PÄRILIKKUSE ALUSED Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoo...
(1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3.moodustuvad viirusosakesed, mis väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel *Viiruse genoom seostub peremeesraku genoomiga ja ta jääb inaktiivseks. *peremeesraku paljunedes paljundatakse ka viiruse genoomi Viiruste tähtsus: *põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi) *teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks *geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks. Viirushaigused Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4
üksteisest erineda insuliini süntees-insuliini tootmine ehk veresuhrusisaldust reguleeriva hormooni tootmine somaatiline - kehaline struktuurimuutused- mingi keha ülesehituse muutus downi sündroom- kromosoomhaigus kromosoomi lõik-valkudega seotud DNA moodustab kromosoomi genotüüp-isendile omane geenide ja alleelide kogum alleel- ühe geeni erivorm-osaleb isendi tunnuste määramisel mutatiivne muutlikus-päriliku muutlikuse vorm mis tuleneb muutsusest kromosoomides või geenides mutatsioon- muutus kromosoomides või geenides punktmutatsioon - mutatsioon mis on tingitud kemikaalidest või heirest DNA replikatsioonis insertsioonid-mutatsioon kus DNA-sse lisatakse üks või mitu nukleotiidi mutant- päriliku muutuse kandja replikatsioon- DNA molekuli kahekordistamine geenmutatsioon-mutatsioon mis seisneb muudatuses geeni DNA nukleotiidses järjestuses kromosoommutatsioon- mutatsioon mis seisneb kromosoomi muutuses
naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks, mehel 24-ks) FENOTÜÜP isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest (keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) GEEN DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi (paiknevad igas kromosoomis; määravad hulga tunnuseid) GENEETIKA teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasust GENEETILINE KOOD mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis GENEETILINE MUUTLIKKUS e PÄRILIK MUUTLIKUS erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis (jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks) GENOOM liigiomases ühekordses kromosoomistikomplektis sisalduv geneetiline materjal
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal
peaks normaalselt avalduma 1) Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga. 2) Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga. 3) Lisatud geen integreerub raku genoomiga. 4) Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku . 6.5 VIIRUSTE TÄHTSUS 1.Põhjustavad viirushaigusi -> aitavad tugevndada immuunsüsteemi 2. Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks 3. Geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.
ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske. Viiruste tähtsus: · Põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi). · Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks · Geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku Transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.
Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus)
viljastumine - munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine esmased sugutunnused - sugunäärmed ja suguelundid teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. kaksikud - kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. suguline paljunemine - vaja kahte elusorganismi, kus kombineeruvad emas- ja isasprganismide geenid ja kromosoomid. mitte suguline paljunemine - paljunemine, mis jaguneb vegetatiivseks- või eoseliseks paljunemiseks. vegetatiivne paljunemine - võivad paljuneda nii üherakulised, kui ka hulkrakulised isendid
Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutageen Mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon Muutused kromosoomide v geenide struktuuris.
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel
· Pärilik muutlikuses saame eristada 2 tasandit: o Genotüübiline muutlikus(AA, Aa, aa) o Fenotüübiline muutlikus(kollane, roheline) o Genotüübilist erinevust esineb alati rohkem kui fenotüübilist! · Pärilikku muutlikust saab jagada kaheks: o Kombinatiivne- vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks o Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! o Meioos o Viljastumine o Mutatsiooniline muutlikus- muutlikuse alus · Mutatsioon- muutus raku geneetilises materjalis · Hugo de Vries(1848-1935)- Hollandii botaanik ja geneetik. Pärilike muutustega isendid = mutandid · Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
Vanemate geenide edasikandumine lastele Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari
Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks. Kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nim indutseerituteks. Indutseeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaansetest, kuid nende tekke sagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem.
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. Nimeta rakutsükli osad 1. Mitoos 2. interfaas 3. tsütokinees 2. Kirjelda DNA replikatsiooni interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon DNA replikatsiooni käik: 1. ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb 2. mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabiga uued nukleotiidid 3. nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana nin teine uus ahel 3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunem...
ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest ja elutingimuste piiravast toimest. Vormid: a. Stabliseeriv valik – Ühevärvilised. b. Suunav valik – Eelistuse kaldumine kindla värvi poole. c. Lõhestav vali – Kahe erineva värvitooni eelistus. Mis seab lõhe vahele. 5. Mis on kohastumused? Tooge täiteid taime ja loomade kohastumustest. Indiviidide päriliku muutlikuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Nt: Taime – Vetikaliikidel pole tügevat väliskesta, kui maismaale liikudes see tekkis. Loomad – Soojemalt kliimalt külmemale kliimale liikudes tekib paljudele imetajatele paksem kasukakiht soojuse hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid.
Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu.
hetkel spermis oleva x või y sugukromosoomiga. Sellest ka tõenäosus 50% tüdrukuid ja sama palju poisse. Lindudel on asi vastupidi- st. emaslinnul on x ja y ja isaslinnul on xx ja ei määra sugu. 4. Muutlikus. Pärilik ja mitte pärilik: Mitte pärilik: sõltub keskkonna teguritest: toidust, õhu koostisest, mulla viljakusest, veekogu pH-st. On fenotüübi muutus e. tunnuste muutus, kusjuures genotüüp ei muutu(geenid). Genotüübi osa seisneb siin selles, et ta määrab ära muutlikuse võimaliku ulatuse e. rekstiooni normi. N: puulehtede pikkus ja pindala sõltub valgus tingimustest, toitainetest ja kahjuritest. Samas on võimalik neist koostada variatsiooni rida ja teiseks variatsiooni kõverat. Variatsiooni rida näitab kõik võimalikke variante, kas ülenevas või alanevas järjekorras. Variatsiooni kõver aga reaktsiooni normi e. muutlikuse ulatust ja variantide sagedust. Modifikatsiooniline muutlikus on jälgimisel aianduses, põllumajanduses, metsanduses ja mujal.
Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4. Viiruse genoomi paljunemine 5. Viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust Lüütiline tsükkel- paljunemisprotsess, millega hävineb peremeesrakk Lüsogeenne tsükkel- peremeesraku kromosoomiga seotud viiruse genoom koheselt ei avaldu Transduktsioon- viiruse poolt teostatav geenide ülekanne 1 päriliku muutlikuse allikas DNA viirus- rõuged, tuulerõuged, herpes, papilloomviirused RNA viirus- gripp, hepatiit, marutõvi, hiv.
mutatsioonid. 5. Milline muutlikkus ei pärandu järglastele? Too näide. Järglastele ei pärandu kahjulikud mutatsioonid ja need elimineeritakse nt: välisteguritest põhjustatud haigus. 6. Suguline paljunemine põhjustab kombinatiivset muutlikkust selgita mida see tähendab. See tähendab seda, et geenid üritavad omavahel kombineeruda. 7. Missugused muutused toimuvad geneetilises materjalis mutatsioonilise muutlikkuse puhul? Mutatsioonilise muutlikuse puhul säilib liik, kui tervik aga takistatud on uue liigi levik. 8. Kuidas jaotatakse geneetiline muutlikkus? Geneetiline muutlikus jaotatakse Mutatsioonid: kasulikud, neutraalsed, kahjulikud. 9. Too näiteid mutageenidest. Mutageene võivad tekitada organisimi välised tegurid nt: geneetiline triiv, mis mõjutab alleelide ülekannet järgmisesse põlvkonda. 10. Lisaks looduslikule valikule mõjutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid
ole ta vist üldse mõju avaldanud. Tähtsaim inglise romantik w.t , üks kõigi aegade suuremaid meremaalijaid . T alustas akvarellidega , tehnikaga mis oli 18 sajandil Inglismaal populaarne . Voolavat, maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töödates. Värvid näivad mõikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta tihti värvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu , aga stiihia tormise mere ja atmosfäärinähtuste kujutamiseks. Valguse muutlikuse ja varinudirohkuse edasikandjana sai t impressionistide eelkäijaks. Raske on mahutada lõuendile rohkem emotsioone , kui teeb seda T oma parimates töödes. Ta mässab, ja sellest osasaamine tekitab meis üleva tunde . T tohutu töökus ja analüüsivõime võimaldasid tal jõuda selliste hämmastavate üldistusteni nagu maalides Lumetorm(1842) ja Vihm, aur ja kiirus (1844). Oma 1840 aastate töödes , akvarellides jõuab t objektist, otsesest jäljendamisest loobumiseni,
Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen-DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika-teadusharu, mis uurib org pärilikuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geneetiline kood-mRNA mol. 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele amiinohappe jäägile valgu molekulis Genoom-kromosoomikolmpliktis sisalduv geneetiline materjal.(inim.genoom koosneb 24 kromosoomist) Genotüüpisendile omane geenide ja selle erivormide kogum Initsiaatorkoodon-mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millets algab translatsioon Initsiaator-tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi
Kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku, siis sünnib tütar. Poiss sünnib ainult kui Y-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku, seega isalt pojale see kanduda ei saa. Kuna naistel on ainult X-kromosoomid, siis võib see mõlemale kanduda. 5. Jüri ja Jaan on ühemunakaksikud. Jüri mängib korvpalli, Jaan aga tegeleb juduga. Kooliarst mõõtis poiste õlavarre ümbermõõtu. Jüril oli 30cm ja Jaanil 35cm. Millest on erinevused tingitud? Mis tüüpi muutlikuse avaldumisega on sel puhul tegemist? V: Organismi areng sõltub keskkonnast, pärilik info ei erine, sest nad on ühemunakaksikud. Ilmselt Jaan on rohkem trenni teinud ja sellest ka suurem õlavarre ümbermõõt. Tegemist on mittepärilike muutustega. 6. Selgita mõisted: kromosoom Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju.
Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi)
2. Nimeta geneetilise muutlikkuse peamised allikad. Mutatsioonid- geenmutatsioonid, genoommutatsioonid, kromosoom Kombinatiivne muutlikus. Geenivool. 3. Kirjelda kombinatiivset muutlikkust ja mutatsioonilist muutlikkust. Kombinatiivne-. Uusi geene ja alleele ei teki, olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad ümber sugulisel paljunemisel järglaste genotüüpides. Nt kõik koerad on pärit huntidest. Mutatsiooniline- geneetilise muutlikuse peamine allikas. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Tekitavad uusi alleeele ja ka geene. Põhjustavad muutusi geenide paikenmises ja kordsuses. 4. Mis on geenitriiv, pudelikaelaefekt, geenisiire ja asutajaefekt. Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda Pudelikaelaefekt- kui väike arv isendeid jääb alles, mitmekesisus väheneb Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal
pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Agooniale järgneb kliiniline surm. 9. Kliiniline surm selle saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus ning kesknärvisüsteemi töötamine. Kestab 5 minutit, järgneb bioloogiline surm. 10. Mis on pärilikkus? Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nim. Pärilikkuseks. 11. Geneetika on bioloogia teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. 12. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomide komplektis sisalduv geneetiline materjal 13. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. 14. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum.(silmade värv, kasv jne.) 15. DNA süntees ehk replikatsioon replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Pärilikkus tuleneb teatavasti kromosoomides paiknevatest geenidest. Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad
ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike? - aurub vähe (külm kliima) - jõed toovad palju vett - Põhjamerega ühendus väike - palju sademeid Läänemere kihid:
17. Geenifond Liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide(aleelide) kogum. 18. Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk. 19. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende esinemisageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikust 20. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis 21. Kaksikute meetod Päriliku ja mittepäriliku muutlikuse uurimine ühe munakaksikute abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. 22. Pärilik haigus- Isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. 23. Pärilik eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskonnategurite koostamisest põhjustud haigus.Selle eelduseks on vastava genotüübiolemasolu.
