TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga
*KASVUFAKTORIT eritav rakkude tsütoplasma; need kiirendavad või pidurdavad rakkude jagunemist, reguleerides nii rakkude ja organite arengut ning kasvu. *KOEHORMOONE eritavad üksikud rakud ja rakurühmad. Seedetrakti seinte rakud näiteks eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta seda ainevahetust või enda talitlust. Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad elundite ja elundkondade regulatsiooni. ERINEVUS: Neuraalne toimub läbi refleksikaare, humoraalne läbi vere ja koevedelike. Neuraalne toimub kiirelt, hormonaalne aeglaselt.
isegi suureneb. Rakuseinte süsivesikute muutumine... Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja propektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt propektiinist koosneb taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt seotud. Kuumtöötlemisel laguneb propektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgenb ning köögivili pehmenb. Mida kauem köögivilja keeta, seda rohkem propektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% propektiinist on lagunenud. Rakuseinte süsivesikute muutumine... Propektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsem on protsess. Happed takistavad propektiini lagunemisprotsessi, ka kare vesi takistab propektiini lagunemist köögiviljade keetmisel.
Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe
Need ühendid kogunesid "ürgsupiks" erinevates kohtades, näiteks kaldalähises meres või kuumaveeallikates. Supis tekkisid lihtsatest ühenditest keerulisemad orgaanilised ühendid- biomolekulid. *Jumal *suure paugu teooria 7.Eukarüoodid ja nende tähtsus Eukarüood ehk päristuumne rakk(1 või rohkem tuuma). Horisontaalne geeniülekanne on toimunud eukarüootides. 8.Hulkraksete organismide teke Kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksi hakkama, tekkis hulkrakne organism. Esimesed hulkraksed olid käsnad, kes koosnesid paljudest eritüüpi rakkudest. Esimest hulkraksete loomarühmade puhul oli tegemist kehavälise viljastumisega. 9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka
mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis
embrüonaaleas.Suguküpsuse saabudes spermatogoonidest meiootilise jagunemisel tekkinud rakke nimetatakse spermatotsüütideks Ervinevus:1. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel spermiogenees 19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga
tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. 1o. Oska arvutada mens-tsükli erinevaid osasid. Menses- kestab 5 päeva Ovulatsioon- 14 päeva enne järgmise mens-tsükli algust Järgmine tsükkel algab 29. päevaL pärast eelmise algust (kestab 28 päeva) 11. Viljastumine- Embrüo- idulane Lõigustumine- (mitoosiprotsess) tavaliselt viljastumisele järgnev protsess, mille käigus taastatakse hulkraksus, tekitatakse rakkudevaheline kontakt ja tekitatakse tuuma-tsütoplasma suhe. 12. Millal kinnitub (mitu päeva pärast viljastumist) kinnitub blastotsüst emakale? Blastotsüst kinnitub emakale umbes 7. päeval pärast viljastumist. 13. Mitu päeva pärast viljastumist peab ootama, et rasedustest näitaks posit/negat tulemust? 10-14 päeva 14. Mis on platsenta ülesanded? *ainevahetuslik *platsentabarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone 15. Mis on lootevee ülesanded? *kaitse põrutuste eest
Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude
kuuluvate isendie arv. Populatsiooni tihedus näitabpopulatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsiooni konkurents. Populatsiooni muutused on stabiilne (ajas muutumatu), kasvav (sündimussuurem kui suremine), kahanev (sündivusväiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 6. hulkraksete tekkimine Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus,
d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel Kitiin Koorikloomade eksoskeleti põhikomponent a) rakuseina koostises olevad polüsahhariidid: · gram-negatiivne bakter: koosneb kahest lipiidide kaksikkihist, mille vahele jääb õhuke peptidoglükaani kiht ning välimist lipiidide kaksikkihti katavad lipopolüsahhariidid (karvane pind)
Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne
2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine sisekeskkond : veri, lümfid, rakkudevaheline vedelik need 3 kokku rakuväline koevedelik + rakusisene vedelik; säilitatakse rakuvälise vedeliku koostise püsivust, et rakusisene ei muutuks. Rakusisese vedeliku muutused tõsised häired Organism on enim tundlik järgmiste asjade suhtes: 1. Kehatemperatuur sisekeskkonna temp on normis 37 C 2. pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH
Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt
mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. · Tagada rakkudevaheline suhtlus. Tähtsaim karoteeni isomeer on -karoteen, mis esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures.
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. H...
