vältida ebaõnnestumisi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada, väljastada ja unustada informatsiooni. Kui räägitakse mälust, siis tihti peetakse silmas ainult teabe omandamist ehk meeldejätmist. Aga mis kasu on suurest hulgast informatsioonist, kui seda ei suudeta väljastada õigel ajal? Milleks mäletada, kui soovitakse unustada? Me saame tänu mälule teha oma elu päikesepaistelisemaks. Seda juhul kui õpime mäletama seda, mida me vajame ja mis teeb meid õnnelikumaks, kuid unustame kõike, mis tekitab meis negatiivsust. Mälu võime omandada informatsiooni on inimestel erinev. Mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust. Minul isiklikult on kergem õppida, kui materjali kordamine on ajaliselt hajutatud. Seega teen ma tihti pause ja tegelen muude asjadega. Samuti on mul nn piltlik mälu. Kui ma soovin midagi meelde jätta, siis ma esmalt kujutan seda piltlikult ette ning seejärel joonistan ja tõmban tekstidele erinevate värvidega jooned alla
Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unustame ärkvelolles ka suure enamus oma aistingutest ja tajudest ära, sest need ei ole nii tugevad, meeldejäävad või tähtsad. Teiseks põhjuseks on, et meelde jäävad paremini korduvad asjad. Unenäod enamjaolt ei kordu vaid on ainukordsed. Kolmandaks oli sidemete puudumine
küsitakse, et oot-oot, aga kuhu jääb siis ülikool? Mina küsiksin teie käest, et kus käiksite teie oma lemmik juuksuri juures või kus parandaksite oma autot, kui poleks neid tublisid noori, kes valivad tee minna õppima kutsekooli, omandama ka tasemel haridust. Kas me tõesti soovime anda tulevastele põlvedele edasi Eesti, kus kõik istuvad prillid peas tahvelarvutite taga ja rügavad robotite nägudega nädalas üle 40. tunni tööd? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad ja kõigile ei sobi esmaspäevast reedeni kella kaheksast viieni töötada kui masin.
.. inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uue probleemiga, väljakutsega
mõningate töökohtade taotlemine problemaatiline. Lähiajal plaanib valitsus realiseerida seaduseelnõud, mille alusel muudetakse vene keelse õppega gümnaasiumite õppekeeleks kuuekümne protsendi ulatuses eesti keel. Eesti keel on suures ohus ja seetõttu peame seda sihikindlalt kaitsta. Oleks väga kahju kui kaoks meie emakeel, mida peetakse üheks maailma kaunimaks keeleks. Kui me unustame oma emakeele, unustame ka oma päritolu ja sellega iseenda. Sellest hoolimata et eesti keelde on tulnud rohkelt võõrkeelseid väljendeis ja slänge peaksime me kõik tundma õiget eesti keelt, mitte multikeelseid väljendeid. Iga õige eestlane peab oskama oma emakeelt, seda jagama oma järgnevatele põlvedele ning ka edasi arendama.
vaikuses hulluks. Rahuaja maailmas me tunneme vabadust, keskendume hoopis teistele tegemistele ja sageli ei mõistagi sõpruse tegelikku tähendust. Mõned asjad tunduvad meie jaoks nii iseendast mõistetavad, nagu toit, soe tuba, lähedased sinu ümber ja hoolivus teistest inimestest. Me ei pea nägema igapäev surma, tundma kurbust oma sõprade ja lähedaste kaotuse üle ja ei pea mõtlema, et see päev võib olla mu elus viimane. Nii unustame vahel sõprade tähtsuse ja toe. Sageli me unustame mis tähendab hirm, kuna meil puudub kogemus seda tunda. Me olme harjunud, et meil on olemas oma kodu, puhtad riided, me saame pesta ja me saame süüa ja olla soojas toas, otsustades ise oma elu üle. Meil, tänastel noortel on, mida õppida just raamatust "Läänerindel muutuseta" , mis toob meile lähemale selle ajastu noorte elu, valikud, hirmu ja tegeliku sõpruse tähenduse. Sõjaajal aga antakse sõprusele ja elule hoopis teine väärtus. Olgu see Paul
Antud lugu toob esile selle, kui erinevate nurkade alt on võimalik reaalselt tajuda ja mõista siin maailmas. Arusaamade võimalused on piiritlemata. Tuleb möönda, et ühtemoodi aru saamine ei saa olla võimalik ning see peaks olema ainuke mõte, mida me sarnaselt mõistame. Me määratleme asju erinevat moodi ning arvame, et eristume. Tegelikult tahame ja püüame tegutseda ning käituda teistega sarnaselt ehk me kopeerime nied, et olla rohkem meele järgi. Evelyn Waugh on öelnud: “Me unustame sõnu, nagu me unustame inimesi. Meie sõnavara vajab pidevalt väetamist, muidu see kärbub.” See on mõistetav, kuid ennast tuleb ka täiustada oskustega, et leppida erinevate olukordadega, väärtushinnangutega ning käitumisnormidega. Sellega kaasneb muidugi risk, et me rikastame end teiste arvelt, ehk ei ole värskust. Nii hakkame samastuma ja nende vahel, kes sellest voolust maha jäävad või kaasa lähevad, tekib lõhe ja teisiti mõistmise probleem