Plasmiid tagab täiendavad ainevahetusvõimalused : + plasmiidide olemasolu, mis märgib ära õli lagundamise toime(hea reostuspuhastusvõime), - plasmiidid, mis määravad vastupidavuse antibiootikumidele. 6. piil - valguline, seest õõnes struktuur,ulatub bakteri tsütoplasmast välispinnale. NB! kuna bakteritel pole sugu, siis nad pole suguorganid. Funktsioon :selle abil bakterid vahetavad pärilikku infot, kindlustab päriliku muutlikuse. 7. ribosoomid - bakteril umbes 10000, ehituselt, talitluselt erinevad võrreldes päristuumsete organismide omadega, väiksemad * toimub valkude süntees 8. vibur - Valkudest koosnev struktuur(flagelliin). Tänu pöörlevale liikumisele kindlustab raku liikumise keskkonnas. Vibur pannakse käima ratasülekandega - unikaalne. 9. gaasi vakuool - on täidetud gaasiga, hõlbustab vees elavatel bakteritel liikumist. 10. varuainete kogumid - vajalikud tagavaraks(varuvad sooli ja varuaineid). 11
Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas 10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib phest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Mitoos-moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud 11. Mis on haploidne (n) ja mis on diploidne (2n)? Mida see "n" tähistab?! Haploidne- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne-kahekordne kromosoomistik. (n- kromosoomistik) 12. Mitu kromosoomi on sinu sugurakkudes? Aga sinu naharakkudes
kaduda või lisanduda kromosoomi lõik Genoommutatsioonid - muutused kromosoomide arvus, sõltub ema vanusest! TAGAJÄRG: vead mitoosis või meioosis, keharakkudes 47 kromosoomi (21. kromosoomi on 3 = (Downi sündroom) vaimne alaareng, väike kasv, mehed steriilsed 3. Mutatsioonide põhjused Keemilised põhjused - nikotiin, alkohol Füüsikalised põhjused - ravimid Bioloogilised tegurid - viirused, hallitusseened Mittepärilik muutlikkus 1. Mittepäriliku muutlikuse olemus 1) Määratud geenide ja keskkonna koosmõjuga 2) Fenotüüp = genotüüp + keskkond 3) ei pärandu järglastele 2. Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormi kohta 1) Lai reaktsiooninorm - Suures ulatuses muutuvad tunnused (inimesel - kehamass, intellekt) 2) Kitsas reaktsiooninorm - Vähesel määral muutuvad tunnused (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt) Üldse ei muutu - silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad 3
ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideed olenevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Vaateid maailmale ja hingele Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja ühtlasi otstarve. Meeltega tajutav maailm on ebatäiuslik, tekkiv ja kaduv. Sellepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meeltega tajutav maailm ei saa olla igavene, sest ta sisaldab mitteoleva muutlikuse printsiipi. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha.
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepäril...
18) *Tsentrioolid kahestuvad - Kuna raku jagunemine toimub tsükliliselt, eelneb interfaasile eelmise rakutsükli mitoos ja tsütokinees. Interfaas on ka tuntud kui ettevalmistav faas, tuuma jagunemist seal ei toimu. 19) Kuidas toimub ja milleks on vajalik kromosoomide ristsiire? - Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas. 20) Millal algab/ lõpeb spermatogenees? - algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. 21) Millal algab/ lõpeb ovogenees? - algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. 22) Millised on ovogeneesi/ spermatogeneesi peamised erinevused? (VÕRDLEMINE) - Spermatogenees: *Algrakkudeks on spermatogoonid 23) *Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes
viidud rahugeen. Kautatakse viiruse omadust tungida peremeesraku ja sinna sisse viia seega uued geenid.Viiruse ohtlikus on kõrvaldadud.Viiruse genoom hakkab paljunema koos rakugenoomiga. 6) Bioloogia osa meditsiinis (pärilikud ja mittepärilikud) Haigused võivad olla pärilikud,mittepärilikus või päriliku eelsoodumusega. 1)Pärilikud haigused: *Pärilikud haigused kombinatiivse muutlikuse tagajärjel Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse. Näiteks kurtus,lühinägelikkus,hemofiilia,daltonism. *Pärilikud haigused mutatsioonilise mutlikuse tagajärjel Geen,kromosoom või genoommutatsioonid tekitavad sugurakkudes,mis võivad põhjustada ainevahetushäireid,väärarenguid,kasvajaid. Näiteks Downi sündroom,Klinefelteri sündroom. *Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimmine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke.
