Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"žestid" - 81 õppematerjali

žestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle. 2. ÜHISKONDLIK SEISUND JA ŽESTIDE ROHKUS Keeleteaduslike uuringute alusel on inimese sotsiaalse seisundi, võimu ja prestiiži ning tema sõnavara vahel otsene seos - mida kõrgem on inimese sotsiaalne seisund, seda osavam on ta ka sõnalises suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele.
thumbnail
2
rtf

Žestid ehk viiped

Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb k...

Inimese õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

KEHAKEEL uurimistöö

4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 P...

Teadus tööde alused (tta)
150 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine ­ stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie...

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend

Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Itaalia

Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus...

Kultuurikeskkond ja selle mõju...
84 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpanside karjasisestes vastastikustes suhetes erilist hierarhiat ei täheldata. On täheldatud nende elu looduslikes tingimustes uurides õige harva tülisid ja agressiivsust; ta rõhutab sallivat vahekorda täiskasvanud isaste ja noorloomade vahel. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel, nende näoilme muutused 9 erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...

Esmaabi
310 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist

Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere, sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses.  Emotsioonide näo- ja kehaväljendused – Olulist infot selle kohta, mida inimene tunneb või üle elab, annavad ka näo-ja kehaväljendused (Miimika, žestid , poosid). 5) Emotsionaalsed seisundid – Emotsiooni tekkekiiruse , tugevuse ja kestuse alusel eritatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid :  Meeleolu – Mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne...Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuse koosmõjul...

Psühholoogia
25 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused...

Inimeseõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel); • mõtle läbi, mida ta rääkis; • mõtle läbi räägitu taust; • lase rääkijal kõne lõpetada; • oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud; • pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel. Aktiivse kuulamise tehnikad a) Sisu ümberformuleerimine Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu- mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud. NÄITEKS: “Kas sa mõtled, et…?” “Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?” “Niisiis, sa arvad, et…?” Selline ümberformuleerimine sunnib sind kuulama, mida teine inimene tegelikult ütleb ja mida ta mõtleb...

Ametijuhend
28 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile:
 ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid 
ja nende kasutamine...

Sekretäritöö
44 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Semiootika loengukonspekt

Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma  Märgid, tähendused, väärtused.  Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid . Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist. Asjad, mis on täielikult mittetajutavad, ei ole ka märkide abil tajutavaks tehtavad...

Semiootika
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tiziano Vecellioco

Tiziani viimased teosed olid mõnikord süngetoonilised. Sellised teosed nagu „pieta“, mille Tizian maalis omaenda hauamonumendiks, olid äärmiselt väljendusrikkad ja isiklikud. Ta suri 1576. aastal arvatavasti 90-aastasena. Maise vara poolest rikkana ja oa ajastu kõrges aus peetuna nõutas ta endale surematute, mille väärilised on vaid vähesed kunstnikud. Maarja taevassevõtmine- Maal on jagatud kolmeks osaks, mida ühendavad võimsas tõusvas liikumises figuuride žestid . Tiziani kuulsus põhineb just sellel et varem polnud sellist liikumist kujutatud. Maal oli tellitud Maria dei Frari kirikule Veneetsias. Pesaro Madonna maalil võeti esimest korda kasutusele uut tüüpi ristatud diagonaaliga kompositsioon. Võrdlus Giorgione Venuse ja Tiziani Urbino Venuse vahel. Tiziani figuur on erinevalt Giorgione omast oma ilust teadlik ja kutsub imetlevaid silmi ennast hindama. Maalis puudub mütoloogiline teema....

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid. Ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Maalikunstis soojad toonid, sujuvad värviüleminekud ilma selgete piirjoonteta. Samuti rahutus, hoogsus, liikuvus. Sageli ebatavalised poosid, ülepingutatus, kontrastid. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time...

Antiigi pärand euroopa...
66 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

� Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; .� Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; .� Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 .� Sümbolid: sõnad, žestid , žargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 .� Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3...

Juhtimispsühholoogia
85 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks:  Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused.  Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti.  Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus).  Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA  Ärge teeselge mõistmist;  Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on;  Varieerige oma vastuseid;  Keskenduge tunnetele;  Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna;...

Suhtlemispsühholoogia
55 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ülevaade psühholoogiast

negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Emotsioonide otstarve: • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29.Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele?...

Ülevaade psühholoogiast
43 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kommunikatsiooni barjäärid

Anna informatsioonile kuju – see on järgmise etapi ülesanne. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 250). Teabe kodeerimine ja sõnumi genereerimine. Selleks, et oma mõtet edastada, saatja peab sümboleid kasutamisega, mis on vastuvõtjale arusaadavad, teavet kodeerida ja sõnumile anna kuju juurde. Selliste sümbolitena võivad olla sõnad (helid, tähed), intonatsioon, žestid , pildid (graafika) jne. See kodeerimine muudab ideed sõnumiks. (Соколов 2002: 18-19). Seose kanali valimine ja sõnumi edastus. Samaaegselt kodeerimisega saatja valib seose kanali, mis vastab sümbolite tüüpile ja kommunikatsiooni eesmärgile. On võrdselt tähtis, et valitud kanal juhtiks ideele ja sõnumi eesmärgile, muidu teabevahetus kaotab efektiivsust. (ibid). Näiteks, kui juht tahab töötaja hoiatada reeglite rikkumise ja teeb seda eravestluse ajal,...

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti keele arvestus

Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED :...

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kunst kui individuaalne keel

Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt paberilehele kirja panna. Küsimus on aga selles, kas läbi sõnade või helikunsti on kergem seda teistele edasi anda, et ka kuulajatel või lugejatel tekkiks isiklik kujutelm, sama kehtib ka tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni, lavakujundus- teadmise asukohast. Ja kõigest sellest saab üks terviklik jutustus, sõnagi lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail, pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi. Külastades võõrkeelset draamaetendust on ajurakkudel vaja teha tavalisest rohkem...

Kunst
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun