väljundid, tegevused ja sisendid. Iga kõrgem tasand on seotud madalamaga ja vastupidi. Alustades kõrgemast tasandist võib loogilist seost sõnastada järgmiselt: Üldise eesmärgi saavutamiseks on vaja täita otsesed eemärgid. Otsese eesmärgi saavutamiseks on vajalikud konkreetsed väljundid. Väljundite tootmiseks tuleb läbi viia teatud tegevused. Tegevuste läbiviimiseks on vaja teatud hulk sisendeid. Projekti kavandamine Tasandite omavahelist loogikat saab Vertikaalne loogika kontrollida ka alt üles liikudes: Kas sisendid ehk ressursid on piisavad, et EESMÄRGID sooritada vajalikud tegevused? Kas tegevused on piisavad, et saavutada VÄLJUNDID , et
Leiab massiivist kõik etteantud arvust väiksemad arvud ja väljastab need nihkega. Moodulite protseduurid Sub Loe_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta. Küsib veergude ja ridade sisendeid, kui tegu on ruutmaatriksiga, siis k Loob juhuslike arvudega maatriksi ja vektori etteantud kohale. Väljastab kontrolli tulemusena lahtris Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta
Joonis 5 Programmi kood Joonis 5 sisaldab programmi koodi, mis sai lahti seletatud punktis 1.1. Kokkuvõte Ülesande käigus pidi looma nelja numbri summaatori protsessori mudelil. Numbrid peavad olema vahemikus 0 kuni 15. Kuna registri osadesse mahub ainult 4 numbrit ja kahendsüsteemis 15st numbrist suuremad numbrid koosnevad 5st ja 6st numbrist, siis tuleb kasutada kahte registri osa, kuhu kirjutatakse lõpp summa. Programmi testimisel tegin läbi 2 testi. Esimesel testil kasutasin sisendeid, mis kogu summaks andsid vastuse, mis oli suurem kui 16. Teisel testil kasutasin sisendeid, mis kogu summaks andsid vastuse, mis oli väikse kui 16. Mõlemal korral jõudsin soovitud tulemuseni ja saadud vastus vastas ülesande püstitusele.
Kõige pealt teen XOR tehted kolme sisendiga, milleks on a, b ja c_in. Nende tulemusena saan kätte y väärtuse. Seejärel arvutan ülekande, milleks on c_out. Joonis 1 peal on valem, millega arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b. Lisaks väärtustan väljundi nulliga, milleks on y. Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundi y nulliga. Järgmiseks kontrollin, kas sisend c_in on võrdne väljundiga y. Kui need on võrdsed, siis kontrollin, kas sisend c_in võrdub nulliga. Kui võrdub, siis väärtustan ülekandele c_out väärtusega 0. Kui sisend c_in võrdub ühega, siis ülekanne c_out saab väärtuseks ühe. Seejärel väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisend c_in ei võrdu
Asjakohasusena hinnatakse projekti eesmärkide vastavust lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivust projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga. Ülesehitusele hinnangu andmisel analüüsitakse projekti loogilisust; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelisi seoseid ning projekti kavandamise protsessi süsteemsust. Efektiivsuse hindamisel võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust. Tulemuslikkusena hinnatakse projekti väljundite panuse olulisust otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele. Mõju kriteeriumi all hinnatakse projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust üldiste eesmärkide saavutamisele.
seadmestamata Bioetanoli peamiseks alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad põllukultuurid Eesmärk EL eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks see, et 10% EU trantspordisektoris kasutatud kütustest oleks biokütus Oma toodanguga seda saavutada näib ebareaalne ning EU plaanid toetuvad sellele, et kütust tuuakse suurel määral arengumaadest, kus kliima on soodsam ja tootmine odav Probleemid Biokütuste tootmisel, töötlemisel ja trantsportimisel kasutatakse palju sisendeid, mille jaoks on vaja fossiilkütust Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks- kõik põhineb nafta kasutamisel Mitmed uuringud on näidanud, et globaalse soojenemise pidurdamise asemel võivad nad seda hoopis kiirendada Biokütuste tootmine eestis 14. august 2008 avati Biodiislitehas Paldiskis Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks Toodab esimese põlvkonna biodiislikütust.
reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne
Üldjuhul haigla ei tegutse täieliku konkurentsiga turul. Kindlustuse olemasolu tõttu haiglad ei konkureeri omavahel teenuste hindade pärast, vaid pigem kvaliteedi või oskuste ja varustuse osas. Sellist käitumist nimetatakse "meditsiiniliseks võidurelvastuseks". Kas selline konkurents viib optimaalse lahendini, ei ole teada. (Gaynor, Haas-Wilson 1998: 29 - 30). Haigla efektiivsus sõltub sellest, kuidas on kasutatud sisendeid väljundite tootmiseks. Kuna haiglas on sisendite ja väljundite hulk suhteliselt suur, on vajalik teha teatud valik, milliseid sisendeid ja väljundeid peetakse efektiivsuse seisukohalt oluliseks. Tervishoiu tüüpilisemaid tasustamisviise on viis (Habicht, T., Habicht, J. 2002: 10 - 12): · teenusepõhine tasu, · päevatasu, · juhupõhine tasu · patsiendipõhine tasu, · perioodipõhine tasu.
muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja. Muutuvkulud – on kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Nõudlus – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudluskõver – näitab nõutavat kogust erinevate hindade korral. Oligopol – on turustruktuur, kus 1) on väike arv müüjaid, kellest igaüks peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele; 2)
02.2014 LÜHIPERIOOD JA PIKK PERIOOD Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul vähemalt ühe sisendi suurus ei muutu (vähemalt ühel tootmisteguril on fikseeritud kulu); püsiressursid nende suurus lühiperioodil ei muutu (nt maa, hooned, seadmed); muutuvressursid nende suurust saab ka lühiperioodil muuta (nt tööjõud). Pikk periood ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida kõiki oma sisendeid (kõik kulud on muutujateks); püsiressursid pikal perioodil puuduvad; muutuvressursid pikal perioodil kõik ressursid. 6
FA0 : FullAdder port map (A(0),xor0,xor4,carry(0),Y(0)); FA1 : FullAdder port map (A(1),xor1,carry(0),carry(1),Y(1)); FA2 : FullAdder port map (A(2),xor2,carry(1),carry(2),Y(2)); FA3 : FullAdder port map (A(3),xor3,carry(2),carry_out,Y(3)); -- Alamkomponentide kirjeldused end adder_4bit_arc; -- 4-bit liitja/lahutaja 2 Tulemused Joonis 1 sisaldab suurepärase praktikumi tulemuse saamise valemit. 2.1 Liitmine Joonis 3 peal on näha 4-biti liitmis tehte sisendeid. Sisendid on A_TB, B_TB, C_IN_TB ja T_SUB. A_TB ja B_TB on 4-bitised, C_IN_TB ja T_SUB on 1-bitised. A_TB ja B_TB väärtused on 0, aga kuna need on 4-bitised, siis väärtus näeb välja 0000. C_IN_TB väärtus on 1 ja T_SUB väärtus on 0, mis näitab, et tegemist on liitmistehtega. Väljundid on Y_TB ja C_OUT_TB. Y_TB on 4-bitine ja liitmise vastus. C_OUT_TB on 1- bitine ja näitab ülekannet. Kuna programmis liidetakse iga bit eraldi, siis tuleb teha 9 tehet. 4-
24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26. Mida tähendab väljundile orienteeritus DEA analüüsis? Väljundile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju on võimalik väljundit suurendada, säilitades sisendid antud tasemel 27. Milles seisneb DEA kasulikkus majandusprotsesside uurimisel? 1. DEA abil saab analüüsida majandusüksusi, millel on palju erinevaid sisendeid ja väljundeid, mis mõõdetakse erinevates ühikutes. 2
cccTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Telefoniteenused Täitjad: Imre Tuvi 061968 IATB32 Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 28.11.2007 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: Töö eesmärk Õppida tundma kanali- ja pakettkommutatsioonil põhinevate telefonitehnika võimalusi kõneteenuste pakkumisel ja nende iseärasusi. Kasutatavad seadmed Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110", Ericssoni analoogtelefonid (numbritega 42, 43, 44, 45), süsteemitelefonid (numbritega 72, 73, 74, 76), Ericssoni IP-telefoni...