struktuurigeenid(sisaldavad infot valkude sünteesiks) Viiruse lüütiline tsükke- plajunemisprotsess, kus peremeesrakk hävib Viiruse lüsogeenne tsükkel- protsess, kus viiruse genoom seondub peremeesraku kromosoomiga, ning ei avaldu koheselt. Viiruse tähtsus- Viirused on rakuparasiidid, nad on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades haigusi ja ka rakkude surma. Transduktsioon-viiruse poolt tehtavad geeniülekanded (üheks päriliku muutlikuse allikaks) Viirushaigused- DNA-st- tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. RNA- gripp, marutaud, mumps, punetised, AIDS, HIV Viirused kanduvad edasi õhu(osaliselt) kaudu.(piisknakkus) Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias- geeniteraapia(normaalse geeni viimine organismid Mendel-ristas erineva tunnustega taimi, uuris nende järglaste(hübriidide) omadusi- Hernetaimed Monohübriid-Ristamine, mille uuritav vorm erinevad ühe tunnuse poolest Alleel- ühe geeni erivormid
helidega, mis ikka veel õhus värelevad. Valged teed on eriliselt värskendavad, küllap ongi selles "süüdi" kevadine värskus, mis neis talletub. Kollane tee Kollane tee on oma omadustelt ligilähedane rohelisele teele, kuid tema valmistamise tehnoloogia on siiski erinev. Valmistamise eripäraks on see, et teed hoitakse spetsiaalsetes tõrtes kõrge niiskuse taseme ja temperatuuri juures kolm ööpäeva. Kollased teed on sarnased valgetele teedele oma maitseomadusete ja aroomi muutlikuse poolest. Teejoogi värv on rohkem küllastunud kui valgel teel. Maitse ja aroom omavad keerukat segu alates kergest mõrkjast maitsest kuni ahjupiima lõhna nostalgilise meenutuseni. Tõmmis tuleb kollaka varjundiga, väga läbipaistev ja aromaatne. Tee, mis saadud vastkoristatud saagist, omab harukordset aroomi, kui seda reeglitekohaselt valmistada. Valge ja rohelise tee vahele nii kvaliteedilt kui hinnalt jääb kollane tee. Pärast korjet kuivatatakse teelehed aeglaselt
paisatakse välja palju viljastamisvalmis munarakke. *) Kehaväliel vlijastusel on võimalik saada kiiremini ja korraga rohkem järglasi, sest munarakke on palju ning järglasi aeneb seetõttuu rohkem ja ka kiiremini. -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälise viljastumisega? (2p) *) Loode on ema sees kaitstud väliste kahjustuste eest. *) Organismi suure muutlikuse ja kohanemisvõimega ei mängita. -) Kirjeldage nelja tegurit, mis võivad raseduse vältel loodet kahjustada. Miks? (2p) *) Alkohol, liigselt valesid ravimeid, toksiinid ja põutused kuna loode on ühenduses emaga, siis kanduvad kahjustused ka temani ning vastupanuvõime on tunduvalt väiksem kui emal ja kahjustused palju rängemad. -) Nimeta kolm ebaefektiivset rasestumisvastast vahendit, selgita nende kasutamisviise ning miks nad on ebaefektiivsed? (3p)
Diploidsest saab haploidne kromosoomisik. HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes KROMOSOOMIDE RISTSIIRE- meioosi alguses (esimeses profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 3. Ovogeneesi ja spermatogeneesi (mees- ja naissugurakkude areng ja teke) erinevused ja sarnasused. Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53) SARNASUSED ERINEVUSED
Kõigetugevam on radioaktiivne kiirgus, ka röntgeni ja ultravioletkiirgus. Organismis on kaitsesüst, mis tegelevad DNA vigade otsimisega ja kõrvaldamisega. Vananemisel halveneb kaitse. Teine päriliku muutlikkuse vorm on kombinatiivne muutlikkus, kõigerohkem levinud suguliselt paljutevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas ja emassugurkaud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt. Kombinatiivse muutlikuse tõttu erinevadki organismid üksteisest. Nende kaudu sarnanevad lapsed ka ühtede tunnuste järgi emaga, teiste poolest rohkem isaga. Kunagi pole lapsed enda vanemate koopiad. Geenides oleva informatsiooni avaldamiseks st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul. See on mittepärilik muutlikkus. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele,kuid nad on vajalikud organismide
Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi Keskkond ja kultuur Makrokeskkond majanduslikud, poliitilised, rahvusvahelised jms firmat ümbritsevad tegurid Mikrokeskkond keskkond, kus organisatsioon toimub, nt konkurendid, kliendid, tarnijad jms Keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil Keskonna keerukuse määr mõjurite arv. Mikrokeskkonna keerukamaks muutmine annab rohkem võimalusi, aga ka probleeme. Keskkonna muutlikuse määr kirjeldab mõjurite muutumist ja püsimist. Eeldab paindlikku organisatsiooni Olukorra muutmise võimalused: o Muuta keskkonda ühineda, tootmise kolimine o Muuta organisatsiooni Firmad ühinevad horisontaalselt (liitumine konkurendiga) ja vertikaalselt ( osta tarnjaid, edasimüüjaid) Kultuur - kõik see, mis antakse edasi mittepärilikul teel. Reeglid ja piirangud, normide ja keeldude süsteem. Organisatsioonikultuur:
agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida. 5.Mis on päritavus? -Päritavus tähendab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6.Milles seisneb kaksikute meetod? -kaksikuid on bioloogiliselt 2 tüüpi: ühemunakaksikud (e. monosügootsed) on geneetiliselt identsed ehk sama genotüübiga. Ja teised on erimunakaksikud (e. disügootsed), kes on geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad. Uurimise oluliseks andmeallikaks ühemunakaksikutel sotsiaalse tüübi võrdlus: kooskasvanud ja lahuskasvanud kaksikud. 7
Meioosi faasid: 1) Profaas tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobiga vaadeldavateks. Smal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahel moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks, millega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikuse allikaks. (Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid (paljudel imetajate munarakkudel)) 2) Metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid. 3) Telofaas rakumembraan nöördub sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika
seetõttu võetakse mingi juhuslik osa ja nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused kogu populatsiooni kohta; korrelatsioonikoeefitsent mõõdab erinevate tunnuste seost, regressioonijoon näitab aga kahe varieeruvusrea suhet 344. Laiatähenduslik päritavus: näitab geneetilise varieeruvuse osa suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse varieeruvusse 345. Kitsatähenduslik päritavus: näitab geenide aditiivset (summaarsest) toimest tuleneva geneetilise muutlikuse suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse muutlikusse 346. Adaptsioon: organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega 347. Keskkondlikkus: ühine keskkonnatingimuste proportsioon, eraldielavad ühemunakaksikud on küll geneetiliselt identsed, kuid nad on erinevas keskkonnas, nende puhul väljendab korelatsioonikeoefitsent laiatähenduslikku päritavust, kui suur mõju on keskkonnal tunnuse avaldumises 348
Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita. Geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Populatsiooni geneetilist muutlikust võib mõjutada sama liigi erinevate populatsioonide ristumine. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
