kuidas see mõjutab nende käitumist? Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad · Ajalehes küsimused tavaliselt ,,salapärased" me ei tea, mida vastus võiks näidata · Psühholoogilise isiksusetesti küsimused on tavaliselt üsna läbipaistvad eeldatakse, et inimene on ise enda hea tundja, seda teadmist pole vaja kavalate küsimustega välja meelitada (MMPI?) Projektiivtest (Rorschachi test) Küsimustikud Seltsivuse skaala · Lugege järgnevat viit väidet tähelepanelikult ja kirjutage iga väite puhul üles selle vastusevariandi number, mis vastab kõige täpsemalt teie arvamusele 4 täiesti nõus 3 pigem nõus 2 raske öelda 1 pigem ei ole nõus 0 ei ole üldse nõus Seltsivuse skaala 1. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb suur hulk inimesi 2. Oma puhkuse veedan ma meelsamini
Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus)
võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info Empiirilise psüh teadusartikli sisu - Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid
osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU - sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid) - meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine)
Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine,
7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal,
· Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990)
Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on
Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed, arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused omadused). Jagunevad: 1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku psüühilisi omadusi. 2. Projektiivtest: katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest, tõlgendamis ja konstrueerimistestid. 3. Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne. - Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse väljaselgitamine. Laseb kujundada olukorra, kus saab inimkäitumist uurida huvi pakkuvate näitejate osas. Nt. muutes tingimusi, saab mõõta katsealuse käitumise ja reaktsioonide muutumist
Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb - Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud - Struktureerimata – korralikult etteantud Test: - Objektiivtest – hästi kontrollitud - Projektiivtest – on rohkem juttu - Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine 6. W. Wunt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879 aastal Leipzigi ülikoolis ja seal uuriti kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda,
kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud
või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd
2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse näitaja- kas testi eri küsimused annavad lähedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mõõtmine. populatsioon, normid. Võrdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standardiseeritud ülesannete täitmine (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete t., küsimustikud, projektiivtestid, 2 põhirühma a. Vaimsed võimed, b. Isiksus. Projektiivtest- inimene peab tülgendama midagi- eeldatakse, et tõlgendused ei ole juhuslikud, ei ole ka ühesugused kõigil- sõltuvad inimese karakterist- harjumuslik käitumine, vaated jne. Isiksus projekteerib end välja tõlgendusse. Neo pi-r test- Costa, McCrae- ülemaailmselt hetkel mõjukaim test- dimensionaalne lähenemine isiksusele. Viis mõõdet. Ekstraverstsu, introverstsus, emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalsus, avatus kogemusele, vaimu distsipliin (vastutustunne, kohusetunne)
kompleksid e assotsiatsioonid) ühe nähtuse aktualiseerimine toob esile ka teise aktualiseerimise Assotsiatsioonid: sarnasus, kontrast, aeg, ruum assotsiatsionims lähenemisviis, kus püütakse psüühilisi nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil vajalikud materjali efektiivseks omandamiseks ja reprodutseerimise hõlbustamiseks, järelduste tegemiseks inimese varjatud seisundite ja mõtete kohta nt ülekuulamine (Jung projektiivtest isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks kiire reaktsioon suvalisele sõnale (indiferentsed sõnad assotsiatsioonid sujuvalt, kiirelt; afektiivsete üleelamistega ja ebameeldivate sündmustega seotud sõnad pikem reageerimisaeg, kahtlased sõnad) nt uuris veel Luria; aluseks polügraafitestile) Omandamine sõltub paljudest teguritest: Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele automaatsest tajumisest ja
andmete põhjal vaadeldi, mis on peamised suured põhidimensioonid. Leiti, et on võimalik isksuse taandada viiele põhidimensioonile. Nende omaduste mõõtmiseks töötati välja erinevad testid, millest tuntuim NEO PI-R, kus on hulk väiteid ja inimene peab andma vastuse, kas ja mil määral mingi väide tema enda kohta kehtib. Need küsimused katavad kõiki põhidimensioone ja nende alldimensioone. H. Rorhchcachi test – projektiivtest (ehk test kus ei ole õigeid ja valesid vastuseid. Inimene tõlgendab) inimesed pidid tõlgendma abstratkseid kujutisi, mis olid tekkinud tindiplekist. Süstematiseeriti teatud inimeste tõlgendused teatud inimtüüpidega. Tõlgendamine peaks väljendama isiku huvisid, kalduvusi, muresid jne. Isik justkui projitseerib oma isiksuse antud tõlgendusse. Kujutlus ja fantaasia
kujunemist; mänguasjadena esitatud sümbolite äratundmist ja kasutamist. Punktisumma vanusetase. BOEHMI Põhimõistete test. 1986/2000, A.E.Boehm. versioonid 4-7aastastele ja 3- 5aastastele. Individuaal ja grupiversioonid. Põhimõisted verbaalsete instruktsioonide mõistmiseks (kõnemõistmine) nt hulgamõistmine, ajamõistmine, ruumimõistmine, muud mõisted. Kasutatav ka kõnetute laste uurimisel. Lapse joonistused (projektiivtest): Vabajoonistused (teemad, areng). Kopeerimine (ruumisuhted). Piltide lõpetamine. Konstrueerimine inimese joonistamine, perepilt. Instruktsioonid ja sõnaline juhtimine. Joonistused kui diagnostika ja teraapia. Projektiivtesti vastuargumendid: reliaablus on küsitav, valiidsus küsitav, ajamahukas, eeldab põhjalikke baasteadmisi. Poolt: pika kasutusajalooga; paindlikud; teadvustamata motiivide, konfliktide, soovide hindamine; see, mis jääb käitumise taha;
annaabi.ee 