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
pärast meeldejätmist Kiiremini unustatakse mõtestamata infot motiveeritud unustamine, elusündmuste mälu Unustamine seoses vananemisega tähelepanuvõime halvenemine Millist seaduspära Graafik,mis näitab kuidas me unustame. Näiteks L7, ÕO7 illustreerib esimesel tunnil unustame poole mis oleme õppinud, unustamiskõver? ning materjali tuleb pidevalt uuesti üle vaadata et kinnistada õpitut. Veel et esimese 20 minutiga unustame 40% ja kuue päeva pärast mäletame ainult 30% sealt edasi unustamine aeglustub Millised õppimise 1
? Kohutav ju.... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ja need tänavad... Mustad ja sopased Mõned aga...tunnevad tänavatest rõõmu Ja peavad isegi jaanituld sääl Aga me peame vastu jah Ja võtame välja oma nutiseadmed Ja unustame reaalsuse Sest noored... Ei oska teha tööd nagu vanasti Tulevikus Me ei tea mis juhtub... Aga hullemaks see enam minna ei saa... Vähemalt ma loodan,et ei saa Nii nägin mina EESTIT Aitähh tähelepanu eest!! Click to edit Master text styles Second level Third level
Nii on ka rõõmud ja mured erinevad , aga siiski kuidagi moodi sõltuvad nad mingil määral üksteisiset . Mõne inimese jaoks läheb väga vähe vaja selleks , et tunda rõõmu .Näiteks inimesed kes ei saa lubada igapäev priiskavat elu , väärtustavad õnne hoopis teistmoodi . Piisab kui neid ümbritsevad õnnelikud ja abistavad inimesed . Aga enamus meist on harjunud , et kõht on täis , katus peakohal ja hoolitsev pere .See on nii loomulik , et unustame selle üle rõõmu tunda. Siiski ei saa olla koguaeg rõõmus , väga tihti painavad inimesi ka mured .Oma muredega ei saa üksi jääda, sest siis on neist peaaegu võimatu vabaneda, kuna nad piinavad meid sisimas . Tegelikult on inimeste üheks suurimaks kartuseks lähedase surm , hoolimata vanusest on see mureks kõigile. Jällegi kui on kaua aega hästi läinud hakatakse kartma , et kuskilt tuleb üks suurem tagasilöök.
Visatakse prügi maha, mis laguneb ja selle mürgid satuvad põhjavette. Või näiteks; põletatakse kevadel keelust hoolimata kulu, ning tuli levib metsa, põletades selle maha, hävitades loomade elupaike ja tappes sadu loomi. Mida me peaks ette võtma? Kas keegi TEIST oskaks vastata? Võime küll lubada, et jälgime ennast ja püüame ette-taha mõelda, aga me toimime nii päeva, kaks, kolm, aasta, aga lõpuks ikkagi võtavad argimured meie üle võimust ja me unustame oma lubaduse. Ma ei tulnud siia teile moraali pidama, aga ma palun teil õppida mõtlema asjade ja tegevuste tagajärgedele. Tänan! Made by: Karvik
Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega,olenemata,kui suur on meie vahemaa. Teisest küljest võttes on arvuti ka ajaraiskaja.Tore on küll aega veeta arvutis mängides või muusikat kuulates,kuid pahatihti unustame end arvuti taha ja seetõttu kannatab õppimine ja muud kohustused. Liigselt arvuti ees aega viites võib kahjustada see ka meie tervist, eelkõige silmi. Kahjuks pean tõdema, et tihti, kui ei ole järgmisel päeval koolipäeva, unustan end arvutisse ja märkamatult avastan, et olen jõudnud järjekordselt järgnevasse päeva. Iga inimese jaoks on arvuti kasutamisel oma eesmärk. Minul endal on need eesmärgid varieeruvad. Väga palju oleneb ilmast ja teistest kohustustest
süüa tervislikke vahepalasid, vältides kiirtoite, kartulikrõpse, kohukesi ja gaseeritud magusjooke. Õige toitumine on tõeline päästerõngas ka väga paljude haiguste korral. Teaduslikult on tõestatud, et isegi vähi tekkel ei ole geneetilisel eelsoodumusel nii suurt mõju kui toitumisel ja elustiilil. Austus toidu vastu Aupaklik suhtumine toidusse võiks alata juba sellest, et söögilaua taha istudes unustame kõik mured. Seedimisele aitab kaasa kui sööme aeglaselt, närime toidu hästi läbi ja naudime toidu lõhna ja maitset. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldust.
