Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele
Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust. Iseloom ei ole pärilik, see kujuneb ümbritsevatest elutingimustest ja sihipärasest kasvatusest. Samas on midagi iseloomus ka pärilikku: need jooned, mis on seotud temperamendiga. Iseloomu kujunemises on tähtsad esimesed 5-6 aastat. Iseloom kujuneb
saab teaoks varem loodud närviseoste võrgustiku aktualiseerimisega ja ajutise üleviimisega püsimälust lühimällu. Kui püsimälu vaadelda suure raamatukoguna, siis meenutamist võiks võrrelda tellitud kirjavara paigutamisega raamatukärule. Unustamine Unustamine on lühi-või püsimälus olnu ,,kaotsiminek", suutmatus seda soovi korral meelde tuletada. ( 1.) Mälu kvaliteet Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid: · Organismi erksuse aste · Huvi · Tahteomadused( sihikindlus, otsustavus, visadus) · Mälutüüp · Situatsioon · Materjali maht · Materjali mõtestatus · Materjali mõistetavus · Materjali piltlikkus · Materjali seesmine seostatus ( 1.) Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.) Kodeerimise eripära Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime
Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor). Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, 5 kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse. KOOLIAEG Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures
võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu. Murdeeas arenevad ja tugevnevad iseloomu tahteomadused. Noorukieas täiustuvad ja tugevnevad kõlbelised ja maailmavaatelised jooned. Kooli lõpetamisel võib iseloomu üldiselt lugeda väljakujunenuks (Kivistik 1999). Iseloomu kujunemise üle otsustades tuleb olulise tegurina arvestada inimese tervikpositsiooni, ei piisa üksiknähtuste väljanoppimisest, ei tule vaadelda ainult kehalisi aluseid, ainult miljööd või ainult kasvatust. Seega on ainult süvendatud enesetunnetamise kaudu võimalik kohesemalt käituda, seega saame edukamalt
siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15 · tahteomadused (otsustavus, visadus, enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus, julgus, argus). 16
James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks otsustamiseks). 2. Meelekindlust toetav eneseusaldus (peegeldab võimet olla iseenda silmis austusväärne). 3. Enesekontroll ehk enesevalitsemine (näitab toimetulekut oma ihadega). 4. Iseseisvus (väljendub võimes vältida mugandumist teiste arusaamade järgi). 5. Püsivus (avaldub võimes pühenduda pikema aja vältel mingile tegevusele). 6
selle kaudu vere hapnikuga varustatusele. MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Aeroobikatreening pakub harrastajatele tugevaid tundeelamusi. Saadav heaolutunne on nii kehaline kui ka emotsionaalne. Meeleolu paranemist mõjutab ka tähelepanu koondumine muremõtetelt harjutuste ja liikumiste sooritamisele. Treeningu mõjul täiustuvad närviregulatsiooni mehhanismid ning psüühika muutub stabiilsemaks: • tõuseb töövõime, tahteomadused, tähelepanu (aju verevarustus paraneb ning hapniku hulk ajus suureneb); • tõuseb enesehinnang ja usk oma võimetesse; • paraneb seksuaalne võimekus; • püsib positiivne ellusuhtumine; • langeb stressitase (organism toodab nn õnnehormoone – endorfi ine); • vähenevad unehäired; • väheneb depressioon ja ängistus; • langeb agressiivsus. Aeroobika õpetamine. Aeroobikatunni ülesandeks on tervisliku, enesetunnet parandava ja võimalikult paljudele osalejatele sobiva
Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks otsustamiseks). 2. Meelekindlust toetav eneseusaldus (peegeldab võimet olla iseenda silmis austusväärne). 3. Enesekontroll ehk enesevalitsemine (näitab toimetulekut oma ihadega). 4. Iseseisvus (väljendub võimes vältida mugandumist teiste arusaamade järgi). 5. Püsivus (avaldub võimes pühenduda pikema aja vältel mingile tegevusele). 6
Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus. Valetamise ja (eba)siiruse avastamine Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tegemist on inimese lisamotivatsiooni allikaga, millest ammutatakse lisajõudu eesmärgi täitmiseks. Inimese tegevus võib seega olla kas tahteline või impulsiivne (kus inimene tegutseb esmase ajendi põhjal. Alateadlik). Tahteline käitumine on teadvustatud. Mõlemad käitumise liigid on aga läbipõimunud
annaabi.ee 
