Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta ...
Psüühikahäired ja ravi Eestis Insult Mis on insult? Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid. Kuidas ennetada insulti? 1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused
Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised ajuosad on mingisuguse tegevuse koral aktiivsed. Tänan kuulamast!
VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS. RÖNTGENKIIR SUUNATAKSE LÄBI ISIKU PEA NING AJUKIHI TAGA PAIKNEVA DETEKTORI ABIL MÕÕDETAKSE KIIRIUSINTENSIIVSUST. MÕÕTMISI KORRATAKSE ERI NURKADE ALL NING ARVUTATAKSE VÄLJA UURITUD KIHI RUUMILINE KUJUTIS , KUJUTATAKSE PILDILISELT; PET: MÄÄRATAKSE, MILLISED AJUOSAD ON MINGI TEGEVUSE KORRAL AKTIIVSED. ISIKULE SÜSTITAKSE RAIDOAKTIIVSET GLÜKOOSI, MIS IMENDUB KEHARAKKUDESSE JA KUI KIIRITATUD GLÜKOOS JÕUAB AJJU, LASTAKSE LÄBI PEA RÖNTENKIIRED. ARVUTI TEEB KINDLAKS, MILLISES AJU OSAS ON IMENDUMINE OLNUD KÕIGE SUUREM (MILLISED PIIRKONNAD ON KÕIGE AKTIIVSEMAD).
Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine Kehatemperatuur eritamine · Piklikaju Hingamine ja südametegevus Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju
põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
• Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset • Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni • Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme 11. Aju uurimise meetodid a) (EEG) elektroentsefalograafia- selle abil uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. b) (CAT) kompuutertomograafia-rajaneb röntgeni kiirtel, kolmemõõtmeline ja kihiti c) (PET) positronemissioonitomograafia-võimaldab uurida aju tegevust, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon • on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale-mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või siis mandale-kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi kekspunkti. Tulemuseks inimese lõdvestumine
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisime. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri
1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid.
emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis ei sõltu keele ja kultuuri iseärasustest. Emotsioonid ja aju Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed. Ajukahjustuste uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded
Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid Artikkel Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks, et vastsündinu nälga ei jääks. Pärast sündi kõhule asetatud laps tunneb Sinu keha soojust, lõhna ja tuttavaid südamelööke
emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügdala kahjustus. Kõik muud ajuosad mandelkeha ümbruses või mujal ajus olid korras. Patsient S. ei suutnud ära tunda hirmu. Hirmu tunde puudumine seletab ka puudusi suhetes teiste inimestega. Ei tundnud hirmu ära ka teistel inimestel, ei osanud seda väljendada. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone
ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003). Isiksusepsühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T; Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused. AS Kirjastus Ilo, Tallinn. (Mõttus, Realo, ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997 Allik, J; Mõttus, R; Realo, K. (2011). Intelligentsus
tunnustatud Eestist pärit psühholoogid? Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild- tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel? *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia
askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan 21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? Uurides patsiente, kellel vigastus või haigus on põhjustanud ajukahjustuse. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. 23. Mis on operantne tingmine? Tooge näiteid. Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpin lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. 24. Mis on vermimine? Tooge näide.