Internet võib olla ka hariv. Erinevaid õppematerjale on võimalik saada õpikeskkondadest. Näiteks IVA, Moodle, VIKO ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvan, et üldhariduskoolides võiks olla õppetundides pisut enam kasutuses Tiigrihüppes pakutavad interaktiivsed õppematerjalid. Nii oleks õpilaste jaoks õppetund huvitavam ja õpetajalgi vaheldus aine andmisel. Teisest küljest vaadates on arvuti ajaraiskaja. On küll tore mänge mängida või muusikat kuulata, aga pahatihti unustame end arvuti taha pikaks ajaks ja tänu sellele kannatavad koolitööd või muud kohustused. Samuti peresiseselt hakatakse vähem suhtlema, sest kõik istuvad oma arvuti taga ja nii ei saadagi teada mis plaanid kellelgi on ja kuidas päev möödunud on. Arvuti taga liiga palju aega veetes võib see kahjustada ka meie tervist, eriti silmi. Soovitatakse iga kolmveerand tunni tagant silmi puhata ligikaudu 15 minutit, vaadates kaugusesse. Samuti on
keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib?
,,Eestlane olla on uhke ja hea" Lugupeetud kuulajad! Olen siin, täna, teie ees, et rääkida teile, miks minuarust on eestlane olla uhke ja hea. Alati on hea lugeda või kuulda mida võõrmaalased meist arvavad, millisena nad meid näevad, aga millisena me ennast ise näeme. Igapäeva elus tundub olevat palju negatiivset, muret, et unustame ära kõik hea mille me, eestlased oleme korda saatnud ja mille eest meie esivanemad on võidelnud, just meie enda rahvuse säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani.
Kahjuks peame tunnistama, et ega vist mitte väga palju. Kui kaheksanda klassi õpilane läheb oma keskharidusega vanemate käest küsima midagi lineaarfunktsioonist, siis kõige tüüpilisedmad vastused, mis vanemad annavad on, et ma ei mäleta ju enam. Järelikult vanemad ei kasuta selliseid asju oma igapäeva elus ja töös. Aga siis tekib küsimus, miks me peaksime selliseid asju siis üldse õppima, kui nagunii kunagi ära unustame ja enamus ei kasutaks neid oma töös. Asjal on aga ka teine külg. Eestis peab peale põhikooli lõppu otsustama, mis suunda edasi õppima minna ja kui sel hetkel tehaksegi vale valik, siis see ei takista ka kõrghariduse omadamist. Näiteks kui pale põhikooli otsustatakse minna kutsekooli, aga hiljem tekib soov ka minna ülikooli, siis see on täiesti võimalik. Mõnes muus riigis aga tuleb otsus teha juba põhikoolis ja ümberotsustades on
kohal, kiita teda, kui ta on ära, ning abistada teda, kui ta seda vajab. Tõeline sõprussuhe baseerubki just austusel, hoolivusel, usaldusel ja üksteise mõistmisel. Häid kaaslasi võib elu jooksul palju olla, aga neid õigeid sõpru on vaid käputäis. Me kõik oleme väikesed olnud ja liivakastis mängides uusi tuttavaid juurde saanud- nemad olid meie lapsepõlvesõbrad, kaaslased läbi nutu ja naeru. Paraku on aeg näidanud, et sellised sõbrad ei jää kogu eluks, me unustame nad. Õiget sõpra ei unusta inimene iialgi ! Võime olla erinevates situatsioonides, kuid alati on teatud nüansid, millega sõbrad meile meenuvad- olgu selleks mõni laul, teine inimene, pilt või sarnane probleem. Igaüks on õnnelik kui tal on keegi, kelle peale saab mõelda kui on nukker meel, või vastupidi- kui tahaks oma kordaminekute üle koos rõõmu tunda. Rõõmu tundmine ja koos naermine on ühed tugevamad emotsioonid, mida ühed head sõbrad koos läbi saavad elada
Mõistega ‘’esteetiline’’ on seotud ilu looduses, inimese elus, kunstiloomingus. Sellega seostame ka materiaalse ja vaimse elu esemete ning nähtuste mitmekesist ringi. Samuti hõlmab mõiste ‘’esteetiline’’ kõlbelise maailma esemeid ja nähtusi, nagu näiteks üllas ja hea ning nende vastandid – alatu, kuri, ebakõlbeline. Kuid kas liiga palju ilu meie umber on hea? Küllus paneb meid unustama, me ei väärtusta enam lihtsust. Muutume egoistlikuks ning unustame siiruse ja alandlikuse. Rääkides inimeste välispididest ilust, ei saa kõrvale jätta ka sisemist ilu. Noorusel on ilus nägu, vanadusel ilus hing. Sellele tuntud väljendile toetudes mõistame, et elu jooksul kogetu teeb meist parema inimese, juhul kui me oskame kõike seda halba ja head enda kasuks pöörata. Kogemuse võrra rikkam. Mis sa sellest õppisid? Kas sa õppisid? . Kuid kes ikkagi on ilus inimene? Kas levinud ütlus kaunis kehas kaunis hing vastab tõele?
ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja mida tunnustatakse tema kultuurimälestiste ja hästi säilinud vanalinna eest. Kuid tihti unustame, et rahvas teeb riigi,kõik veidi ebatäiuslikud ja samal ajal üksteist täiustavad. Peame kasutama iga päeva pürgimaks täiuslikemaks eestlasteks, kuid tõeline täiuslikkus on võimalik saavutada vaid töötades koos. Keegi meist ei ole täiuslik, kuid kõik koos saame olla täiuslik Eesti. Tänan tähelepanu eest ja loodan, et seekõne mõjutas teid suuremal või väiksemal määral olema täiuslik.
ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja mida tunnustatakse tema kultuurimälestiste ja hästi säilinud vanalinna eest. Kuid tihti unustame, et rahvas teeb riigi,kõik veidi ebatäiuslikud ja samal ajal üksteist täiustavad. Peame kasutama iga päeva pürgimaks täiuslikemaks eestlasteks, kuid tõeline täiuslikkus on võimalik saavutada vaid töötades koos. Keegi meist ei ole täiuslik, kuid kõik koos saame olla täiuslik Eesti. Tänan tähelepanu eest ja loodan, et seekõne mõjutas teid suuremal või väiksemal määral olema täiuslik.
Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp, kuid õnn ei ole laiskadele. Tihtipeale unustame, et inimest tuleb hinnata tema tegude pärast mitte päritolu ega rahakoti paksuse eest. Sellegipoolest ruttame tema märgistamisega esmamulje järgi. Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" tegelane Quasimodo kannatab rahva õela käitumise all. Teda kiusatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimesed ei tea, kes ta on, aga juba välimuse järgi leiavad, et ebameeldiva välimusega inimene ei saa heatahtlik olla. Siinkohal ei tohiks mõista ütlust ,,Inimese elu on tema enese nägu"
maailmavaated. On asju mis on olulised, ning asju mida ei peeta olulisteks või on vähem tähtsamad. Kodune kasvatus paneb sellele aluse ning väljaspool kodu omandatakse seda aina juurde. Omandatakse käitumismall. Omandatakse suhtumine teistesse inimestesse, inimestesse nende endi kõrval. Iga inimene võiks kordki oma elus teha ühe heateo, aidata teist abi vajavat inimest. See ei pea olema just ilm tingimata olema rahaline või materiaalne abi, vaid ka emotsionaalsel tasandil. Tihti unustame kui väga vajab teine inimene tuge siis kui tema silmis on pisarad ning puudus ,,õlast, mille najal nutta". Talle piisaks kasvõi sellest kui keegi teda ära kuulaks, just täpselt kuulaks mitte kuuleks. Alati ei ole meie võimuses aidata, kuid vahest on ka lihtsalt kuulamine abiks, nõuga aitamine. Samuti peaksid olema inimesed sallivamad. Peaks olema salliv inimeste suhtes, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, soost, maailmavaadetest ning elulaadist. Kuid ei tasuks ära
See on huvitav süsteem, sest läheneb kogu haridussüsteemile uue nurga alt. Ja mõjub ka teismelistele lastele palju ligitõmbavamalt. Kahjuks ei mõju sellised koolitused ja suur õpihimu paljudele noortele. Suured hirmutamised kogemuste vähesuse tõttu sunnivad üha rohkem noori juba enne keskkooli lõpetamist tööle minema. Tihtipeale tundub, et oleme sattunud ideaalse töökoha peale ega pea keskhariduse omandamist enam oluliseks, rääkimata kõrgharidusest. Kuid selle tõttu unustame, et ainult põhiharidusest ei piisa, et areneda ja jõuda tippu. Nii juhtus ka teose ,,Mina olin siin’’ peategelasega, kes olude sunnil ei pidanud enam haridust tähtsaks ja läks tööle, kuid selline tegu viis ta lõpuks kuritegelikule teele. Seega kogu tööpuuduse jutt on ainult meie endi laiskusest tingitud. Noored peaksid olema aktiivsemad on tuleviku suhtes ja hakkama juba varakult kogemusi korjama. Suureks eeskujuks on juba keskkoolis suvetööga taskuraha teenivad õpilased.
