Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär muld, mullakest 2) hüdrosfäär H vedel (vesikest) 3) atmosfäär A gaasiline (õhukest). Teise taseme mõiste biosfäär B (elukest) hõlmab atmosfääri alumise, hüdrosfääri, pedosfääri ja litosfääri ülemise osa. Põhiline elu toimimise sfäär: elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine jne.
Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedos...
2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuvates aine- ja energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised. 4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem
MAA KUI SÜSTEEM 30.Maa sfäärid: Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär. Biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. MÕISTED Maa sfäärid-erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad, mis übritsevad Maa tuuma. Aineringe-ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe-ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt tagasi litosfääri. Veeri...
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed
keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km sügavusel läheb sujuvalt üle astenosfääriks. Litosfääri pinnal areneb mul ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket.
suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhteliselt jäik väline kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja kujul ning sõltub keha massist ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km, liikumiskiirusest ( veerev kivirahn, voolav litosfääris toimuvad muutused on aeglased. vesi )
VIIS MAAKERA SFÄÄRI Andrei Sorokin 12 Õ. klass Paldiski Gümnaasium Maasfäärid on kihid, mis on erineva tiheduse ja paksusega. Maakera sfäärid Hüdrosfää Litosfäär Pedosfäär Atmosfäär Biosfäär r MIS ON LITOSFÄÄR Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kiviline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö plastsem (kuumem) ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär
....................................................................................... ................................................................................................................... Nimeta õhu peamised koostisosad (konspekt) 78% ......................................... 21% ......................................... 0,93% ...................................... 0,03% ...................................... 0,04% ...................................... Nimeta atmossfääri sfäärid alustades sfäärist, mis asub Maale kõige lähedamal (konspekt) 1. ........................................................ 2. ........................................................ 3. ........................................................ 4. ........................................................ Mis on tropopaus? (konspekt) .............................................................................................................................. .........................
Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem. Maa kui süsteemi osad on sfäärid. Sfäärid on omavahel seotud, üks mõjutab teist ja nad on pidevalt muutumises. Maa on suletud ring kus energia ja jõud ringlevad. LITOSFÄÄR-kivimid ATMOSFÄÄR-õhkkond HÜDROSFÄÄR-vesi maal ja elusolendites taimedes jne. BIOSFÄÄR-elusorganismid maal PEDOSFÄÄR-mullastik MAA ENERGIA SÜSTEEM MAALE SAABUVA JA SEALT LAHKUVA ENERGIA VAHET NIMETATAKSE ENERGIA PILANTSIKS. Energia pilants võib olla positiivne. (energiat tuleb rohkem kui läheb) Energia pilants on negatiivne
) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitistele. Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakore pindmise kihi, milles
meeskonnalt. Roni kaksikvised vennad Fred ja George vallutasid protestiga Hogwartsi, läksid Londonisse, kus nad kavatsevad naljakaupluse avada, kasutades raha, mille Harry võitis eelmisel aastal Triwizardi turniiril. Harry jätkas häirivate unistuste teket, et minna koridorist mööda ministeeriumi südames asuvasse salapära. Koridori lõpus läbib Harry läbi mitmed uksed ja siseneb ruumis, kus on tolmune klaasist sfäärid. Harry ärkab alati enne, kui ta avastab, mida unistus tähendab või mida sfäärid tähistavad. Ühel õhtul on Harry nägemus, kus ta elab suure madu kehas ja ründab Roni isa. Harry ärkab hirmunud ja professor McGonagall viies ta kohe Dumbledore'i. Dumbledore kasutab tema kontori seintel olevaid portreid hoiatusteate esitamiseks ja hr. Weasley pääsevad viivitamatult kaks ordeni liiget. Dumbledore nõuab seejärel, et
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum.Süsteemid võivad olla avatud või suletud.Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad e. dünaamilised.Maa tervikuna aine vahetuse suhtes on suletud süsteem.Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid.Litosfäär- jäik väline kivimiline kest.Pedosfäär-mullastik.Hüdrosfäär hõlmab Maa keemiliselt sidumata vee.Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihedusega.Atmosfäär-õhkkond.Biosfääris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia.Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia.Kineetiline ehk liikumisenergia.Sise ehk soojusenergia.Laineenergia on laineliikumisega seotud energia.
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär? Litosfääri põhjustavad maakoor ja vahevöö ülemine osa. Litosfääris liiguvad laamad. Eesti asub Euraasia laama keskosas. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaanipurs...
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma Litosfäär 40-200 2,05 1000 °C ...
