· Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30 sek. · Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus.
omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga. Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine"
Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. Materjali korrastatus mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Känkimine on üks korrastamise vorm. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 1.info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 2.kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5
kujul. Siin tuleb arvestada, et ühe meelest korrastatud materjal ei pruugi olla teise meelest, Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3]. Subjektiivse kordamise vorm on känkimine. Känk on psühholoogias ingolünk, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9
mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti). Tuleb meeles pidada- mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. · Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega esitamist (nt ümberjutustused, õpikuteksti konspekteerimine). Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Känk (ing k chunk) on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. Nt numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.
Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine (displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) - Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti suurus (recency effect). - Känk (chunk) -tuttav infoühik; känkimine (chunking) võimaldab infot kokku suruda (pikemaid känke jääb meelde vähem!?) - Leitud kaksikdissotsiatsioone LTM-ga (patsient KF --seotud vasaku parieto- oktsipitaalpiirk.kahjustusega: v madal digit-span, ja 1 elem. värskuse efekt) Pikaajaline mälu - hõlmab asju, mis toimunud minevikus; Jamesi järgi sekundaarne (e. tegelik) mälu. - Piiramatu (?) mahuga (Tähelepanek: mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid ! -
konspekt). Antud juhul tuleb siis meeles pidada, et see, mis ühe jaoks on korrastatud ei pruugi olla seda teise jaoks. (3: 96) Subjektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui inimene on loonud endale ise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk niiöelda oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstid jäävad üldjuhul palju paremini meelde kui etteantud algtekstid. (3: 96) Subjektiivse korrastatuse vormiks on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7-9 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali endale meelde jätta känkimine.(10) Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast
(nt ümberjutustused, konspekteerimine ). - Numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481. o Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda märgates peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine juba väga lihtne olema. - Känkimine on üks korrastamise vorm. - Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. - Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5- 9), siis aitab järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine (info mälu jaoks sobivateks juppideks jaotamine) - Bioloogiliselt jõuab mälu omandamise protsess inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku.
materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on 7±2 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. · Meelespidamine ehk info säilitamine- Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde.
mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti). Tuleb meeles pidada- mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. · Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega esitamist (nt ümberjutustused, õpikuteksti konspekteerimine). Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Känk (ing k chunk) on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. Nt numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.
aga omandatava kohta teadmisi varasemast, seda kergemini seostub uus olemasolevaga. Mida suurem on õppija teadmiste pagas, mida rohkem on laiendatud oma teadmisi nii õppematerjali omandamise kui ka iseseisva täiendamisega, seda kergemini ja püsivamalt omandub ka vajalik materjal, sest assotsiatiivsete seoste struktuur on rikkalikum kui inimesel, kes peab selle kujundama mõne päevaga. Tuleb silmas pidada, et psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt, vaid komp ehk känk (chunk). Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna, sümbol, lühend jne). Täiest uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse vahetu mälu mõistet. Vahetu m'lu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn maagilise arvuga (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja reprodutseerima
a.i.1.a.i.3. Materjali hulk ja iseloom. Täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse ,,vahetu mälu mahu" mõistet. Vahetu mälu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn. ,,maagilise arvuga" (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). a.i.1.a.i.4. Omandamisvõime sõltumine elueast. Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving (eestlane, kes saavutas ülemaailmse tuntuse Toronto ülikooli professorina).
(ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada.
(ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda: tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. (sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada.
Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks: - Sensoorne: tähelepanueelne; füüsikaliste tunnuste töötlemata representatsioon; info säilib väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. - Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv; spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda. - Pikaaegne: hõlmab asju mis on toimunud minevikus, sekundaarne mälu; piiramatu mahuga. Kõigepealt töödeldakse info modaalsetes sensoorsetes hoidlates (kuulmine, nägemine jne), tahtliku tähelepanu pööramisel töödeldakse lühimälus ja seejärel piisava kordamise korral pikaajalisse mällu. Miks on sensoorset mälu, lühimälu (töömälu) ja pikaaegset mälu otstarbekas eristada ja
teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub.
teadvustamatu (protseduuriline, praiming) Mälu protsessid: 1) salvestamine sõltub: materjali analüüsi sügavusest; episoodist ja selle tajumisest Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub.
2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). 4. Omandamisvõime sõltumine elueast.Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. Ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess.
alkohol, huvipuudus jne) 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna , sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). 4. Omandamisvõime sõltumine elueast.Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. Ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. 26 Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving.
kordaks eri moel, korrastatult ja süstemaatiliselt. - Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks (George Miller: vahetu mälu mahu piirang 7±2 k.) Kui materjali on liigselt ning see on segamini, ei ole võimalik sellest midagi meelde jätta; ent hõlmatavat ja hoomatavat saab paremini. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks on komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. - Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. 2. Mälus säilitamine. Säilitamise protsess on seotud uue lisamise ja vana taandamisega. Uue teabe seostamine eelnevaga; Kaheks põhitegevuseks on kustutamine, pidurdumine. Mälu võib
kuni 2 sek auditoorses – kajamälu) - Maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest - Klassikaline tõend: Sperlingi katsed osalise reprodutseerimise instruktsiooniga Lühiaegne hoidla - Hõlmab infot mis parajasti meeles/teadvuses - Piiratud mahuga, kergesti hajuv, sageli leiab aset ümberpaiknemine - Mahu mõõtmine – spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus - Känk – tuttav infoühik; känkimine võimaldab infot kokku suruda - Leitud kaksikdissotsiatsoone LTMga Pikaaegne hoidla - Hõlmab asju mis toimnud minevikus – sekundaarne mälu - Piiramatu mahuga - STMs ja LTMs toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus - Seda et unustamise mehhanism võib olla erinev tõendavad esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel.
Autor (kijutaja , kõneleja) valib motiivsr ja kavatusest lähtuvalt sisu elemdid ja keeleüksused. Mis jääb verbaliseerimata? Alati jäävad mingid augud e lüngad. Ja oluline on , mida sellest suudab kuulaja/lugeja tuletdada Kui ta ei suuda seda teha, siis on nagu lausuingid ühest ja teisest, mida ei suuda tervikuks panna.. Mis on see tuum? Perifeene, mida kõik ei tea,millel küneleja rõhuasetuse teeb? Eri üldistusastemga konseptid. Kontsept (teabekimp e.-känk) LEIB 1. Alus sõna leib mõistmiseks või kasutamiseks: verbaalne teave (entsüklopeedialised teadmised sh definitsioon ning tavateadmisd); kogemuslikud kujutlused (hangitud nägemise, haistmise maitsim jne teel ja leaivaga seotud toiminguid sooritades kujundid protseduurid jne.; emotsioonid/hoiakud (kes mis maitsega meelldib, teeb ise või ostab)' Kontsept LEIB 2. vt slaid A, B Pedagoogoline küsimus, millal, mis aines lastega arutleda seda leivaküpsetus asja. Kui
annaabi.ee 
