1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber.
sagedusega 8 12Hz Lennukid tekitavad palju müra. Füüsika ja muusika Tämber on muusikariistale omane kõlavärving. Põhitooniks nimetatakse pillikeele kõige madalamat sagedust Ülemtooniks nimetatakse põhitooni kordset sagedust Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga. Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1dB=0,1B Kuuldelävi kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu Igal keelpillil on erinev tämber. Kokkuvõte Heli. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib kiirusega 330-340 m/s. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Tämber. Tämber ehk kõlavärving tekib põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena Helivaljus. Helivaljuse ühik on 1 bell (1 B). Sageli kasutatakse ühikut 1 detsibell (1 dB) Tänan tähelepanu eest!
Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar.
Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass.
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab...
* Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekita
2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurde ajal?
ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus vältuse määrab heliallika võnkumise kestus, märgitakse nootidega – väljendavad vältuste omavahelisi suhteid inimese kuuldediapasoon on 16-16000/20000 Hz (alla 16 Hz – infraheli, üle 20000 Hz – ultraheli) dünaamika – helitugevuste organisatsioon kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB
• Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekitanud
Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. "Do-Re-Mi", pidi õpetama astmeid lõbusas ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega hakkama. Hääletämber oli sopran, muusikaintrumentide tämber oli kirgas, tempo oli kiirenev, tempoka rütmiga ja meloodia astmeliselt liikuv. Teiseks teoseks on "Sixteen Going On Seventeen", mille muusika on ka kummitava jäävalt ilus. Sõnad on ka päris sobivad sinna konteksti, meloodia peaks olema nagu võistlus kahe laulja vahel, kumb domineerib, alguses vaikne ja järjest valjenev helitugevus. Dünaamika on vaheldusrikas, vorm: rondo, heakõlaline harmoonia, vahelduv rütm ja tempo, müstline tämber.
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
*John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda
Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
NISSI PÕHIKOOL Mihkel Heli Kirjaliktöö Juhendaja: Kaie Nissi 2015 1 Sisukord Heli ja hääl.............................................................................................................. 3 Heli ja inimene........................................................................................................ 4 Heli peegeldumine.................................................................................................. 5 Tämber................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallika...
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
ISESEISEV ÜLESANNE Muusikalised väljendusvahendid. Leia järgnevatele mõistetele ehk muusikalistele väljendusvahenditele tähendused (seleta lahti) ning lisa märksõnu, mis seostuksid selle mõistega. Vajadusel kasuta Interneti abi. RÜTM – helivältusete organiseeritud järgnevus Rahulik, punkteeritud, vabarütm, tempokas MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, b...
Generatiivne grammatika Formaalne süntaksvõi grammatika on suletud süsteem, mille ainus eesmärk on genereerida niisuguste järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk tämber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne. Muusikalise semantika küsimus : kas muusika kutsub esile psühholoogilisi ilminguid, mida võiks esile kutsuda ka teisiti, ja kas ta teeb seda süsteemselt? Lähtekoht, et muusikal ei olegi tähendust. Sellest lähtudes on muusika psühholoogiliselt iseseisev, eraldi psühholoogilise tegevuse liik. Tegelikult aga reaalsete kogemuste põhjal on paljude inimeste jaoks muusikal ka muusikaväline
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