Suudavad ju armunud kõike, ületavad suuri vahemaid, et teineteist hetkeks näha, võivad öö läbi üleval olla ja vahel isegi surra teineteise pärast. Kui skaneerida inimesi, kes on olnud oma partneriga koos üle kahe aasta, näeme ajuosade käitumises muutusi. Nende ajus tekib partneri pilti vaadates aktiivsus hoopis eesmises tsingulaarkoores ja insulakoores. Tegelikult ei tea Fisher ega teised, mida selle teadmisega täpselt peale hakata. Kindel on see, et nimetatud ajuosad tegelevad emotsioonide ja keha reaktsioonide töötlemise, mälu ning tähelepanuga. Sel võib olla kolm keemilist põhjust: 1) dopamiini tootvad ja transportivad ajupiirkonnad hakkavad seda ainet vähem levitama; 2) nende piirkondade närvilõpmetes asuvad retseptorid muutuvad tasapisi tundetuks; 3) teised ajukemikaalid hakkavad dopamiini vastu töötama. Fisher ütleb, et sellise rahunemise põhjus on evolutsiooniline: loodus andis meile kire, et leiaksime endale partneri ja saaksime järglase
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon, kll 5 kõige parem trenni teha, 6-7 kõrge vererõhk ja kehatemperatuur, 9 algab jälle melatoniini tootmine, kell 2 sügavaim uni, 1,5h enne ärkamist kõige madalam kehatemp Tsirkadiaanne ehk ööpäevarütm; kuidas ärkveloleku ja une bioloogiline regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme
Neerud töötavad ultrafritratsiooni põhimõttel, mis tähedab, et esmas uriinist, mis verest filtreerub imatakse osa vajalikke aineid tagasi. Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS Inimese närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem(KNS) ja piirdenärvisüsteem, mida mille moodustavad närvid. Närv ise moodustub närvirakkude jätketest. Inimesel on 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaaju närve. KNS jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Vanemad ajuosad on piklikaju ja ajutüvi kuhu kuuluvad kesk-ja vaheaju. Inimesel otsaju koor on kõige noorem, seal kujunebki kõrgem närvitalitlus. Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse
Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on : · sõnalise info töötlemine · lugemine · arvutamine Parema ajupoolkera ülesanneteks on : · kujunditega opereerimine · ruumis orienteerumine · mittesõnaliste helide eristamine · keerukate objektide äratundmine EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust. CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks. PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Teadvuse seisundid Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele.
struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. 4.3. Mil viisil on võimalik teada saada, kuidas tekib ajus psüühika 4.3.1. Aju ehituse või talituse uurimise meetodid Frenoloogia oli õpetus, mis väitis, et isikuomadused ja käitumiseelistused sõltuvad kolju kujust. Õpetus oli ekslik. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. Elekterentsefalograafia (EEG) on aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega. Aju on evolutsiooni tulemus ja loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 4.3.2. Närvirakkude ehituse ja talituse uurimise meetodid Arengudüsleksia- pärilik närvirakkude rände häire peaaju arenemise ajal. Moodne psühhofarmakoloogia teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja
o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad o Schwanni rakud – perifeerses närvisüsteemis müeliinimoodustajad. Mis on hall- ja valgeollus/-aine? - Hallollus – koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniserimata aksonitest. - Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Info liikumine neuronis käib läbi teiste neuronite aksonite. Info kogumisel teistest neuronitest koguneb dendriitidesse, mis töödeldakse rakukehas ja edastatakse aksonile ja sealt edasi terminali kust see sihtmärgile edastaakse.
4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P
eluaastaks on aju kolm korda raskem. Seejärel toimub aju massi aeglane juurdekasv, mis jõuab lõpule 20-25-aasta vanuses. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaaju jaotub topograafiliselt 3 osaks, arenguliselt 5 osaks. Topograafiline jaotus Arenguline jaotus Ajuosad 1. SUURAJU 1. otsaju suuraju poolkerad (2) 2. vaheaju taalamused hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik
- edaspidist kasvu iseloomustab otsaju võimas areng paarilised poolkerad kasvavad eest tahapoole katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid FÜLOGENEETILINE JAOTUS PALLIUM – MANTEL - uuem osa - moodustab: otsaju sein – koor + valgeaine – katab peaaju ülejäänud osasid - põhiline komponent ots- ehk suurajukoor -> kõrgeim suprasegmentaarne tsenter TRUNCUS ENCEPHALICUS – PEAAJUTÜVI - vanem osa - hõlmab kõik ülejäänud ajuosad - ajutüves on suprasegmentaarse aparaadi madalamad tsentrid ja kogu segmentaarne aparaat – kraniaalnärvide tuumad jne + 12 paari kraniaalnärve Üldandmed - paikeb koljuõõnes - suhtub kujult koljuõõnesse nagu positiiv negatiivisse - mõõtmed on varieeruvad - kaal vastsündinu – 400g 1. eluaasta lõpul – ligi 1000g kasvamine toimub 20.-25. eluaastani meeste aju keskmiselt ligi 1400g
Kergema vigastuse puhul tekib väiksem pime ala - skotoom. Pimenägijatel on see koht vigastatud, kuid vaatamata oma sõnul pimedusele suudetakse tihti õigesti tajuda silme ees olevale liikumisele. Antoni sündroomi puhul ei usu isik, et on jäänud pimedaks vaatamata asjade otsa koperdamisele ja tihti võimetusele õigesti ära arvata isegi, kas valgustid on sisse lülitatud. Võib esineda selgeid hallutsisatsioone. Samas selle sündroomi tekkimisel kahjustuvad tihti ka teised naabruses olevad ajuosad. 43. Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Hüpotalamus on umbes 5 g raskune peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud.
