ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga
Andrea del Verrocchio Noorusiga • Sündis 1435. aastal Firenzeses. • Pottsepp Francesco Cioni poeg. • Õppis kellasepaks Giuliano Verrocchini juhendamisel. • Töövähesuse tõttu loobus kellassepa ametist ja otsustas tegutseda maalikunstnikuna. Firenze, Itaalia Andrea del Verrocchio • Rajas oma ateljee ning sai mainekaid tellimusi maalikunsti, skulptuuri ja ehituskunsti vallas. • Verrocchin sai aru, et ei saavuta maalijana midagi ning otsustas tegeleda rohkem skulptuuriga. • Tal oli palju õpipoisse, kellest hiljem saanud maailmakuulsad kunstnikud • Veneetsia linn tellis tema käest monumendi Bartolommeo Colleonile - ühele silmapaistvamale väepealikule. Bartolomeo Colleoni ''Madonna koos istuva lapsega'' ja ''Püha Moonika'' ''Kristus ja Püha Toomas'' ja ''Taavet'' Verrocchio ja Leonardo da Vinci • Verrocchio suureks karjääripöörde p...
suhelda, kuid sellel on ka omad miinused. Näiteks ei oska noored ennast enam reaalelus väljendada. Nende keel on jäänud juba kiduraks ja võimust on võtnud släng. Selle vastu on ainult üks rohi. Tuleb rohkem käia väljas sõpradega ja mitte olla ainult internetis, sest tulevikus võib-olla sul raskusi töö leidmisega. Noored peaksid julgemalt suhtlema vastassugupooltega ja mitte seda tegema Internetis vaid näost näkku. Ma usun, et noorusiga on ikka kõige parem iga. Ka selles on halbu aegu, aga siiski tuleks sellest võtta maksimum. Karl Johan
Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid. Mina ise olen väga rahul, et meil on kehalise tunnid. Mõtlen küll, et tundi minna ei viitsi, aga see on ainult mulle endale kasulik. Kõige soodsam aeg liikumise alustamiseks on noorusiga, kuna täiskasvanu eas on palju raskem sportimisega alustada. Noorena viitsitakse kõigega tegeleda ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine. Seitsmendas või kaheksandas klassis hüppasin julgelt üle neljanda kõrguse, üheksandas aga ei julgenud algul kolmandast kõrgusest
Claude Frollo süüdistuskõne Pariisi Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo saatis oma elu jooksul korda palju kurja. Ta peaaegu tappis külmavereliselt veidi lõdvade elukommetega, kuid siiski süütu mehe, kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele. Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale. Pole kahtlustki, et ta oma venda armastas, lubades Jehanile mugava lapsepõlve. Siiski on põhjust arvata, et tema armastus oma venna vastu oli isekas- nimelt lootis diakon, et Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama.
minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes.