Orkestri pill,soolo pill harva. Kuulus mängija on Heikki Kalaus. Tuuba Bassi pill. Suurim pill ning madalaima häälestusega,signaali pill. Tuuba on raske,mängides hoitakse tuubat süles. Kõla on majesteetlik,saab mängida väga õrnalt. Kaalub umbes 12 kg. Kõlalehter on umbes võrkpalli suurune. On umbes 16-17 m pikk. Oboe Oboe on kõige väiksema mänguulatusega, materjal on eebenipuu mustpuu , eboniit. Oboel on 16-22 ava, on kõlalehter. Oboe tämber nasaalne- Pingeline kõla kõrges registris, madalas registris on mahlakas kõla( orkestri häälestaja) Tuntuim mängija on Kalev Kuljus Klarnet Klarnet on kõige suurema mänguulatusega, eelkäiad pärilt idamaalt. Valmistatakse puidust ja tehismaterjalist. Klarnetil on kuni 28 ava, ükstorst. Klarnet on nii soolo kui ka jazzi pill. Kuulsamad mängijad on Tooma Valivoo ja Hannes Altrov. Fagott Fagott on kõige madalama heliga puupuhkpill, tehakse
bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod https://www.youtube.com/watch?v=zLLlBNUZmfQ https://www.youtube.com/watch?v=eChLCFAGyx0 (1:30) Info https://et.wikipedia.org/wiki/Flööt http://paidemuusikakool.ee/puhkpillid/floot/ http:// www.aripaev.ee/uudised/2007/01/25/floot-iidne-muusikainstrum ent http://www
ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber · Helivaljus Heliaistingu mõõduks on helivaljus 9.klass · Ainekoosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist · Browni liikumine aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi · Aatomkoosneb tuumast ja elektronkattest + kogu 7 klass
tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja
Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest, mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelide kombinatsiooni nimetatakse helispektriks. Komplekssete helide analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier' transformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osahelidel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltub heli tämber. Akustilise heli tämber muutub ajas, seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuste vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid. Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon.
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalme...
Hääl Anett Laidver 9.B Võru Kesklinna Kool Mis on hääl? · Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli · Häälega saame edastada informatsiooni väljendada emotsioone ja meeleolusid Hääleorgan · Hääleorganid- inimese siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisel · Jaotatakse kolme alagruppi: hingamiselundid hääletekitajad resonaatorid Hingamiselundid · Kopsud · Hingetoru · Vahelihas Kopsud Hääletekitajad · Kõri · Häälepaelad Häälepaelad Häälepilu Resonaatorid · Suukoobas · Ninakoobas · Huuled · Hambad Kuidas tekib hääl? · Hääl tekib, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma https ://www.youtube.com/watch?time_continue=36&v=qpt0kigakW Y · Kõrgus- sõltub häälepaelte pikkusest · Tämber-seotud inimese anatoomiast ja üldisest seisundist · Tugevus- sõltub häälepaelte pingulolekust ...
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadk...
1.Milline liikumine on võnkumine? Liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku vältel. 2.võnkumis suurused periood- korduva muutuse tsükli kestvus sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete arv ajaühikus hälve- e. kõrvalekalle -võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel. Amplituud- maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. 3.Milline liikumine on laine? Mis on laine põhiomadus? Võnkumiste edasikandumine ruumis, ainet edasi kandmata. Põhi om: kannab edasi energiat 4.Lainete liigid Ristlaine- osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga.ainult elastses kk.(vedelik, tahke aine) Pikilaine- võnkumine toimub laine levimise suunas,kõik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.Ülesanne. 6.Helilained: infraheli-heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. ultraheli-heli, mille sagedus on üle 20000 Hz. Kuuldav heli- 16-20 000 Hz, 16-5000 Hz inimhääl- 60- 1200 Hz 7. Heli iseloomu...
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene ...
Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad Orkester - on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Piano vaikselt Register inimhääle või muusikainstrueerimine heliulatuse teatav osa. Iseloomulik on kõlavärv. Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Taktimõõt rütmi ja meetrumit korrastav number Polüfoonia - mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on võrdsed Tempo muusikateoste esitamise kiirus Tämber e. kõlavärv heli omadus, mis võimaldab kõla uksteisest eristada Vaimulik - usuga seotud või religiooniga
varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit
Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevasel...
oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist
Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest , mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelida kombinatsiioni nimetatakse heli spektriks. Komplekssete helida analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier trensformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osadel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltubheli tämber. Akustilise heli tämber muutus asjas , seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuse vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid.Sünteesitud heli ,,külab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas.Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Süntesaatorid ja MIDI
· Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo helitöö esitamise kiirus · Toonika helilaadi esimene aste ehk põhitoon · Tämber muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärving
analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab muusikapala väga eriliseks. Vahepeal tõuseks nagu mingisugune pinge ja siis läeb kõik rahulikuks ning sujuvaks. Teos
inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku juma...
huulikuga ja ettepoole üles painutatud otsaga – nn. ``piibuga``. FAGOTT Ta on nagu oboegi kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill. Tänapäevane fagott kujutab endast kokkusurutud U-kujulist, umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on valmistatud enamasti vahtrapuust. Ta on ainuke puhkpill, millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni. Noodid kirjutatakse bassi- või tenori-, harva viiulivõtmes. Orkestris kasutatakse teda nii soolopillina kui ka koos teiste basspillidega.
Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt)
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes kätega ebamääraseid ringikujulisi liigutusi, ja imiteerides mõlema käe nimetissõrme ja pöidlaga õhku näpistamist, lõi Joe Cocker "käigult" laval omapärase viipekeele. Sellise esitusviisiga puutusin ma kokku esimest korda. Tema kähe, kohati veidi ,,kärisev" tämber sobis laulude valikuga nagu ,,rusikas silma auku". Taustalauljateks olid kaks üle kolmekümne aastast, üsna korpulentset, mustanahalist naisterahvast. Kogu etenduse vältel ei seisnud nad minutitki paigal kogu aeg käis samaaegselt laul ja tants. Mõtlesin, et sellisel rütmitunnetusel peab olema geneetiline põhjus. Ma ei kujutaks ette ühtki eesti naist niiviisi poolteist tundi järjest ,,vehkimas" ja ,,lõõritamas".
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütm...
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vab...
paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti". Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao omab teadaolevalt rohkem kui 2000-aastast ajalugu ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Kõige levinum on pillitüüp, millel on esiküljel viis ning tagaküljel üks sõrmeava. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii sooloinstrumendina kui ka ansamblis teiste pillidega. Euroopa: Iiri flööt Iiri flööt on tuletis inglise põikflöödist 19. sajandil, mis on hiljem võetud Iiri traditsioonilisse muusikasse. Iiri flööt ei ole algselt Iiri põlirahvaste oma. Alates 20.sajandi lõpus on kahte stiili Iiri flööte:pratt ja rudall, rose. Lõuna-Ameerika: Quena Quena on Andese traditsiooniline flööt. Seda valmistatakse bambusest, roost või puust
· Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus - Hääletugevus - Tämber - Artikulatsioon e väljahääldus - Tempo - Rütm - Metasõnum - Paus Mitteverbaalsed väljendusvahendid : · Silmside · Näoilme · Häälevalitsemine - Naeratus Tehisnaeratus · Ruumi kasutamine - Proskeemika Ülahuulenaeratus
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Mil...
Pärnu Kontserdimajas 04.05. Pileteid oli pileteid oli 10 Eurost alates kuni 18 euroni. Kuna aga mina ostsin pileti mitte eelmüügist siis minu pileti maksumuseks oli 12 eurot. Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja ka tema lavaline olemine, kuigi kahtlemata ei olnud tema just kõige kogenum laulja kes esines. Huvitav oli ka eurolauljat Dave Bentonit kuulata, sest tema hääldused tundusid kõige julgemad, ent samas on tal küllaltki madal tämber. See, et tema hääldused olid kõige julgemad oli arvatavasti tingitud sellest, et tema sünnipärane keel on inglise keel ja laulud just selles keeles olidki. Whitney Houstoni nime ja laule olin ma varem kuulnud küll, kuid nägu ja muusikat omavahel kokku küll ei viinud. Whitney Houston hukkus selle aasta veebruaris kõigest 48- aastasena. Kelle lavaline töö ja laulmine mulle eriti ei istunud? Ma olen suhteliselt kindel, et see oli
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