Ravi puudub. Tunnused: mälu (eriti lühiajalise) kiire nõrgenemine, mõtlemise, kõne ja käitumise halvenemine, sageli ka agressiivsus. Parkinsoni tõbi Neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel, kuid võib ka varem alata. Peamised tunnused: käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus, kohmakus, sageli ilmneb depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjus, teatud neuronite vahel info vahendajate tootmise hävimine. Nõrgeneb rakkudevaheline signaalülekanne. Hiljem neuronid surevad. 1. 1
Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg
7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallaste ajumaht oli suurem, käed olid kohmakamad, vaimselt vähem paindlikud ja ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi. 9. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Toimub kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta selle ainevahetust või enda talitlust. 10. Millel põhineb neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Ühine- mõlemas toimub elundite ja elundkondade regulatsioon
(vitamiin A eelühenditeks (= provitamiinideks)); Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Vitamiini A funktsioonid: I. nägemisprotsessi tagamine (loob fotoskeemiline alus) II. antioksüdant (tõkestab loomorganismides liipidide oksüdatsioon, kaitseb silmi kahjuliku sinise UV-kiirguse eest) III. transkriptsiooni regulaatorina (mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist) IV. rakkudevaheline suhtlemine (stimuleerivad valk konnektsiini ekspressiooni) V. diferentseerumise ja kudude homöstaasi tagamine Loomsed organismid saavad karotenoide taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust - karoteen. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni
Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus
kasutamine. Rhodophyta - väga vana rühm Chl a, Chl d , karotiinid, ksantofüllid, fükobiliinid - fükobilisoomides: erilised valgust koguva pigmendi ja valgu kompleksid tülakoidide pinnal. Tülakoidid ultrastruktuuri ja pigmentide poolest väga sarnased sinivetikatele (tsüanobakteritele). fükoerütriin ja fükotsüaan - võimaldavad sügaval kasvada. Enamasti hulkraksed, ca 4000 liiki, mõne mm kuni 1-2 m pikkused. Ehituse aluseks rakuline niit, mida seob teistega rakkudevaheline aine. Omapäraks on liikumatud paljunemisrakud ja keerukas suguline paljunemine. Sisaldab agar-agarit, kasut. tarrendites, s.h. söötmeis. Tallus võib olla sulgjas. 9. Pruunvetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Paljude liikide rakumahlas joodiühendeid. Hulkraksed, ca 1500 liiki, kuni 50-60 m pikad. Enamasti kuni 20 m sügavusel (alati <100 m),sõltumata kliimavööndist. Suurimad neist võivad anda biomassi
inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km. Tervist ja heaolutunnet vähendavaid nähtusi mainitakse sageli, kuid ei mõisteta nende reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega.
inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km. Tervist ja heaolutunnet vähendavaid nähtusi mainitakse sageli, kuid ei mõisteta nende reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega.
Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu 20% sureme Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti
farmaatsiettevõte Temmler. Pervitiini kasutati laialdaselt Kolmanda Reichi relvajõududes. Eriti populaarne oli see Luftwaffe pilootide hulgas, kuna pervitiin toimis ergutina ja selle abil oli võimalik pikendada ärkveloleku aega. Tablette nimetati Saksa relvajõududes "Stuka-tablettideks" või "Göringi-tablettideks". Mõju kestis umbes 12 tundi ja rohkem ning suurte annuste korral võis selle tarvitamine esile kutsuda närvirakkude närbumise, kuna kurnati ära rakkudevaheline energiavahetus, sellega kaasnesid kõne-, tähelepanu- ja keskendumishäired. Pervitiini kasutamise kõrvalmõjud muutusid nii tõsisteks, et selle kasutamist piirati tugevalt alates 1940. aastast. Pärast narkootikumi manustamist olid sõdurid üks-kaks päeva võitlusvõimetud, mõned muutusid väga agressiivseks. Pikemaajalisel kasutamisel esines südemarabandust, infarkti ja kokkukukkumist. Sõltuvusnähtudena esines teotahte puudust ja depressiooni. MDMA:
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise
Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, rakkudevaheline vedelik, rakusisene vedelik Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed: Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C) Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg) Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol) Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l) pH 7,37-7,43. Kui pH < 7,37 , on tegemist atsidoosiga (hingamine kiireneb), kui pH > 7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada).
Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid
lipiidide oksüdatsiooni ning kaitstes silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina, mõjutades kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lükopeen ja -karoteen mängivad tähtsat rolli rakkudevahelises suhtluses valk konnektsiini ekspressiooni stimuleerimise tõttu (valk konnektsiin moodustab rakumembraanides aukliideseid, mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine). Ilona Juhanson, 123964YASB Puuduse korral tekivad nägemishäired, mis pikema aja vältel võivad lõppeda nägemisvõime kaotusega. Esineb immuunsüsteemihäireid nt kõrva- ja kuseteedenakkuste suhtes, hüperkeratoos. Lapseootel või rinnaga toitvate naiste puhul on A vitamiin oluline loote normaalseks arenguks ning antud vitamiini puudust sünnijärgselt korvata ei saa. Samuti võib
Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms 46. Kus esineb fibroosset (kiud) Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub Punases luuüdis vereloome? 50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine 1. Rakkudevaheline toiteallikas ja jääkproduktide lahustaja 2. On määrdeaine, et koed ei kleepuks ehk baasvedeliku 2 ülesannet! kokku st soodustab paralleelkiudude (kollageen/elastiin kiud) libisemist 51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia!
- Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest - Retiinhape (tekib retinooli metabolismi käigus) toimib transkriptsiooniregulaatorina: mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist - Lükopeen ja -karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni - moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks - retinoidide ületarbimine võib põhjustada täiskasvanutel toksilisuse nähte, rasedatel loote arenguhäire Loomsed organismid ei spnteesi karotenoide, neid tuleb omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeerima sapphapetega. -karoteen: - karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi Kirjeldas esamalt K.Parkinson Tunnuseks käte värisemine Lisandub keha värin Liigutused aeglased ja kohmakad Algab alates 50. A Liigutamisvõime kaotus Emotsioonitu Degeneratiivne KNS haigus Tekivad ajus muutused Nõrgeneb rakkudevaheline signaaliülekanne Närvid hakkavad surema 11. VIHIKUS MÕISTED! 12. REFLEKSID Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. JOONIS! Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- vüi näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud
hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja kaalium on omavahel funktsionaalselt seotud · Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Naatrium tagab: · Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. · keha biovedelike keemilise Naatrium ja Kaalium koostöö koostise stabiliseerumise; Kaalium tagab: tagab: · normaalse veevahetuse; · kehavedelike keemilise koostise stabiilsuse;
ainevahetus, liikumisvõime 7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda rakumembraane (inimesel sile- ja südamelihase rakkude vahel). Keemiline infovahetus nn signaalainete kaudu(närvirakud, näärmerakud). 9) Erinevused rakkude kasvus, jagunemises, elueas - Lühikese elueaga rakud (vererakud, seemnerakud). Pika elueaga rakud (maksarakud). Jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud). 10) Passiivne ja aktiivne ainete transport - Passiivne ainete transport
oksüdatsiooni ja kaitseb sellega silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. Retinooli metabolismi käigus tekkiv retineenhape toimib transkriptsiooni regulaatorina. Ta mõjutab rakkude kasvu ja diferentseerumist. Hulkraksetes organismides on karotenoididel oluline roll rakkudevahelises suhtluses. Karotenoidid stimuleerivad valk konnektsiini ekspressiooni, mis moodustab rakumembraani aukliideseid ja mille kaudu toimub madalmolekulaarsete ühendite ning ioonide rakkudevaheline liikumine. Sellised ühendused on tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homoöstaasi tagamiseks. Retinoolide liigne tarvitamine võib aga täiskasvanutel põhjustada mürgistuse nähte, rasedatel aga loote arenguhäireid. Loomsetel organismidel tuleb karotenoidid omastada taimse toiduga, sest nad ise ei ole võimelised neid aineid sünteesima. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning kojugeerima sapphappega.
Apoptoos on omane enamikule hulkraksetele organismidele. Apoptoosil on oluline roll näiteks embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad.[4] Samuti kujunevad tänu liigsete rakkude apoptootilisele surmale loote arengus sõrmede ja varvaste vahed. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, stigmade (näiteks sündaktüülia) või atavismidega (näiteks kolmas rinnanibu). 26. Rakkudevaheline keskkond — kudede erinevused rakkude ja vaheaine proportsioonis, vaheaine põhiollus, selle peamised komponendid. Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede
mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 100-110 g Na ja 130-170 g K). Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku. Sellist vastastikust transporti teostab ensüüm Na-pump. Naatriumi ja kaaliumi koostöö tagab: · Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema
süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid
Lisaks on adaptiivse infovahenduse süsteemiks ka autonoomne närvisüsteem. Oma olemuselt negatiivne tagasiside, mis kujutab endast olukorda, kus eju kontrollib ennetavat regulatsiooniringi ja impulssi, mis saadetakse perifeeriasse järgmine kord kui peab toimuma teatud liigutus. 1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus
alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid);
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
(õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil:
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja all...
omandab ensümaatilise aktiivsuse ja edastab signaali järgnevatele molekulidele nende ensümaatilise modifitseerimie abil. Need omakorda modiftseerivad järgmisi valke. Signaaliülekande raja (ahela) viimane aktiveeritud lülivalk liigub tuuma ja osaleb antud rakutüübi funktsioneerimiseks vajalike geenide ‘’sisselülitamises’’. Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: Rakkude jagunemine (vt eelmine küsimus) Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine (vt eelmine küsimus) Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad järgmiselt: otsene (jukstakriinne), lühikese vahemaaga
peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul vahelised sidemed ehk van der Waalsi vastasmõju. Nähtuse ilmnemise eelduseks on, et kapillaari või poori kõverusraadius on võrreldav vedelikupinna kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku pindpinevusjõud ning vedeliku ja tahkise osakeste vahel mõjuv adhesioonjõud. Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaar 5
närvisüsteemi-, humoraalne- ja autoregulatsioon. Konstantsena hoitakse: · toitainete ja jääkainete kontsentratsioon · erinevate soolade/ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi ja hapniku kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord), maht, temp, rõhk · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Refleks on organismi sihipärane kohatumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