Ka meie vanavanemad jutustasid oma lastele jutte ja lauldi õhtuti ühiselt laule. Mõnikord vanemad õpetasid lastele pilli mängima. Tänapäeva ühiskonnas näeb sellist pilti haruharva. Lapsed käivad ringides, mis maksavad, valdades tehakse kärpeid, kes saab ja kes ei saa huvialakooli. Kui varem oli rahvas igapäevaselt kokkuhoidvam ja tehti koos midagi, siis tänapäeval on kõik iseenda eest väljas. Välismaailmast tuleb nii palju uut ja huvitavat koguaeg juurde, et sageli unustame oma kultuuri hoidmise tähtsuse üldse ära. Välismaa ja kõik sellega seonduv tekitab meile palju põnevust. Televiisoris on palju välismaiseid saateid. Päevast-päeva näidatakse Ladina-Ameerika seriaale. Inimesed jätavad isegi oma tavatoimetused pooleli, et minna oma lemmikutele kaasa elama. Ka välismaa filme vaadatakse rohkem, sest reklaam nendele on suurem ja kasutatakse igasuguseid lisaefekte, mida eestimaistes filmides tihti ei ole.
Tsitaadid : Palavikuline huvi millegi vastu kasvab alati pöördvõrdeliselt selle asja kättesaadavusega. Me kontrollime küll laste õppimist ja käitumist, aga haruharva õnnestub meil tungida nii sügavale nende tundemaailma, et osata seda õigeti hinnata, et hoiduda seda kas või kogemata traumeerimast. Kui sa kardad, et keegi võiks sulle midagi halba teha, siis paku talle vabatahtlikult ja avalikult selleks võimalus ja ta ei tee nii, odav lahendus ei anna talle rahuldust. Kividega pilduda on kerge, aga vaadake ette, et teil ei tule neid igale poole ja igaühe pihta pillutud kive lõpuks endal hakata kokku korjama... Teie, mehed, olete pehmelt öeldes veidrad. Kui on vaja kuulirahe all kedagi päästma joosta või karuga rinnutsi kokku minna, siis te ei karda, tormate või pea ees hädaohtu. Aga kui te peate midagi sisuliselt hoopis vähem ohtlikku omaks võtma või üles tunnistama, siis vär...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Liit väga sallivust, kuid ka eurooplane ei ole salliv kõikide vastu. Eesti ja Euroopa ei ole sallivad rahvaste vastu, kes ei tundu neile õiged. Euroopal on omad väärtushinnangud, kuid me ei pea neist reeglitest kinni. Me ei ole sallivad inimeste vastu, kes ei ole meie moodi. Eurooplased ei taha vastu võtta rahvast, kes ei ole siin elanud ning ei tea siinseid kombeid ja traditsioone. Kuuludes liitu peame olema valmis aitama üksteist vajadusel. Tänapäevases kiires ühiskonnas aga unustame me mõelda teistele ning mõtleme vaid endale. Eestlased ja Eesti venelased ei ole üksteise vastu sallivad. Venelased Eestis on koondunud ühte maakonda.
