1955. aastal avaldas ta oma peateose «A theory of personality. The psychology of personal constructs». Igasuguste muudatuste selgitamiste või ennustamise olemus teatud valdkonnas seisneb selle muudatuse korrelatsiooni viimises psühholoogilise välja tingimustega antud ajal. See põhiprintsiip teeb sündmuse subjektiivse tõenäosuse indiviidi eluruumi osaks. Kuid see välistab teiste, eluruumist mitteväljaviidavate fktorite objektiivse tõenäosuse. Hans Eysencki isiksuse tüpoloogia. Tema isiksuseteooria vundamendiks on kolm postulaati: isiksusel on tugev geneetiline alus, isikuomadusi tuleks vaadelda hierarhilises struktuuris, isiksuse struktuuri ülesehitamisel tuleks lähtuda deduksiivsest teest: konstrueerida algul teoreetiline mudel ja kontrollida seda faktoranalüüsi rakendamise teel mitme meetodi abil. Isiksuse madalaima tasandi moodustavad tema arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted,
vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus.
juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid.Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega. Saksa jurist Hans Gross defineeris kriminaalpsühholoogiat-KP on rakendusps. Haru,mis tegeleb kõige hingeliste aspektidega,mis kuritegevuse avastamisel ja uurimisel kõne all tulevad.Tugines ta tähelepanekutele kurjategijate,tunnistajate ja kohtunike praktikast.Taassünd on ka seotud Eysencki nimega,kes 1964.a esitas originaalse kuritegeliku käitumise teooria. 9. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. Hugo Münsterberg-saksa psühholoog,kes töötas USAs.Tema oluliseim raamat õigusp valdkonnas oli avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast
Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne
Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid Miller-Dollardi konfliktisituatsioonide tüüpologiasse ei kuulu-kahekordse vältimise-vältimise konflikt Võrreldes europididega on mongolididel kõrgem – veb/ motor/ruumil intelligentsus ????
tugevasti arenenud lihastik õlavöödi piirkonnas *püknik kehakuju laia-ümmarkasvuline,kerepiirkond ülekaalus,mõõdukalt arenenud ja pehme lihastik, tugevasti arenenud rasvkõht, lamedapinnaline ja ümmargune/5- nurgaline või laia kilbi näovorm, kondikava jäsemetel ja rangluu õrnad,õlgade laius väike ja rindkeha kumer. 5. Iseloomutüübid mõtleja 2.signaalsüsteem,kunstnik1.signsüst,keskmine tüüp-signs. Eysencki iseloomutüübid [kretchne'I teooria]: introvertne [skisotüürne-selline inimene on vaikne ja kinnine,armastab tegutseda üksinda(lugeda,looduses jalutada) ning ei talu suurt seltskonda(flegmaatik või melanhoolik ning eeptosoomja atletism]Tagasihoidlik &kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud indiviid.Ta avab end ainult heade sõprade ees.Sõpru tal palju pole,kuid tema sõprus on tugev ja andunud
Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab
- plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja noradrenaliin BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus, ekstraverts. Dopamiin - ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni
· Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei oodata Eysencki teooria vastamata küsimused · Teooria ei seleta kõiki introvertide ja ekstravertide erinevusi · Miks meeldib ekstravertidele olla seltskonnas? Stimulatsiooni saab ka teistel viisidel otsida · Miks on ekstraverdid tavaliselt õnnelikumad kui introverdid?
normigrupiga. 2. Millel põhineb väide, et isiksuseomaduste kirjeldamiseks piisab viiest dimensioonist? Kuhu võiks selles mudelis paigutada uudishimulikkuse ja korralikkuse? Põhineb faktoranalüüsil. Uudishimu võiks paigutada ,,avatud kogemusele" alla ja korralikuse võik liigitada ,,meelekindluse" alla. 3. Antsule meeldib õppida, kui muusika mängib, kuid Tiina vajab keskendumiseks võimalikult vaikset helitausta. Mik võiks Eysencki teooria järgi olla selle erinevuse põhjuseks? Eysencki teooria järgi võiks põhjus olla selles, et Ants on ekstravert ning eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi. 4. Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18- 23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem?
