tehes järeldusi temaga kohtumisel märgatud üksikutest iseloomujoonte alusel); võrdlemine - sarnasuste ja erinevuste esiletoomine; üldistamine - esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID
vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat valdkonda ja 2) ebaolulised seosed valdkonna sees jäävad vaatluse alt välja • Majandusmudeleid pn võimalik esitada suulise kirjelduse (verbaalselt); arvuliste tabelite; matemaatiliste võrrandite (algebraliselt) või graafikute (graafiliselt) kujul. Põllumajanduse funktsioonid
stiliseerimine lihtsustamine faktuur pinnakäsitlus tekstuur pinnamuster visuaalne nähtav perspektiiv kolme dimensiooniline kontekst ühendus, seos animatsioon liikuminsmulje tekitamine piltidest virtuaalne näiline dominant valitsev tunnus galerii hoone või ruum kunstiteoste esitlemiseks abstrakne ebakonkreetne disain tootekujundus abstraheerimine üldistamine deformeerimine moonutamine sümbolism väljendamine sümbolite kaudu akt maaling alasti inimesest kompositsioon kokkuseade, ülesehitus piiratud pind on kindel suurus ja kuju, see võib olla näiteks maalilõuend, vaasi või taldriku pind, plakat piiramatu pind piiramata pind on see millel kordub sama muster ja ei ole piiratud
leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses olemasolus saadavad (see on abstraheerimine, mille abil saadakse üldideed). 4 liiki ideed: Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. Seliised on näiteks sooja- ja külma- ning valgusidee, värvuste, helide ja toonide, maitsete ja lõhnade ideed. Kui mingi meeleorgan on korrast ära, siis inimene jääb teatavatest ideedest ilma. Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. Sellised on näiteks ruumi- või ulatuse-, kuju-, paigalseisu- ja liikumisidee, mille allikad on nii nägemis kui kompimismeel.
Mõtlemine Mõtlemine on protsess mis toimub ülesannete lahendamisel kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi. Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetus protsess. Mõtlemise liigid on: 1.kaemuslik-motoorne (vaatamine-liikumine) 2.kaemuslik-kujundiline 3.abstraktne: toimub ainult sõnade abil Mõtlemisel kasutab inimene erinevaid mõtlemis operatsioone. Mõtlemis operatsioonid on mõtted, mida kasutatakse mõtlemisel: analüüs süntees võrdlemine üldistamine abstraheerimine Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju mis praktikas osadeks jaotavad ei ole. (psüühilised protsessid) Süntees on analüüsile vastupidine protsess. Siin ühendatakse osad või omadused mõtteliselt üheks tervikuks. Analüüs ja süntees on omavahel tihedalt seotud ja tingivad vastastikku teineteist.
nähtusi. Mõtlemise iseloom: *üldistav mõtlemine ühendab sarnaseid nähtusi ja esemeid, mõeldakse kõne ja sõnade abil. *otsiv, juurdlev. *kaudne võimaldab tegeleda ja juurelda asjade ja nähtuste üle, mida me otseslt ei taju. *mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi. Mõtlemisoperatsioonid: *analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. *süntees osade mõtteline ühendamine tervikuks. *võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine. *Abstraheerimine eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. *üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel, nt kõik metallid juhivad elektrit. Mõtlemisvormid: 1)Mõiste: *sisu (olulised/mitteolulised tunnused), *maht (kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab). 2)Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaotatakse või eitatakse, võib olla kas tõene või väär.
Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju, mis praktikas osadeks jagatavad ei ole ( nt psüühilised nähtused) · Süntees on analüüsile vastupidine protsess, siin ühendatakse osad või omadused
Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist.
Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku nähtuse osadeks jaotamine, iseloomulike joonte välja toomine ning nende uurimine (ehk abstraheerimine), teine on võime üksikute omaduste ja infokildude alusel teha loogilisi järeldusi ja sünteesida uut tervikut. 3) Analoogselt mõrtsuka heade omaduste näitega, kui on juhtunud midagi halba või on mõni ebameeldiv kokkusattumus, siis peale esimest sokki hakkan pingeliselt analüüsima tekkinud olukorda, üritades leida jooni, mis kokkuvõttes siiski kasuks tulevad. Kui olen bussist maha jäänud, jään küll osadesse tundidesse hiljaks, kuid hiljem järele mõeldes andis see rohkem
Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui küsida isegi pedagoogilise haridusega inimeselt, mida mõtlemine tähendab, siis ei osata alati vastata. Laps ei tea ammugi, mida tähendab mõelda. Seepärast
Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi algelemendid. Mõistus on nende kujutluste tunnetamisel passiivne. Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et kujutlused muutuksid teadmisteks, tuleb saadud materjali läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduse kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide e. Vabaduse pooldajate liikumine
võimele saame varem kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine, otsustamine ja järeldamine, induktsioon ja deduktsioon. Analüüs analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks. Ettevõtluses võib esile tuua tootmise, raamatupidamise, turunduse.