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite
· Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus
MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum. Erinevad süsteemid: mets, põld, meri, ookean jne. Avatud süsteem- aine ja energia vahetus süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel · Demökoloogia (population ecology) e populatsiooniökoloogia uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ...
Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on
Heaoluriigid elavad ammu arengumaade arvel, eriti teravad vastandid Põhja- ja Lõuna-Ameerika See tendents ei ole üldjoontes teadlikult (tahtlikult) reguleeritav. Keskkonnaökonoomika Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. Planeet maa peamised sfäärid ja ringed Biosfäär – see osa maast, kus on levinud elu (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär e maakoor) Mass (t) Võrdlus Elusaine 2,4 * 10*12 1 Atmosfäär 5,2 * 10*15 2150 Hüdrosfäär 1,5 * 10*18 625000 Litosfäär 2,8 * 10*19 1166700
Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik, see on toetuspinnaks maismaaloomadele ja inimese rajatud ehitisele. Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Litosfääris on talletatud fossiilkütused ja teised maavarad.
jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed). Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Hüdrosfäär: kui poleks vett, siis ei saaks kujuneda mullad, areneda loomastik ega ka taimestik. Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik, mis on taimede toitaine.
2) Valdkonnad: 3) Poliitika ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine 4) Majandus tootmine, teenindamine, kaubandus 5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid:
Kool Nimi Klass "Muusad" Juhendaja: xx Muusad -- olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad said oma nime ladinakeelsest sõnast musae. Muusad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Nad sündisid Olümpose lähedal Pierosel, mis oli ka nende esialgne elukoht, kuid neid seostatakse veel kolme mäega (Helikon, Olümpos, Parnassos) ning samuti rohkete allikate ning metsatukkadega. Usuti, et nad on neitsid, kes elavad metsas, allikate läheduses. Neid kujutati sageli käsikäes ringi tantsimas, et sümboliseerida kunstide seotust. Muusad sümboliseerisid inimkonna kõige kõrgemaid vaimseid ja kunstilisi püüdlusi ning nende omadused inspireerisid inimesi, kes omakorda olid kohustatud tänama muusasid kui nende loovuse allikat. Muusasid on peetud ja peetakse kunstide jumalannadeks ning kunstnike, kirjanike ja muusikute inspiratsiooniallikaks. Ka sõna ,,muusika" pärineb kreekakeelsest sõnast mous...
3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk) · Külm front tekitab paduvihma äikesega, ilm jaheneb, õhurõhk tõuseb · Soe front tekitab hoovihma, ilm soojeneb, õhurõhk langeb 4. Õhurõhu, -temperatuuri ja tiheduse seosed · Mida kõrgem temperatuur, seda madalam õhurõhk ja väiksem tihedus · Mida madalam temperatuur, seda kõrgem õhurõhk ja suurem tihedus 5. Õhu sfäärid, mille alusel jaotatakse · Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima · Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre
Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum · maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub. · Dünaamiline süsteem ajas muutuvad süsteemid · Staatiline süsteem ajas muutumatud süsteemid. Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine: · litosfäär atmosfäär hüdrosfäär pedosfäär - biosfäär · esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht. Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased
· Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte
tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal mõõdetakse skaalal 1-10 ning skaala on logaritmiline. Kaasnevad nähtused – tulekahjud, veetaseme tõusud ja langused, tsunamid, maalihked. Maa sfäärid Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa Pedosfäär – maakoore pindmine kiht, mullastik Hüdrosfäär – veestik Atmosfäär – õhkkond Biosfäär – elusorganismid
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte
· Mahksjapa eesistumisel loeti seal mitme kuu vältel ette ning kinnitati Vinayapiaka ja Strapiaka esialgsed versioonid. · Pühakirja kolmanda osa Abhidharmapiaka tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat
- Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest):
saarestikke. 3)Milles seisneb co2 roll atmosfääris ? Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. Co2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. 4)Euroopa kaart PILET 2 1)Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Nii nagu maakera on aegamööda muutuv, muutuvad ka tema osad ja nende omavahelised suhted, ses mõttes on maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. 2) Kirjelda Maa siseehitust Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni
tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha", loovad nad sellest sõna otseses mõttes theôria, "vaatluse". Anaximandros ja Aristoteles Esimene substants (iseseisvalt olemasolev olev) on "lõputu, surematu ja jumalik, mis kõike hõlmab ja kõike juhib." Anaximandros mõistis seda kui omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast nende ühist algalust, ammendamatut allikat, millest kõik võrdselt toituvad.