Kui nooruki iga jaguneb etappideks, siis kas igal etapil on samad eelistused objektisuhetel või mitte? Kõikidele minu poolt püstitatud küsimustele ma püüan saada ka vastuseid referaadi kirjutamise käigus. 3 1 NOORUKIIGA Noorukiiga on arenguetapp, mille eesmärk on lapse järkjärguline eraldumine lapsepõlvest ja saamine personaalseks täiskasvanuks. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) Noorusiga oma eri etappidega algab umbes 12-13-aastaselt ning kestab umbes 21-23-aastaseks saamiseni. Noorusiga algab eelnoorusega ning lõpeb noore täiskasvanuna. (Brummer, Enckell 2007:55) Selle aja sisse mahub mitmeid etappe ja arenguülesandeid. Nooruseas puberteedi somaatilis-hormonaalsed muutused käivituvad ja nõuavad, et kogu isiksus neile reageeriks. Keha muutumine ja seksuaalsuse tugevdamine seavad kahtluse alla senise, lapsepõlves ülesehitatud tasakaalu. Meele ja keha näitelavale astub
loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemisi hingelisi jõude, teisest küljest aga
ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga
Inimese hingeline areng, mis on samaaegselt ka teadvuse areng, toimub reeglipäraselt üldiste arengurütmide järgi. Need rütmid on niisama kindlalt piiritletud, nagu näiteks käimaõppimise, hammastevahetuse või murdeea alguse perioodid. Steiner-pedagoogiline arenguõpetus liigendab lapsepõlve ja nooruse kolmeks põhiperioodiks, millest igaüks kestab umbes seitse aastat: 1. Eelkooliiga - kuni 7.a. 2. Põhikooliiga - 7.a. kuni murdeea kulminatsioonini u. 14.a. 3. Noorusiga - 14.a. kuni täisea künniseni u. 21.a. Iga 7-aastane periood jaguneb omakorda lühemateks perioodideks ja neist igaüks veel kord. Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused. Muutub viis, kuidas laps tajub maailma: tegelikkus, mis ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel täiesti erineval kujul ja mõjutab erinevaid omadusi ning võimeid. Esimesed seitse
oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks; olulised on sõbrad ja seksuaalpartnerid; isiklik avatus ja usaldatavus seda pakub suhte edukas arenemine; püsivaid elukaaslasi võib olla üsna varakult. 7. loomingulisus vs stagnatsioon täiskasvanu iga; inimene kas saab end teostada või tekib loominguline seisak ja sellega võib siis olla probleeme; oluline on isiklikud, karjääri ja
ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt. 6) Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile. Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, millele lisandub üha laieneva huvi tundmine teiste ja maailma üldise heaolu vastu
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7. Täiskasvanu Generatiivsus vs Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, - stagnatsioon millele lisandub üha laienev huvi tundmine teiste ja iga maailma üldise heaolu vastu. 8. Vananemine Integraalsus vs Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine.
Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a)
etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes ei suuda allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga
teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse E. Erikson (psühhosotsiaalne areng) Väikelaps – usaldus umbusu vastu. Varane lapsepõlv – autonoomia häbi ja kahtluse vastu. Mänguiga – initsiatiiv süütunde vastu. Kooliiga – töökus ja usinus alaväärsuse ja teovõimetuse vastu. Noorukiiga – oma rolli ja eluideaali leidmine rolli määramatuse, vaimse segaduse vastu. Noorusiga – inimlik ja intiimne lähedus isolatsiooni vastu. Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest.
sealjuures alati mitte kõige õigupärasemal viisil. Laieneb tunduvalt vajaduste ja soovide ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavs toob sageli kaasa enda vastandamise teisele. Kui püüdlused jäävad perekonnas või koolis vajaliku tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; 18 kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavs toob sageli kaasa enda vastandamise teisele. Kui püüdlused jäävad perekonnas või koolis vajaliku 15 tähelepanu või tunnustuseta, siis püüab ta seda tunnustust ja tähelepanu leida mujalt, eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu.
II perioodi, murdeiga, isel tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Ei ole täiskasvanu, kuid ei ole ka enam laps. Toimub seniste suhete ja hinnangute intensiivne ümberkujundamine. Erutusprotsessid on pidurdusprotsessidest tugevamad. Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur tung on tegutsemisele. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavus toob sageli kaasa enda vastandamise teistele. 6. Noorusiga (17/19-20/25)- suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamine- täiskasvanuks saamine. Mõtlemine muutub süstemaatilisemaks, teoreetiliseks, tunded sügavamaks, püsivamaks. Isel on huvi maailmavaateliste probleemide vastu: kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7
Inimese psüühika ontogeneesi all mõeldakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja ontogeneesi järku: (1) looteline areng (2) lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni (3) täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste (4) kestab paljunemisvõime kadumisest surmani. Üksikasjalikumalt aga: - Imikuiga - Maimikuiga - Mudilasiga - Koolieeliku- või varajane kooliiga - Kooliiga - Noorusiga - Küpsusiga - Raugaiga Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme (,mida mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