.... Tema iga laul räägib mõnest elu õnnehetkest. Ta räägib, et tema laulud on tema emotsionaalne päevik. Huvitav on ka see, et ta ei taha oma plaatide juurde panna laulusõnu, sest ta ei ole kunagi tahtnud neid trükimustal näha. Ta tema laulud räägivad ka väga palju sõpradest näiteks "Sõprade laulud" ning sõbrad on talle ülimalt tähtsad. Sõprus on karge ja igatsus sõprade järgi vähem nutune. Näiteks sõprade laul nr 1, kus ta tahab öelda, et sõprade koos olles unustame kogu eesootava aja ning sõbrad on need, kes kunagi ei põgene kuskile ära, vaid tahavad koos olla.. Hästi palju räägib ta ka sellest, kuidas inimene tahab rännata ning tunda ennast vabana, ning teda ennast iseloomustab see ka väga (maailmareis) ning selle iseloomustuseks on näiteks tema plaadil laul" Tahan lennata" ning ka "Oskari laul" räägib sellest, kuidas inimene võib tunda rõõmu isegi kõige vähemast ning nautida elu, isegi kui ta peab elama paadi all
Mis kasu on raamatutest? Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus
vangi. Lapsed jäid isata ja peavad nüüd lapsepõlve lastekodus veetma. Isa tahtis lastele head, aga tekitas kordades hullema olukorra. Ta ei suuda endale kunagi andestada. Me võime küll tegutseda nii, kuidas me õigeks peame, aga me peame olema suutelised oma tegude eest ka vastutama. Peame pikalt ja läbimõeldult käituma, sest me keegi ei taha oma elu ära rikkuda, veel vähem kellegi teise oma. Me seisame oma õiguste eest ja teeme nii, kuidas on meil endil parem, aga tihti unustame mõelda selle peale, kuidas me kahjustame sellega teisi. Inimesed on erinevvad, samuti ka nende mõttemaailm, seega leian, et see, kas tulemus õigustab tegu on iga inimese oma valik.Alati ei pruugi minna kõik nii nagu loodame.
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult
Kellele: Teema: "Mis on minu jaoks koolivägivald" Kellelt: KÄITU NII NAGU SA TAHAD, ET TEISED SINUGA KÄITUKSID. Kahjuks me unustame tihti selle kuldse reegli. Kui inimesed seda reeglit endale rohkem meelde tuletaks , oleks koolis kindlasti märgatavalt vähem vägivalda. Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja ohvri püsiva staatusega ning negatiivse mõjuga nende edaspidisele arengul...
veidikene lihtsameelset vanakest, kes üritasid muu parema kraami puudumisel rehepapp Sanderi majaukse ja hunniku küttepuid minema viia, tänapäeva SMS-laenufirmadega, kes üritavad isegi praeguse majanduskriisi ajal võtta sealt, kust enam mitte midagi võtta ei ole. Kahjuks on palju kergeusklike inimesi. See teeb meele natuke kurvaks, et oleme jõudnud oma iseloomult ,,homo sapiensist" välja ,,homo stultuseni." Nüüdisaegsed inimesed on egoistlikud, kinnised ja veidike lihtsameelsed. Tihti unustame enne otsuste langetamist mõelda, mida me teeme. Sama probleem on aktuaalne nii 21. sajandil ja oli ka varem. Sageli otsivad rasketes olukordades vaevlejad ,,surnud ringist" väljapääsemiseks abi suitsiidist. Minu arvates tuleks enne-juba-surm-kui-selline-elu-hoiakust üritada loobuda, sest enne kui otsutame eneselt elu võtta tuleks mõelda, kuidas see meie lähedastele mõjub, sellega ei arvestanud ei Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" peategelane Anna ega ka tänapäeva inimesed.