kogutud, olemasolevaid teadmisi suhteliselt kerge vaevaga süstematiseerida jne. Teadmine pole fikseeritud arusaam või fakti mäletamine, tegelikult on igasugune sisukam ja sügavam teadmine loomult dünaamiline. Me omandame teadmisi uute mõistet ja ideedega tutvudes. Uut teavet kasutatakse sealjuures kognitiivse psühholoogia keeles väljendatult sisemise teadmiste struktuuri loomiseks. 4. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine ja üldistamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine, otsustamine ja järeldamine, induktsioon ja deduktsioon. Analüüs- analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodistavaiks elementideks: külgedeks, tegevuseks, omadusteks jne.( raudtee koosneb liipritsest, jaamahoonest, veduritest, vagunitest). See on kõige käepärasemaks maailma tundmaõppimise viisiks. Ettevõtluses võib esile tuua tootmise, raamatupidamise, turunduse.
Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised; reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele. Mõisted tekivad abstraheerimise teel, abstraheerimine põhineb asjadel. Mingit kindlat liiki üksikutel asjadel on alati ühine vorm, mille alusel neid saab nimetada ühise nimetusega. Propositsioon ei tähista asja, vaid asja olemise viisi. Prantslastele omase teravmeelse vaimukuse ja innuga lülitub Abélard juba varakult oma kaasajal jätkuvusse universaalide vaidlusesse. Olles oma õpingute ajal ammutanud mõlema vaidleva poole allikaist, pöörab ta küpsemas loovas eas oma mõtterelvad mõlema vastu.
2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani 3. Kiirus otsustamine (Teichmann 2004). 8 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid Mõtlemisoperatsioonideks nimetame võtteid, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab. Mõtlemine sisaldab järgmisi mõtlemise operatsioone / funktsioone: · analüüs, · süntees, · võrdlemine, · abstraheerimine, · üldistamine (induktsioon), · konkretiseerimine (deduktsioon)(Sõerd 1992: 158), · teadmine, · mõistmine, · tähelepanemine, · vaatlemine, · hindamine, · süstematiseerimine (klassifitseerimine), · rakendamine jmt.(Õppida mõtlema 2005). Analüüs ja süntees on kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Need on omavahel tihedalt seotud.
mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); võrdlemine -- esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine; sildistamine -- esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine.
Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4. Nimetage maa kui loodusressursi iseärasused. 5. Majandusteooria üheks loomise põhimeetodiks on abstraheerimine. Mida see tähendab ja millised on kaks olulist asjaolu, mida tuleb silmas pidada majandusmudelite koostamisel? 6. Tootmisprotsessi iseloomustamisel kasutatakse tegurite kahesugust jaotust. Tooge välja kuidas tegurid jagunevad: Algsed.... Passiivsed... Tuletatud... Aktiivsed... 7. Millised faktorid mõjutavad konkreetse toote kogunõudlust? Mis juhtub nõudluse graafikuga, kui mingi nõudluse mõjur muutub? 8
n. Milliseid paiku ma Pariisis pildistasin-(info on seotud inimese õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. 24.Mõtlemisoperatsioonid- Analüüs-mingi eseme v nähtuse(terviku) mõtteline jaotamine osadeks süntees- osades v omaduste ühendamine tervikuks Võrdlemine-erinevuste ja sarnasuste leidmine Abstraheerimine-eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama n. Metallidest elektrijuhtivus Üldistamine- ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende ühiste ja oluliste tunnuste alusel n. Kõik metallid juhivad elektrit 25.Mõtlemisvormid( kirjelda) Mõiste- mõistel on sisu ja maht. Sisuks võib olla olulised ja mitteolulised tunnused. Tooli kohta- olulised tunnused e sisu : mööbliese, istumiseks. Mahuks kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab
Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime Mõtlemine on valdavalt eksplitsiitne ja teadvuslik protsess, kuigi suur osa mõtlemisprotsesse on implitsiitsed Intuitsioon on näide teadvusvälisest mõtlemisest, intuitsioon rajaneb kogemuste ja teadmiste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel Peamised mõtlemisprotsessid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Peamised mõtlemisvormid: mõiste, järeldus, otsustus. Iduiktiivne üksikult üldisele Deduktiivne üldiselt üksikule Mõtlemine käivutub tavaliselt probleemsituatsiooni korral. Probleemimile lahenduse leidmisel käivitub otsinguprotsess, mille käigus kasutatakse püsimälu ja loovfantaasiat. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Esemeline mõtlemine (vahetu kokkupuude esemetega, nt pusle kokkupanek),
iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); [võrdlemine — esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine] [üldistamine — esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit] [abstraheerimine — esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata] III LOENG. Teooria ja metoodika Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? IV. LOENG. Metodoloogia
kirjutamine, trükkimine Semantiline mälu faktide ja teadmiste talletamine Näiteks A on tähestiku esimene täht Episoodiline mälu info iseendast ja endaga juhtunust , võimaldab mäletada oma elusündmusi. Näiteks mida tegid eile jne. 33) Mõtlemisoperatsioonid, mida tähendavad 1) Analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks 2) Süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine ühtseks tervikuks 3) Võrdlemine erinevuste ja sarnasuste leidmine 4) Abstraheerimine eraldatakse esemest või nähtusest olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama 5) Üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed nende üldiste ja oluliste omaduste alusel 34) Mõtlemisvormid, mida tähendavad 1) Mõiste esemete oluliste tunnuste kogu. Koosneb sisust ja mahust. Näiteks mõiste ,,tool". Selle sisuks on mööbliese, istumisalus, seljatugi. Tema mahuks on kõik tooliliigid. Näiteks mõiste ,,taburet"
Alguses olid ekspressionistid patsifistid, hiljem arvasid, et see on ka vabanemise võimalus nõmedast elust. Urbaniseerumine. Idee sellest, et linnad on väga mustad, prügivedu ei korraldatud. Hügieenitingimused polnud kuigi head. Kihistumine, massiline vaesus Tunne, et maailm läheb kohe põhja. Mitmed looduskatastroofid 1910 Halley komeet San Francisco maavärin Kirjandus: Teemad sõda, hirm, mina-kaotus, anonüümsus Kunst: punase-musta kombinatsioon (ka kirjanduses), grelle Farben, abstraheerimine, suurepinnalised kompositsioonid Muusika: dissonantsid, rahutus Põhijooned ekspressionismis Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Sõja eelaimus. Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika hirm moodsa teaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni vastu. Protest elu mehhaniseerimise eest. Tapetakse ära kõik, mis vaimne, see seda protesti tekitaski. Mehhaniseerimine mängis suurt rolli, tekkis liinitöö. Kväike inimene töötab vabrikus
21 Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt. Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni (1) lauselises vormis (keelel baseeruv informatsiooni kodeerimise viis); (2) põhineb informatsiooni kodeerimisel mõisteliste alluvussüsteemidena, nende säilitamise ja reprodutseerimisena; (3) informatsiooni meeldejätmisel toimub selle abstraheerimine ehk vabastamine kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sisaldades kujutlusi, mõisteid ja põhimõtteid. Episoodilises mälus säilib info nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon automaatselt ja tahtmatult
· kaudne iseloom võimaldab tegeleda ja juurelda asjade üle, mida otseselt ei taju. · Mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi (kuidas elati pronksajal, kuidas mõjub kasvuhooneefekt tulevikus) Mõtlemisoperatsioonid · analüüs mingi eseme või nähtuse mõtteline osadeks jaotamine. · süntees osade või omaduste mõtteline ühendamine üheks tervikuks. · võrdlemine sarnasuste ja erinevuste leidmine. · abstraheerimine eraldatakse esemest mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama. · üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Mõtlemisvormid : mõiste, otsustus, järeldus · mõiste eseme, asja, nähtuse oluliste tunnuste kogum. olulised mitteolulised tunnused mõiste maht esemete hulk,
lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa) - süntees - üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (isikutunnuste alusel iseloom) - võrdlemine - sarnasuste ja erinevuste esiletoomine; - üldistamine - esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (nt Cu, Fe, Ag, Al ja Au juhivad elektrit, otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit) - abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (nt paljud inimesed on ilusad, ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Mõtlemise tulemused - mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi. - Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine - Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid
tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje (Piaget 2004). Eelnevalt kinnitabki L. Võgotskile viidanud Leppik (2003) seda, et areng toimub vaid läbi protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi
Nad on ideede meelevaldselt valitud tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud märgi täitjad. Ideed jagunevad: -- Lihtideed tihedus, liikumine, vorm, kus predikaat ei koosne liitmisest -- Kompleksideed mõistuse ühendava võime kaudu liidetud tervikuks ilu, inimene Kompleksideede moodustamine 1) lihtsate ideede summeerimine -- empiiriliste substantside keerulised ideed 2) võrdlemine -- suhete ideed täiuslik, vanem, suurem 1+2 + abstraheerimine -- üldideed kuld, hobun Wilhelm von Humboldt 17971835 Antropoloogia pragmaatika seisukohast keele vastuolulisus: antinoomiad · keel ja mõtlemine · märgi suvalisus ja keele elementide (keele struktuurist lähtuvalt) motiveeritus sõna on üksikmõiste märk, kuid on raske ette kujutada, et keel sai alguse välismaailma esemete nimetamisest. Et sõna saaks sõnaks, peab ta omama mitte ainult helilist väljendust, vaid peab moodustama heli ja mõiste ühtsuse
Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll)
Sest meeled iseenesest on ebakindlad ja ekslikud asjad: ja tööriistad meelte võimendamiseks või teravdamiseks ei suuda palju; vaid igasugune tõelisem looduse tõlgendamine saab teoks näidete kaudu ning sobivate ja kohaste katsete kaudu kus meeled otsustavad ainult katse põhjal, katse looduse ja asja enese põhjal. LI Inimaru kipub omaenese loomuse poolest abstraktsete asjade juurde; ja ta kujutab ette, et need, mis on mööduvad, on püsivad. Parem aga on looduse lõikamine kui abstraheerimine; see, mida tegi Demokritose koolkond, mis tungis loodusesse rohkem kui ülejäänud koolkonnad. Vaadelda tuleb pigem mateeriat, ja selle skematisme ja metaskematisme, ja puhast akti, ja toimimise või liikumise seadust; sest vormid on inimvaimu väljamõeldised, kui just ei taheta nimetada vormideks neid toimimise seadusi. LII Niisugused on seega iidolid, mida me nimetame hõimuiidoliteks; mis pärinevad kas inimvaimu
süvenevus jt näitajad. Mõtlemise jõudluse näitajad: kiirus laius sügavus kriitilisus iseseisvus paindlikkus loovus fantaasia, kunsti pärusmaa, uute ideede nägemine ja rakendamine Mõtlemisvõtted Analüüs aluseks on nähtuse üksikosadeks jaotamine Süntees üksikomadused ja tunnused pannakse üheks mõtteliseks tervikuks Võrdlemine nähtuste ja asjade kõrvutamine, esile tuuakse sarnased ja erinevad jooned Abstraheerimine ja üldistamine eraldab mingist objektist olulisi tunnuseid Klassifitseerimine ja süstematiseerimine seotud liikidesse/rühmadesse jagamisega Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad
Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski 39 sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on
Süllogism eristatakse subjekti ja predikaati. Olulisemaks süllogismide vallas on süllogistlikud järeldused, nende loogiline tõsiväärtus ning vigade allikad. ,,Mitte ükski sõjaväelane ei ole tsiviilisik", ,,kõik inimesed, kes on tsiviilisikud, armastavad vahel 22 magada", ,,mitte ükski sõjaväelane ei armasta magada". ,,Mina teda ei kallistanud" Mõtlemisoperatsioonid - analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine ja abstraheerimine. Analüüs Mõtlemisvormid (1) Mõiste mis liigitatakse üksikus, üldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) Järeldus, mida jaotatakse tõeseks ja vääraks, (3) otsustus, mis võib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tõene, väär. Induktsioon induktiivse mõtlemise puhul liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele
Ma pean ja ma ei tohi kaks baasuskumust, mis inimese elu juhivad. Sellest tulenevad irratsionaalsed mõttemudelid ja ei tajuta olukorda sellisena nagu ta objektiivselt on. Katastrofeerimine miski on totaalselt läbi ja miski ei päästa enam hävingust või kaotusest. Enese alavääristamine mul ei tule välja, ma ei oska, ei suuda jne. Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine usutakse, et kui kardetu juhtub, siis ei suudeta seda üle elada Valikuline abstraheerimine detail on kontekstist lahutatud, selle alusel tehakse kaugeleulatuvad järeldused Personaliseerimine süüdistatakse väliste asjaolude kujunemises iseennast ja elu pisiasju võetakse liiga isiklikult. Kõige suurem oht emotsionaalsele ebastabiilsusele on see, kui inimene hakkab liiga palju mõtlema, mida teised arvavad. Inimene järeldab, et ta saab ennast aktsepteerida ainult siis, kui teised seda teevad.