Endropioidid (nt β-endorfiin) Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju Neuropeptiin Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja nei paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. - Kõnekeskused - ajupiirkonnad, mille kahjustus teeb võimatuks kõnelemise või kõne mõistmise. Ülesannete lateraliseeritumine - eelistatult ühes ajupoolkeras paiknemisele. - Elekterentsefalograafia (EEG) - aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega (eritleda une sügavust, hinnata ärksust arkveoekus, diagnoosida mõnesid närvihaigusi).
PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused - hüpotaalamus - põlvikkehad KESKAJU - kateeplaat e nelikküngastik AJUTÜVI - suurajujalakesed TAGAAJU - ajusild ja väikeaju
läbi tasandi mürgituse korral b) kliiniline surm- puudub hingamine, südametegevus, teadvus, kuid rakud on eluvõimelised. Kliinilise surma kestus sõltub välisteguritest (~5 min) * väheneb ülekuumenemisel * pikeneb alajahtumisel Kõige tundlikumad on ajukoore rakud. Ise organism sellest välja ei tule, kuid reanimatsioon võib seda teha. II Kestev vegetatiivne seisund elustamise hilinemise tõttu on ajukoore rakud hukkunud, kuid teised ajuosad on töökorras. Teised refleksid on alles. III Bioloogiline surm ajusurm, elektrilised ajusignaalid puuduvad Pöördumatud: a) Kehatemperatuuri langus b) Perifeerse verevarustuse puudumine c) Vere ümberpaiknemine kehas Saab kasutada organeid Surmajärgsed muutused 1) Kehatemperatuuri langus 2) Limaskestade kuivamine 3) Naha kahvatus 4) Lihaskangestus (lihastes tekkiv piimhape) 5) Pehmete kudede lagunemine (bakterid, eriti seedekulglas) Surmaviisid 1) Loomulik surm (?)
ja aju töö kiire aktiveerimine. Peaaju * Peaaju keskmiselt 1.3-1.4 kg, kuid on ka väga suuri ja väga väikseid ajusid, kuid pole leitud seost ajusuurusel ja geniaalsusel. Koosneb ta 1/3 nn hallainest ehk närvirakkude kehadest, mis on tihedalt koos. Umbes 2/3 on jätked, mis on valkja ja valge värvusega. Inimese aju moodustab vaid umbes 2% keha massist, kuid hapnikku vajab ta kuni 20% kogu keha vajadusest. Allpoolsed ajuosad on kõigil loomadel olemas ja neid kutsutakse vanemateks osadeks, mida üles poole, seda uuemad osad on ning inimlikkuse alged ongi just ajukoores. Aju osad seest poolt välja poole: -) Piklikaju sisuliselt pikendus meie seljaajule ning tidab tähtsaid ülesandeid ellujäämise seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild
Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud? Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest. Närvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt. Rakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud. Keemilised elemendid vallanduvad närvilõpmetest elektrilise membraanipotentsiaali muutuse tõttu, andes edasi ,,sõnumi" sünapsisse ja sealt järgmisse rakku. Seega suurem osa neuronitevahelisest
infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas) - Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga.
Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla.
Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste süsteemiga ja seda ei saa ravida (häire on siis 4 fetaalnädalal) 1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared.