Kuigi me panustame suure osa oma eelarvest sotsiaalprobleemidele, siiski jätab selle sisuline pool soovida. Meie sotsiaalsed struktuurid on puudulikud ja ülejäänud Euroopast maas. Kui vaadata töötuse suurenemist, järjekordi haiglates ning kodutute ja sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu suurenemist, võib tõdeda, et sotsiaalküsimustes on meil veel pikk tee käia. Võib olla oleme me liigselt keskendunud niiöelda ,,Eesti nokia" leidmisele, et me unustame ära inimesed ja nende probleemid. Siiski ei tasu olla ülemäära kriitiline, viimase umbes 18 aastaga on Eesti riik suutnud luua töötava haigekassasüsteemi, leidnud vahendid kuidas maksta pensione, toetusi, vanemapalku jne. Need on vaid mõned näited, kuid ilmestavad hästi Eesti püüet olla demokraatlik riik. Üheks siirdeühiskonna tunnuseks on ka populistlikud otsused, mis suuremas perspektiivis pärsivad riigi majanduse arengut. Ka selles vallas on tuua konkreetseid näiteid
Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu. ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimestel on vaja midagi, millesse uskuda, ikka ja alati. 7. Ühtsuses peitub jõud
sotsiaalsed probleemid. Inimesed vajavad enesetunde parandamiseks ning oma mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad. Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis“ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale
" Minu jaoks meenutab selline kirjeldus eelkõige kuhjuvaid prügimägesid, mis on täis nii kasutuid kui ka täiesti kasutuskõlblikke esemeid. 21. sajandil on just prügimägede kuhjumine kogu maailmas suur probleem. Inimesed viskavad väga kergekäeliselt ära asju, mida võiks kasutada, kui mitte meie, siis vähemalt puudust kannatavad elanikud, kes ei saa endale paljugi lubada. Meie aga heidame asjad hoolimatult kõrvale ning unustame vastumeelse halvasti lõhnava ja visuaalselt reostatud paiga, mida toidame. 21. sajandil on ühiskonnas palju mitmesuguseid grupeeringuid ja eluviise, millega rahul ei olda. Hipid, boheemlased, usklikud, mustanahalised - kõik nad moodustavad koos massiga terviku, kuid Nemad julgevad erineda, ja see ongi meie kui tavainimeste probleem. Richard Brautigan kirjeldas raamatus "Arbuusisuhkrus" ühe huvigrupi elu järgmiselt: "inBOIL elas
ette kirjutatud, milline on see õige käsikiri eluks. Igalühel on oma tõeline põhiloomus, mis hoolimata erinevatele grimmidele ja elu maskidele, mis me enda näole tõmbame, jääb siiski muutumatuks. Südamesopis on meile antud olemus ja kutsumus. Selleks me peamegi laskma end eluveel siluda, et näha, milline on see sisu meie sees. Nooruse põlevas põlves oleme pimestatud paljust ümbritsevast ning unustame vaadata enda sisse. Vajalik on seda aga teha, kuna ülim õnn saabub ainult läbi enda vaadates, mitte läbi millegi ja kellegi muu. Ekke Moor küsis endalt oma otsingute alguses järgnevalt: ,,Miks mitte iga päev sündida ikka uueks ja uueks inimeseks, nagu need näitlejad siin. Olla alati uus ja mitte korduda, elada läbi kõik oma südame tuksed, kõik oma hinge sopid." Tal on õigus, tulebki elada läbi kõik oma hinge sopid, aga seda selleks,
neurotransmitterit, mis lülitavad unenägusid sisse ja välja. ,,Sisselüliti" kasutab unenäo alustamiseks atsetüülkoliini ning ,,väljalüliti" selle lõpetamiseks norepinefriini ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame. Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve neuronid alustavad hipokampuses ka siinuslainet (sarnaneb siinuskõverale), mida tuntakse teetarütmi nime all arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8) 1.2. Miks me näeme und
kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loomulikuna just seda, et meile ei valetataks. Seejuures aga unustame ära, et sama oodatakse ka meilt. Minu meelest on Shakespeare näidendis "Hamlet" läbiv tegevus see, et peategelane otsib lahendust isa vaimu antud ülesandele: maksta kätte, seejuures jättes hing rüvetamata. Nii vastuolulist ülesannet näis olevat võimatu lahendada, sellest said alguse kõik Hamleti otsimised ja kõhklused. Tihe sündmustik algas hetkest, mil Hamleti isa vaim teatas esimesele, et tema mõrva kordasaatjaks oli printsi lihane onu.
küsida, miks nad ilmuvad ja mida nad soovivad. Ka saab "halval" unenäol lasta korduda ja panna see lõppema hästi või kutsuda esile ilus unenägu, mis loob ärgates hea tuju. Ilmselt vajavad kik imetajad loomad REM-tüüpi und, mille puhul inimesed näevad unenägusid. Noored loomad viibivad selles seisundis igatahes rohkem aega kui täiskasvanud. Ehkki spetsialistid vaidlevad ikka veel selle üle, kui palju aega veedame unenägude seltsis, on see igatahes pikk aeg. Sageli unustame kõik oma unenäod, mõnikord mäletame ainult paari neist. Nii mõnedki inimesed väidavad, et nad ei näe kunagi und, tegelikult aga unustavad ärgates kõik oma unenäod. See, et me oma unenägudest mõned unustame, on täiesti loomulik. Nii unenägudes kui ka ilmsielus teeme valiku: kaldume meenutama meile tähtsaid või erksaid unenägusid ja unustama tavalisi, näiliselt tähtsusetuid või kurbi.
