Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide (Transistor Transistor Logic) - ülekandmisel tekkiv hilistumine, niisuguseks koodiks, millega ning andmete pikaajaliseks sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga...
Tehakse vahet lühi- ja püsimälul . Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine....
Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid :kuulmis,nägimis,ruumimälu....
Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise t...
3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu ..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas...
Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24...
ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest · Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult...
Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need...
Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu omadused: Maht Täpsus Kiirus Püsivus Lühi ja püsimälu Ikoon ja operatiivmälu. Valmisolek e. käepärasus. Mälu on liitprotsess, mis koosneb: - Meeldejätmisest e. omandamisest - Meelespidamisest e. säilitamisest - Meeldetuletamisest e. reprodutseerimisest - Taastundmisest. Meelejätmine: mehaaniline Mõtestatud Meeldejätmine: tahtmatu Tahtlik Mälu liigid: piltlik, sõnalis-loogiline, semantiline, episoodiline, liigutusmälu, emotsionaalne mälu....
Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on kokkupuutunud säilib talle mällu. Kahjuks on seda väga raske tõestada. Uuringute põhjal on selgeks tehtud, et inimesel eksisteerib ka nn püsimälu . Püsimälu talletab väga pikka aega ja väga täpselt infot. Näiteks arvatakse, et täiskasvanutel, kes on ammu kooli löpetanud on mälus endiselt suur osa õpitud vöörkeele- ja matemaatikateadmistest. Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde...
Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu , ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine...
cell pesik, mälu elementaarkomponent, mis sisaldab 1bit infot word pesa, mälu ühik, millele viitab 1 aadress capacity mälu maht (Bytes) density capacity / size, tihedus access time pöördusaeg, aeg mälu poole pöördumisest andmete saamiseni bandwith ribalaius, läbilaskevõime, MB/s latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub...
Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu püsimälu o magnetmälu o optiline mälu Mälu hierarhia arvutis (memory hierarchy) · registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu....
Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4...
(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu . Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist? Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste...
Mälupulgal on ka veel eelis see, et ta on väike ja kompaktne.Mälupulgale mahub 12MB-4GB faile või dokumente. 4 Mälu tüübid. a) Muutmälu, ka lugemis või salvestusmälu ehk RAM. Või ka operatiivmälu, see võimaldab nii salvestada kui lugeda faile samaaegselt. Operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. b) Püsimälu ehk ROM, milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud....
Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul...
sensoorsete andmete sõnalisel kodeerimisel (ajutiselt salvestatakse see primaarses mälus), 2. mitteverbaalne ülekanne, otse püsimällu, b) primaarne selle maht sensoorsest mälust palju väiksem, info salvestatakse ajalises järjestuses, mälu kestus on mõni sekund, salvestatud info asendatakse uuega, info on väga kiiresti kättesaadav 2. püsimälu : a) sekundaarne info saabub siia 1. verbaalsena primaarsest mälust, 2. mitteverbaalsena sensoorsest mälust, selle osa maht on väga suur kuid info kättesaamine eelmise mäluga võrreldes aeglasem, info salvestamist kergendab harjutamine s.t. info kordamine, b) tertsiaarne selle maht on väga suur, unustamist praktiliselt ei ole, sest sinna on salvestatud iga päev kasutatavad vilumused, sage harjutamine...
1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...