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”. Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Mida primitiimsem on mingi liik, on muud ajuosad tähelepanuväärsemad ja suuremad ajukoorest ning vastupidi. Mida kõrgematasemelisem on organism, seda rohkem on ka ajuvagusid ja käärde; primitiimsema aju on pinnalt siledam. On teooria evolutsioonist, mis üheltpoolt põhineb see histoloogiale, looma käitumise uurimisele jne; teisalt aga tehakse üldistused isendite käitumise kohta (P.MacLean). See on mõistlik ja põhjendatud teooria, mida on ka kolmainsa aju hüpoteesiks nimetatud, see lähtub sellest,
o Füüsiline keskkond asjad mis meid ümbritsevad o Sotsiaalne keskkond inimsuhted (sh kultuuriline so info mida vahetatakse) NB! Pärilike ja keskkondlike tegurite interaktsioon on oluline! Aju orgaaniline küpsemine Mis täpsemalt bioloogilisel tasandil ajuga arengu käigus juhtub. - Morfogeneesi määravad geenid Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 6 - Fülogeneetiliselt vanemad ajuosad (aju seesmised osad) küpsevad varem, need määravad meie füüsilised funktsioonid, nt hingamine. Psüühika osas puudutab see emotsioone ja motivatsiooni. - Fülogeneetilised nooremad osad (ajukoor) küpsevad hiljem ja on mõjutatud keskkonna poolt. Sealsed rakud tekivad hiljem ja küpsevad kauem. - Sünnihetkeks on ajukoore närvirakud olemas. Millest massi tõus ajus kasvamisel?: o Elu jooksul arenevad närvirakkude vahelised seosed, dendriidid ja aksonid. Kui
ajuseisundite tüüpidega. Miks pooldada funktsionalismi?. Vaimuseisunditest rääkimine ei eelda teadmisi selle kohta, kuidas nad on realiseeritud. See annab psühholoogiale seletusliku autonoomia. Võime kujutleda olendeid, kes meist erinevad, kuid kellele on siiski mõttekas omistada vaimuseisundeid. Inimeste ajud on plastilised: vaimsed funktsioonid võib olla samad, ehkki ajud erinevad. Samuti võib teine ajuosa funktsiooni realiseerimise üle võtta. Ajuosad peaksid põhimõtteliselt olema asendatavad mõnest teisest materjalist osaga, mis täidab sama funktsiooni. Funktsionalismi liigid. Funktsionalistlikke vaimukäsitlusi on erinevaid: Turingi masina funktsionalism – toetus tollal uudsetele AI lähenemistele, komputatsioonilisele vaimukäsitlusele. Psühhofunktsionalism – kasvab välja psühholoogilisest biheiviorismist, seda ületades. Analüütiline funktsionalism – kasvab välja analüütilisest biheiviorismist, seda ületades.
Mis jhäired võivad jääda? (25 min räägib, mis ajuosa Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju). Afa mis häireid võivad alles tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda? KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded. Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik, mingi kasvaja epilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne.
Aju loodud virtuaalreaalsus on üles ehitatud miljardite ja miljardite neuronite ,,peale". Sellise virtuaalse keskkonna moodustavad ajus tuhanded neuronite populatsioonid. Iga aju piirkond vastutab teatud virtuaalse maailma osa üle. Kunagi oli arvatud seda, et iga psüühilise funktsiooni eest vastutab üks kindel aju piirkond. Kuid selline arvamus on tänapäeval paraku muutunud. Nüüd teatakse seda, et ühe psüühilise funktsiooni eest vastutavad teatud ajuosad, mitte üks kindel aju piirkond. Sama on ka virtuaalse reaalsusega iga selle ,,maailma" osa eest vastutavad kindlad aju piirkonnad või üks kindel ala ajus. Kõik aju osad või selle piirkonnad moodustavadki virtuaalse reaalsuse, mis eksisteerib ajus. Tõendid sellisele arvamusele on aga täiesti olemas. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on aju erinevate osade vahel ära hajutatud. Näiteks
Aju loodud virtuaalreaalsus on üles ehitatud miljardite ja miljardite neuronite ,,peale". Sellise virtuaalse keskkonna moodustavad ajus tuhanded neuronite populatsioonid. Iga aju piirkond vastutab teatud virtuaalse maailma osa üle. Kunagi oli arvatud seda, et iga psüühilise funktsiooni eest vastutab üks kindel aju piirkond. Kuid selline arvamus on tänapäeval paraku muutunud. Nüüd teatakse seda, et ühe psüühilise funktsiooni eest vastutavad teatud ajuosad, mitte üks kindel aju piirkond. Sama on ka virtuaalse reaalsusega iga selle ,,maailma" osa eest vastutavad kindlad aju piirkonnad või üks kindel ala ajus. Kõik aju osad või selle piirkonnad moodustavadki virtuaalse reaalsuse, mis eksisteerib ajus. Tõendid sellisele arvamusele on aga täiesti olemas. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on aju erinevate osade vahel ära hajutatud. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