saavutused. Maalil ,,Katused,Napoli" on Thomas Jones kujutanud tagaplaanil uhkeid renessansskirikuid, mis esimestena vaataja pilku köidavad ja nende ette on ta asetanud vana, pehkinud välimusega elumaja. Autor on palju vaeva näinud, et välja tuua pisemadki detailid sellest vaatepildist. Võib mõista, kuidas on kunstnik püüdnud meieni tuua märkamatuks jääva lihtsuse aegumatut väärtust. Samamoodi nagu esmakordselt maali vaadates, unustame ka oma eludes, et lihtsates asjadest peitub ilu ning et ilul on omadus pakkuda tröösti, mida inimestena enesele tunnistades või mitte, siiski alateadlikult otsime. Vahel võib looming inimesele meenutada teatud väärtuste olemasolu ning nende tähtsust selliste sündmuste või asjade kujutamise kaudu, mida elu käigus tihti mõista ei suudeta või ei taheta. 16. sajandil tekkinu ja Koguja raamatu järgi nime saanud
karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata. Abt tahtis munka karistada, aga munk ütles abtile, et ta teab, mis ta tüdrukuga tegi ning sellepeale ütles abt, et unustame selle vahejuhtumi. Nad toimetasid tüdruku vaikselt kloostrist välja. 5.Novell Viienda novelli räägib Fiametta. Ta jutustas teistele loo Prantsuse kuningast ja ühest rüütli naisest, kes pidavat olema väga kaunis. Selle peale tahtis ta markiid näha. Ta saatis enda mehed teele ja ütles neile, et ta tuleb Genuast peale. Ise ta läks aga markii juurde. Ta lasi markiile öelda, et ta tuleb. Markii tegi süüa ning kui
Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Kokkuvõte Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline ja kurb lõpplahendus ning sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu arust on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu. Kirjanik näitab meile piltlikult, kuidas kunagine vägev 3 metsarahvas on muutunud abituks külarahvaks, kes on unustanud muistsed teadmised ning oskused. Sama võib meie juhtuda, kui me tahame globaliseeruvas maailmas liialt sarnaneda teistega. Raamat ütleb meile piltlikult, et eesti keel ja kultuur on tähtsad ning kui me kokku ei
( Õhurünnakute tagajärjed ) (ära märgitud on kohad, kust saab palju naftat, http://www.deinternational.de/weltkarte/nafta.php ) Eesti naftakriis on alanud. Nii nagu üleüldine sõda on alanud hiilivalt, mitte ühe suure kogupauguga, nii on ka naftakriis juba ammu alanud. Eestis annavad sellest märku lagunenud teed ja tänavad. Pole taskukohast bituumenit. Me unustame ära ilmseid asju. Nafta ei ole ainult bensiin. Naftast saadud bituumenit kasutati Paabeli torni ehitamisel. Ning siiani teedeehituses. Naftast tehtud pudelitesse lastakse pepsi ja koka. Naftast saadud karpides peituvad meie armastatud arvutid. Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid. Värvained, ravimid, lõhkeained. Iroonilisel moel, mida vaid elu suudab pakkuda, valmistatakse ka loodussõbralikke biolagunevaid plaste naftast saadud polümeeride põhjal
peale paari piiska valgust koos etsuga klaasi porterit vajub maailm keeraks toompääle magusalt magama kollakasse vahtu ei häiriks kuidagi mu tarvilikku lihtrahvast nagu kunagi macondos nagu mind ei sega varahommikud nakatume unetustõppe vanalinnas sööbume niiskuses kui seljal on tunda suurt sinist silma ja unustame kõik ja hoolega tähele pannes peale selle kuuleb igaüks valitud võimu harvu mis värviliselt näkku kraabitud norsatusi igal bussipeatusel CONTRARÜNNAK prügikastil Autor: Contra ja ajaleheveerul Kui ma oleks Erki Nool, nagu hitleriberliinis võidaks kõiki igal pool. vaatab vastu rasvase näoga
KEILA GÜMNAASIUM 10b klass Mark-Hendrik Mäeste INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa. 3 Referatiivne osa 1.1 Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab süüa nii, et see meie olemist ei kahjustaks. Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toidu...
mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa). Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu. Kirjanik näitab meile piltlikult, kuidas kunagine vägev metsarahvas on muutunud abituks külarahvaks, kes on unustanud muistsete aegade teadmised ning oskused. Sama võib juhtuda ka meie rahvaga, kui me tahame globaliseeruvas maailmas liialt sarnaneda teistega. Arvan, et teos jätab sügava jälje eesti kultuuri. Raamat ei lase meil kaudselt unustada, et meie oma eesti keel ja kultuur on tähtsad ning kui me kokku ei hoia, ei väärtusta seda, siis see hääbub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