Mõtlemise operatsioonid Mitmesugused võtted, mida tehakse kujundite, sõnadega. Kindlad tüüpasjad. 1) analüüs - eseme, protsessi, nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. 2) süntees - millegi uuesti tervikuks kokku liitmine- ühendatakse uuesti osad, omadused (mõtteliselt) 3) võrdlemine - kõrvutatakse nähtusi, objekte, protsesse ja tuuakse välja nende erinevusi ja sarnasusi 4) üldistamine - ühendatakse mõtteliselt mingite tähtsate oluliste tunnuste alusel midagi 5) abstraheerimine - mõtlemise operatsioon, mille korral eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. Mõtlemisvormid (struktuur, ülesehitus)- sellega tegeleb loogika- õige mõtlemisõpetus 1) Mõiste - mingite oluliste tunnuste kogum, ilma milleta see mõiste kaotab tähenduse. 2) Otsustus - mõtlemise vorm, milles millegi kohta jaatatakse või eitatakse midagi. 3) Järeldus - mõtlemise vorm, mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uusi teadmisi.
o Analüüs loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes liigendatakse objekte, eraldades mõtte nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi. Näiteks: Puu juur, tüvi, lehed, pungad, õied Süntees loogilise mõtlemise võte, millega analüüsi abil liigendatud üksikud osad ühendatakse mõttes ühtseks tervikuks. (Analüüsi vastand juur, tüvi, lehed, pungad, õied on koos puud) o Abstraheerimine loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvalisest, juhuslikest omadustest o Üldistus loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised omadused · Mõisted: o Üksikmõisted Tallinna linnapea, minu auto o Üldmõisted kool, täht, laul, raamat o Kogumõisted mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek,
Tähelepanu ressursid. - piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll)
TEEMA 10 MÕTLEMINE Mõtlemine - objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Üks vaimse tegevuse põhimooduseid. Toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Tunnetuse kõrgem,ideaalne aste. Rajatud aistinguile,tajudele, kujutlustele. Otsustus Süllogism- eristatakse subjekti mille kohta midagi väidetakse , predikaati mida väidetakse. Mõtlemisoperatsioonid: Analüüs Süntees Võrdlemine Üldistamine Abstraheerimine Mõtlemisvormid - mõiste (üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus (tõene ,väär), otsustus ( induktiivne,deduktiivne, tõene, vale) Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind. Piisab ootamatult musta luige kohtamisest,et see teadmine kõrvale heita. Seega liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele. Deduktsioon - alustame teada-tuntud tõdedest ja teeme järelduse üksikjuhu kohta. Ntx
Tehing on toiming, kus on tagajärg. Tegu võis olla ka õigusvastane. A -tehing b tegu c toiming B C A MÕISTE-mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. Mõistete moodustamisel rakendatakse erinevaid meetodeid: Analüüs-eseme sisu mõtteline liigendamine selle koostisosadeks (tunnusteks) Võrdlus- esemete vaheliste sarnasuste ja erinevuste kindlasktegemine Süntees-tunnuste mõtteline ühendamine Abstraheerimine-ühiste tunnuste väljatoomine Üldistamine-üldmõiste tuletamine Mis on mõiste sisu ja mis on mõiste maht? MÕISTE SISU-eseme tunnuste kogum, mis ta on. Mõisteid võib liigutada nende mahu ja sisu järgi. Mahu järgi liigitatakse mõisteid: Üksikmõiste-Selle maht koosneb ühest elemendist. NT: Emajõgi Üldmõiste-Sisaldab endas rohkem kui ühe elemendi. NT: jõgi Tühimõiste-Null mahulised mõisted, see, mis midagi ei tähenda
Kõike seda on võimalik koguda eelnevate põlvede materiaalse ja vaimse kultuuri tundmaõppimise kaudu, mis käib kasvatuse, suhtlemise, koolishariduse kaudu. Mida rikkalikum on sotsiaalkultuuriline taust ja mida paremini on see omaks võetud, seda rikkalikum on ka mõtlemine. Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt determineeritud, st sõltub kultuuriareaali eripärast ja selles valdavast haridussüsteemist. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine. Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik). - deduktiivne – alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta. Mõtlemisliigid:
Ausdrucktanz väljendustants, mis loodi levis I MS järel Saksamaal. Postmodernne ehk kaasaegne tants tihe seos muude kunsti- ja etenduspraktikatega. Selles on süvenenud protest täiusliku keha ideaali vastu tants on avatud kõigile ega pea vastama mingitele normidele või reeglitele. Tants lähtub tantsija kehast. Modernistliku kultuuri jooned: tantsu ja materjali esiletõus, tantsu liikumise analüüs, vormielementide lahutamine, vormi abstraheerimine. Postmodernistliku kultuuri jooned: iroonia, mängulisus, argielulisus - Buto tants postmodernistlik hübriidvorm, kus on segunenud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenco jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surma filosoofiga. Seda on mõjutanud II MS sündmused Jaapanis. Nukuteater kasutatakse käpik-, varras-, karnevali-, varjunukke, marionette jms. Ajalooliselt olnud Euroopas rahvalik ja laadateater, hiljem lasteteater
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044348983+1+
Rational EmotiveBehavior Therapy REBT 1962. a. Isiksuseteooria o Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult. o Düsfunktsionaalsed mõtted Katastrofeerimine Enese alavääristamine Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine Valikuline abstraheerimine Personaliseerimine o Põhisisu: inimese emotsionaalsed reaktsioonid on määratud eelkõige tema mõtetest,tõekspidamistest ja arvamustest. o Tõelisuse mõtestamise viis. Adler: kõik sõltub arvamusest. REBT-i põhimõtteid 1 o Rõhk väära õppimise ja moonutatud infotöötluse tulemusel tekkinud ebafunktsionaalsel käitumisel ja mõtlemisel. ABCD- mudel:
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki >>vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki >>vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal.
· ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. · ilma kogemusteta on teadmised tühised. John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. · valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et · mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti · mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte · mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale?
pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. 36 Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline
pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine 31 - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani)
puhul tema `suurust'') suurem kui X-i võimsus. Seega on ka M-i kõigi alamhulkade hulga võimsus suurem kui M-i võimsus. Teisest küljest aga, kuna M on kõigi hulkade hulk, peab M sisaldama elemendina iga oma alamhulka, seega ei saa M-i võimsus olla väiksem kui tema kõigi alamhulkade hulga võimsus (sest viimase kõik elemendid on ka M-i elemendid). Paradoksi põhjuseks on meie hüpotees, et eksisteerib abstraktne kõigi hulkade hulk M. Selgub, et matemaatikas võib piiranguteta abstraheerimine viia vastuoludeni. Paradokside avastamine hulgateoorias sundis matemaatikuid suhtuma kogu matemaatika-aparatuuri kriitiliselt ja suure ettevaatusega. Kriitika matemaatika aluste suhtes ja hulgateooria ise muutusid 20. sajandi loogika üheks peamiseks komponendiks ning tõukejõuks. 2.5 Loogika 20. sajandil 19. sajandil ei aktsepteeritud loogikat akadeemilistes ringkondades täisväärtusliku teadusena. Sajandilõpu edusammud kulmineerusid aga suurejooneliselt 1900
Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs - võrdlemine - süntees - üldistamine - abstraheerimine Mõtlemisvormid aga on - mõiste, mis omakorda liigitatakse o üksikuteks o üldisteks o konkreetseteks o abstraktseteks - järeldust, mida jaotatakse: o tõeseks o vääraks - otsustust, mis võib olla o induktiivne või deduktiivne o tõene või väär
annaabi.ee 