rakenduspsühholoogia haru, mis tegeleb kõigi hingeliste aspektidega, mis kuritegude avastamisel ja uurimisel kõne alla tulevad."Oma teoses tugines ta tähelepanekutele kurjategijate, tunnistajate ja kohtunike praktikast. Seda teost loetakse esimeseks puhtalt püshholoogilise kriminoloogia alla kuuluvaks teoseks. Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategijate psühholoogia vastu. KP elavnemine seostub suurel määral Hans Jürgen Eysencki nimega, kes esitas 1964. aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 10. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. H. Münsterberg (1863-1916) oli sakslane. Ta oli Wundt'i õpilane, kuid erinevalt Wundtist pidas ta vajalikuks rakendada psühholoogiat praktiliste probleemide lahendamisel. Tema jaoks tulenes
Klassikaline uurimus (Williams jt, 1995) uurimaks, kuivõrd hästi saavad patsiendid aru neile kirja pandud informatsioonist? Nukrad tulemused: # näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine · Päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta
Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena. 8. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet. Väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed. 2. ERINEVA TEMPERAMENDITÜÜBIGA KLIENDID Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele reageerimisviisidele emotsionaalsetele sündmustele. Temperament on tunde- ja meelelaad ning erksus, mis erineb inimeseti, kuid püsib ühe inimese puhul sarnasena terve elu. Eysencki isiksuseteooria tunnuste paaridest tulenevalt eristatakse nelja temperamenditüüpi: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik ja koleerik. 2.1 Sangviinik 2.2 Koleerik Sangviiniku tunnused Mõjutav, sõbralik, veenev Avatud, jutukas klient Kiire otsustusvõime (kiiresti muutuv) Esmajärjekorras huvitatud inimesest, kauba valikul otsustab pinnapealselt Positiivne käitumine Kuidas klienditeenindaja peaks käituma
ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II. Iseloomulikud kohastumused- (baastendentsid+keskkond!) Harjumused, hoiakud, püüdlused, uskumused, eelistused III. Reaktsioonid- käitumised, emots reaktsioonid, mõtted Neurootilisus Eysencki järgi- ärev, rusutud, emotsionaalne, süüd tundev, irratsionaalne, madala enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja elamine, emots toetuse otsimine, olukorraga mitte leppimine, mitte pos külgede leidmine... Aga piisab neurootilisuse tasemest, ütlemaks, milline on in heaolu. Neurootilisus mõjutab nii toimetulekuviiside valikut kui ka efektiivsust. Neurootilisus
· Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad
tundmused positiivseks ja negatiivseks. Tavaliselt teevad positiivsed tunnused inimesed aktiivseks, negatiivsed passiivseks 31.Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud 1. südame ja veresoonkonna töös (punastamine , kahvatumine) 2.hingamises( kiireneb, või ,,jääb kinni", erutunud inimene hingab kiiremini) 3.seedeelundkonna töös( suu kuivab, kõht lahti) 4.sise-ja välisnäärmete töös (nutmine) 32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari) Pavlov- temperament on kõrgema närvitegevuse omadus,see on kahe närvitegevuse(erutuse ja pidurduse) tugevus, liikuvus ja tasakaal Koleerik- Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Kannatamatu,
Psühhodünaamiline - S. Freud – lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad
28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on
See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 5-6 aastat alates suhte algusest. 3.järk Liit e. tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. Umbes 10 aasta pärast. Koos on parem 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On
Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või mitmetähenduslikkus (Rorschach, TAT), joonistustestid (puu, inimene), lõpetamata lausete testid. 7. Spontaanse tegevuse produktide analüüs (joonistused, kirjad). Isiksuse individuaal-psühholoogiliste eripärade ekspertiis hindamaks nende mõju kuriteo toimepanemisele Iga psühholoogiaekspertiisi obligatoorseks ülesandeks on uuritava isiksuse psühholoogiline
2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele.
Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos. 3. järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 8.Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On
Inimese vaimne võimekus oleneb tema eluruumi organiseeritusest, eri regioonide suhtlusest ning lokomotsiooni deteostamise nobedusest ja arvukusest. Isiksuse psühholoogia aspektist vaadatuna jätab väljateooria lahti mõtestamata suure hulga küsimusi, mis teiste teooriate raames on leidnud ulatuslikku käsitlemist. 12 H.J.Eysenk`i isiksuse tüpoloogia Isiksusetasandid Isiksuse madalaima tasandi moodustavad Eysencki arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted. Teise, kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned - suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Kõrgeimal astmel asuvad tea mudelis isiksuse superfaktorid ehk tüübid. Isiksusedimensioonid Eysenck tõi välja kaks põhimõõdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim,
Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat
võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. Tänapäeval kasutatakse koolides, tööle värbamisel, isiklikus arengus jm mitmeid IQ teste. Teiste hulgas ka Wechsleri ja Eysencki teste. On räägitud ka IQ testide vasturääkivusest kus väidetakse, et IQ testid viitavad rassilisetele erinevustele, neid on kritiseeritud ka valiidsuse osas: nad testivad vaid teatud võimeid, jättes teised kõrvale näiteks ei arvesta nad igapäevaste väljakutsete puhul "praktilist taipu". IQ = Mental Age/Chronological Age X 100. IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt
o Motivatsioon mõjutatud rohkem seesmiselt või karistustest sõltuv o Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus o Väga usaldusväärsed Neurootiline isiksus o Tundlikud o Rahutud o Kartlikud o Emotsioonid äärmuslikud ja vahetuvad kiiresti Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK Kontrollkeskme teooria Seesmise kontrollkeskmega inimene: o peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks o tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed
1915) "Kriminaalpsühholoogia"(1898),kus autor defineeris kriminaalpsühholoogiat: "KP on rakenduspsühholoogia haru,mis tegeleb kõigi hingeliste aspektidega,mis kuritegude avastamisel ja uurimisel kõne alla tulevad".Oma teoses tugines ta tähelepanekutele kurjategijate,tunnistajate ja kohtunike praktikast. Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis asset 1960.aastatel,mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategijate psühholoogia vastu.KP elavnemine seostub suurel määral Hans Jürgen Eysencki nimega,kes esitas 1964.aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 9.küsimus Õiguspsühholoogia Eestis(A.Bjerre,H.Madissoon) Kriminaalpsühholoogia ajalugu Eestis ulatub 19.sajandi algusesse.Tartu Ülikoolis loeti kriminaalpsühholoogia kursust pärast Tartu(Keiserliku)ülikooli taasavamist 1802.aastal.
( Saar, 2007, 42-46) 14 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategija psühholoogia vastu. Üks esimesi märkimisväärseid teoseid oli Hans Tochi toimetatud "Õigus- ja kriminaalpsühholoogia", mis ilmus 1961. aastal. Kriminaalpsühholoogia elavnemine seostub suurel määral ka Hans Jürgen Eysencki nimega, kes esitas 1964. a. originaalse kuritegeliku käitumise teooria. Tema käsitlus on interaktsionalistlik, st selles loetakse kuritegeliku käitumise puhul oluliseks nii isiksuse pärilikke, sh ajutegevuse eripäradega seotud omadusi kui ka keskkonnatingimusi. Muidugi ei räägita selles "sündinud kurjategijast" vaid teatavast eelsoodumusest, vastuvõtlikkusest, suuremast riskist kuritegelikku käitumist omandada ühte närvisüsteemitüüpide korral kui teisel korral
· Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel)
· Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus-seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P. Costa ja R. McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter)
Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M. Seligman rõhutavad
miks mõned inimesed on ekstravertsemad või meelekindlamad kui teised. 12.3. Ekstravertsuse bioloogilised teooriad Hans Jürgens Eysenck seletab introvertide ja ekstravertide erinevust ühe ajuosa (ARAS) töö erinevusega. Tema sõnul on introvertidel ARASi aktiivsus suurem, seetõttu mõjutavad igasugused keskkonnaärritused introverte tugevamini. Edukaks tegevuseks on vajalik paras aktivatsioon liiga madal ja liiga kõrge aktivatsioon takistavad tegevuse edukust. Eysencki teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel. 12.4. Päritavus keskkond isiksuseomaduste kujunemisel Enamik üldiseid isiksuseomadusi on mõõduka hinnangu järgi 40%-60% osas päritavad. Isiksuseomaduste puhul on perekonna osatähtsus väga väike. Päritavus iseloomustab populatsiooni konkreetsete keskkonna tingimuste juures. 13. Vaimsed võimed
läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne. KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses. Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga jõuga. Meeleolud vahelduvad kiiresti. MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele.
(iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16 isiksusefaktorit. Ekstravertsus ja introvertsus Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria järgi esimene põhimõõde. Neurootilisus emotsionaalne stabiilsus, teine põhimõõde Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R.McRaeon on jõudnud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J
tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16 isiksusefaktorit. Ekstravertsus ja introvertsus Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria järgi esimene põhimõõde. Neurootilisus emotsionaalne stabiilsus, teine põhimõõde Psühhootilisus julmus, hoolimatus, normide eiramine, kolmas põhimõõde. ,,Suur viisik" P. Costa, R.McRaeon on jõudnud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile. (1) avatus, (2) kohusetunne/meelekindlus, (3) ekstravertsus, (4) lahedus, seltsivus, (5) neurootilisus. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad A. Bandura, J
erutusläved. Nn pidurdamatutel lastel on vastupidised omadused · Pidurdatus ja pidurdamatus on Kagani arvates kahe geneetiliselt erineva inimtüübi, mitte nende omaduste kontiinumi ilming · Pidurdamatutel on sünnipäraselt madal püsiärevus, pidurdatutel aga kõrge püsiärevus · Samas on need siiski vaid kaasasündinud tendentsid, mida saab õppimise ja tunnetuse kaudu oluliselt mõjutada Eysencki ekstra- ja introvertsuse teooria · Eysenck (1967) väitis, et aktivatsioon on üks põhilisi mõõteid, mille alusel inimesi eristada saab. Aktivatsiooni madala tasemega ekstravertide kõrval elavad mõõdukast kõrgeni ulatuva aktivatsioonitasemega introverdid · Nende kahe inimgrupi põhiline erinevus ilmneb optimaalse stimulatsiooni saavutamises. Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
mõõta. Raymond Cattelli isiksuseteooria Ta leidis, et on olemas 12 isiksuse peamist tunnust, mis on omased kõikidele inimestele ning et neid on võimalik mõõta. Selle loogika alusel koostas Cattell oma testi, milles tõi 12 peatunnusele juurde 4 lisatunnust. Osa tunnuseid on Cattelli arvates pärilikud ja osa kujunenud keskkonna mõjul. Kuidas need kellegi käitumises avalduvad, oleneb suurel määral selle inimese haridusest, intelligentsusest ja temperamendist. Hans Eysencki isiksuseteooria Ta oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab väiksemast arvust joontest. Ta rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust- introvertsust ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimeneon tagasihoidlik ja kinnine,usalduväärne ja ettevaatlik, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud.
selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn "suure viisiku" kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et
selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn “suure viisiku” kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et
biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist
Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid. ja need omakorda taanduvad harjumuspräastele reageeringutele. Hierarhiline süsteem kolme põhidimensioonina. Suur Viisik – olemas on viis põhidimensiooni ehk tunnusjoont (Costa ja McCrae). Isiksuse omaduste mõõtmine on võimalik alljärgnevatel viisidel:
põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteist sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsus ekstrovertsuse dimensioon ja neurotism stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid kordinaatteljestikuna, mille kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Eysenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt lähtuvaid mõtteid isiksuse omaduste kohta Kretschmer (1921) ja Sheldon (1942), kelle arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldon (1942) jagas isiksusetüübi alusel
subjekt. Isiksus iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistui ja valikuid ennustada. Isiksuse omadused: temperamendiomadused (ekstravertsus), vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. 1)psühhodünaamilised teo inimese ja tema olevuse tuuma otsistakse alateadvusest; 2) tunnusjoonte teo isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut, Eysencki ekstrav-introv, neurootilisus, psühhootilisus; 3) kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel, käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus; 4) humanistlikud ja fenomenoloogilised teo isiksuse unikaalsus ja arenemisvõime, inimest juhivad ja lõpuks ka määratlevad kujutlused, milles talletuvad ümbritsevate asjade ja nähtuste seosed.
Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteisest sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsuse - ekstravertsuse dimensioon ja neurotismi - stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid graafiliselt kahe omavahel ristuva sirglõiguna, millel kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud väga erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Esenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt lähtuvaid mõtteid isiksuse omaduste kohta Ernst Kretschmer (1921) ja William Sheldon (1942), kelle arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldonil oli kolm isiksusetüüpi kehaehituse kolme tüübi (endomorf, mesomorf, ektomorf) alusel. Uuema aja bioloogilised
annaabi.ee 
