1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind. Piisab ootamatult musta luige kohtamisest,et see teadmine kõrvale heita. Seega liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele. Deduktsioon - alustame teada-tuntud tõdedest ja teeme järelduse üksikjuhu kohta. Ntx valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika. See isik seisab selgitusi andes maassekaevanud jalgadega. Järelikult see isik võib valetada. Mõtlemisliigid: Esemeline - elementaarseim alaliik, mis on omane mõtlemise arengu esimesele perioodile. Mõtlemisülesande lahendamine eeldab siin vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. 2-5a lapsed Kujundiline- on võimalik mõtlemisülesande lahendamine juba objektist eemalolevalt: objekti või situatsiooni asendab kujund ( sõna,visualisatsioon,kuulmiskujund) sellest. Teoreetiline- Praktiline
Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik). - deduktiivne – alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta. Mõtlemisliigid: mõtlemisprotsessi elementide alusel: esemeline – eeldab vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. Valdav lastel ca 2-5 eluaastani ja kõrgematel loomadel. kujundiline - objekti või situatsiooni saendab kujund (sõna, kuulmiskujund) sellest, ülesannet on võimalik lahendada objektist eemaolevalt. loogilis-abstraktne – toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktsioonidele.
mingile järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse, et ,,luik on valge lind". Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada) Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov
järeldusele (kõik inimesed, keda olen kohanud hingavad, järelikult on see võime inimesele omane) Teatud piiratust näitab see, et näiteks inimene, kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse, et ,,luik on valge lind". Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada) Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov
mitut tüüpi mõtlemist? · Kuidas mõtlevad lapsed? · Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? Töö ülesanne on anda ülevaade järgmistest teemadest: · Mõtlemise muutumisest ajaloos · Mis on mõtlemine, mõtlemisoperatsioonid ja vormid, mõtlemise liigid · Loogika, keel ja mõtlemine · Laste mõtlemine Töös antakse põhjalikum ülevaade loovmõtlemisest ja positiivsest mõtlemisest, sest need mõtlemisliigid on lasteaiaõpetaja töös väga olulised. 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos 2 Arvatakse, et mõtlemist ei saa eksisteerida ilma kõrgelt arenenud närvisüsteemita. Mõtlemise iseärasused võivad tuleneda keelest, mida inimene kõneleb, ja kultuurist, milles ta elab. Indiviidi elu ja ühiskonna ajaloo kestel toimub mõtlemise sisuline ja vormiline areng.
Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne 37 - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov)
Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine 31 - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel
Väär 2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele Deduktiivne alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksukjuhu kohta. VÕI Tõene Väär 3. Mõtlemisliigid 3.1. Mõtlemisprotsessi elementide (vormi) e representatsiooni tüübi alusel Esemeline mõtlemise arengu esimene periood, vahetu kokkupuude esemetega. Valdav 2-5 eluaastani ja loomadel. Kujundiline võimalik on mõtlemisül lahendamine objektist eemalolevalt; objekti asendab kujund (sõna, visualisatsioon)
omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse annabki meile mõtlemine. Keel on märgisüsteem, mille vahendusel mõtlemine toimub. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemisnähtuste liigitamine Väljakujunenud terminoloogias on võimalik eristada mõisteid nagu: mõtlemisoperatsioonid, mõtlemisvormid ning mõtlemisliigid. Mõtlemisoperatsioonid on: - analüüs - võrdlemine - süntees - üldistamine - abstraheerimine Mõtlemisvormid aga on - mõiste, mis omakorda liigitatakse o üksikuteks o üldisteks o konkreetseteks o abstraktseteks - järeldust, mida jaotatakse: o tõeseks o vääraks
annaabi.ee 