GEOGRAAFIA ÜLESANDED on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ning nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus,olevikus ja tulevikus. GEOGRAAFILISE UURIMUSTÖÖ ETAPID 1)ülesande püstitamine 2)andmete kogumine 3)andmete töötlemine ja vormistamine 4)andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine KUS? Vastamiseks kasutatakse meetodeid,mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis.Abivahendiks on peamiselt klassikaline kartograafia. MILLINE? Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist,milleks rakendatakse klimatoloogilisi,geoloogilisi,hüdroloogilisi,maastikulisi ja muid meetodeid. MILLAL? Vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia,mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. KUIDAS? Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. ASUKOHA MÄÄRAMINE KAARDI ABIL Koordinaatide abil saab määrata oma asukohta kaardil.Ka...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris). ,,Loodus on ühtne ja terviklik" - Dokutsajev ja Humboldt Humbolt maadeavastaja, geograafia rajaja Richhofen - geograafia rajaja Ritter inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Ratzel - inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne:
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
2. Iseloomusta Maa kui süsteem: *Maa on päikesesüsteemi alamsüsteem *Maa koosneb sfääridest (lito-, pedo-, hüdro-, atmo- ja biosfäär) *Ainevahetuse suhtes on Maa pigem suletud süsteem *Energeetiliselt on Maa avatud süsteem *Maa on enamasti dünaamiline süsteem (e.muutuv), mõnedes ülesannetes on staatiline(e.jäik). Staatiline : kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline. Dünaamiline : maakera ja tema sfäärid. 5 sfääri (mõiste üleval, seos teiste sfääridega): Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär:täielikult biosfääri osa(ilma elustikuta muldi ei kuj.), mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Hüdrosfäär:kui poleks vett, siis ei saaks mullad kujuneda, ja ei saaks arenda loomastik ega taimestik.
mineviku kliimas, veetasemes ja rannajoontes; käsitletakse varaseid varaseid meresõidu ja navigatsiooni tehnikaid. S.t varasem definitsioon järsult muutunud pole; jätkuvalt domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus. Marek E. Jasinski (1993) merenduslik arheoloogia on arheoloogia aladistsipliin, mis hõlmab kogu merearheoloogia/allveearheoloogia uurimisala, teised mineviku materiaalse, merega seotud kultuuri sfäärid ja lisaks ka inimese merega seotuse kognitiivsed aspektid. Definitsioonis on väljendatud inimese igakülgne seotus merega, lisaks mere "kasutamisele" on seletusse haaratud ka inimese kognitiivne suhe merega ja teiste merega seotud aspektidega. Tegu on kõige laiema defineerimisväljaga. Vetega seotud perspektiivis saab kõneleda nii merenduslikust arheoloogiast, sisevete arheoloogiast kui ka näiteks märgalade arheoloogiast, samuti laeva- või
hulk) Säästlik areng Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne kasutamine, saastatus, jäätmed ja taaskasutus. Sotsiaalsed aspektid on töötajate heaolu, tervis ja turvalisus, kuid laias laastus ka panus ühiskonda, korporatiivne identiteet ja äri pikaajaline elujõud. Majanduslikud aspektid on näiteks kasumlikkus, tootlikkus, aktsionäride tulu ja investeeringute tasuvus. Säästlik areng Kõik need sfäärid on omavahel seotud, üks piiritleb teisi ja vastupidi. Pole võimalik ühte valdkonda piiramatult eelisarendada, jättes ülejäänud kaks täiesti ilma tähelepanuta, ilma et ükski üksiklüli neist ja seeläbi ka kogu tervik ei kannataks. Säästlik areng http://www.youtube.com/watch?v=_5r4loXPyx8 Tänud tähelepanu eest!
Geograafia I OSA KAART kosovo 1. Albaania Tirana 16. Itaalia Rooma 33. Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 2...
Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse lainefrondid on kontsentrilised sfäärid. Sellisel juhul on interferentsipildiks Fresneli tsoonid ning fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks. Taasvalgustamisel toimib tsooniplaat nagu lääts, fokuseerides valguse ühte punkti, mis ongi meie eseme tõeline kujutis. Tekib ka näiline kujutis samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis. Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli punktallikate valgusväljade summa ning lihtsustatult võib keerulisemate esemete hologramme
sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed
järskrannik järsu rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kulutav tegevus. laugrannik lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus. jõgede äravool kindla ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk valgla e. Äravooluala maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa. infiltratsioon sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse. MAA KUI SÜSTEEM Maa sfäärid maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärid on atmosdfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