11. Millised on susteemikoolkonna pohimotted? Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Susteem on koos toimivate osade uhtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks taita oma konkreetsed ja olulised ulesanded. Susteemi iseloomustavad entroopia, sunergia, allsusteemide olemasolu. Entroopia on susteemi maramatuse ja korraparatuse maar ehk info maaramatu hulk. Kui susteem ei saa uusi sisendeid ja energiat keskkonnast, siis ta lopetab eksisteerimise. Organisatsioonid peavad jalgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult jaada ellu vaid ka edukalt tegutseda. Juhtimisega puutakse entroopiat vahendada. Sunergia tahendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Kui organisatsioon on loodud, tekib maailma midagi uut. On olemas juhtimine, koordineerimine ja toodang, mida varem polnud. Kui inimesed
Automatiseerimine 20. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 21. Kes on või mida teeb keskastme juht? Tegeleb organisatsiooni toimumise jälgimisega, eelarvete kontrollimisega, resursside hankimisega ja poliitika loomisega, st taktikaga 22. Täidke lünk. “Vastastikku toimetavate komponentide kogumit, mis töötavad koos, et moodustada keerulist, integreeritud tervikut mingi eesmärgi saavutamiseks võttes sisendeid ja teisendades neid väljunditeks nimetatakse…..” süsteemiks 23. Istudes ülikooli linnaku kohvikus luuakse ülikooli raamatukogu külastamiseks ühendus traadita võrguga. Millisest infosüsteemi elemendist on jutt Suhtlusmeediast 24. Infosüsteemi millise vaate osa moodustab andmemudel? Andmevaate 25. Restorani külastaja tellis kalasupi, ahjuprae, koogi ja mahla. Millise elemendiga restorani infosüsteemis on tegemist? Andmetega 26
turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn - • Hoiab serveri admin kasutaja rekvisiite saladuses • Jälgib logisid rünnakute tuvastamiseks • Hoiab serveri tarkvara ajakohasena • varundab tagavarakoopiaid • käitleb riknenud riistvara turvaliselt • Testija - • Turvastandardite vastavuse kontroll • Fuzz testing andmeturbe kontekstis
normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks
loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? Põhiprogramm koosneb hulgast funktsioonidest, mis üksteist vajaduse korral väljakutsuvad. Iga
tehtavast jõupingutusest. Kuna ootus on jõupingutuste ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis võib selle väärtus olla vahemikus 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitud tulemusi, siis ootus on 0. Kui alluv on täiesti kindle, et ülesanne saab täidetud, on ootus +1. Tulemus oleneb sellest, kuidas tööline tajub eest ootavat ülesannet. Adamsi õigluse teooria põhjal võrdleb alluv oma tööga seotud sisendeid ja väljundeid nii tema enese seisukohalt kui ka teistega võrrelduna ja püüab korrigeerida iga kõrvalekallet. Inimest huvitavad nii nende kui ka teiste poolt saadavate hüvituste absoluutväärtused. Kui alluv tajub ebaõiglust, siis ta võib: moonutada oma või teiste sisendeid või väljundeid; ajendada teisi muutma nende sisendeid või väljundeid; püüda muuta oma sisendeid või väljundeid; valida teise võrdlusaluse isiku; loobuda, lahkuda
Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu. Edukas test- test, mille tulemusena leiti vigu. Silumine- leitud vea kõrvaldamine. Verifitseerimine- püüab näidata, et järgmise etapi produkt vastab eelneva etapi määratlusele. Valideerimine- püüab näidata, et on tehtud seda, mida vaja. Sertifitseerimine- kolmanda osapoole tegevus, mis püüab näidata, et antud toode vastab vajalikele standarditele ja normdokumentidele. 20. Kuidas valida sisendeid? Kuidas hinnata väljundit? Millal testimine lõpetada? Kes on testijad? Missugune on testimise ja verifitseerimise vahekord? Kuidas valida sisendeid- valida selliselt, et kõik programmi osad töötaksid vähemalt korra. Kuidas hinnata väljundeid- väljundid võetakse ülesande püstitusest. Millal testimine lõpetada- kui on rahuldatud tarkvara veakindluse nõuded või juhul kui tekkinud veasituatsiooni tõttu pole edaspidine testimine võimalik.
võimalik täpselt ette ennustada, nimetatakse juhuslikeks sündmusteks. Suurusi ja protsesse, mille väärtusi ei ole võimalik täpselt ette ennustada ja mis samades tingimustes käituvad erinevalt, nimetatakse vastavalt juhuslikeks ehk stohhastilisteks suurusteks ja protsessideks. Müraks nimetatakse väliskeskkonna juhuslikku mõju, mis avaldab mõju süsteemi väljundile, muutes selle juhuslikuks, kuid mida ei ole võimalik või ei vaadelda kui süsteemi sisendeid. Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui 0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär.
8.6 tegevusmahu planeerimine. Kulu-maht- Müügitulu ndadega 8.6tootmismaht, milline olema tegevusmahu planeerimine. toodete struktuur, milliseid Kulu-maht- sisendeid kasutatakse, toodangu hinnakujundus jne. Kasum Kulu-maht- vaadeldakse Kui kattetulu on ühe toodangu ühiku kohta positiivne. ndadega (break even point), ka kaetakse Kasum= müügitulu amata muutuvkulud siiski kasumit. tootmismaht, milline olema
närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid, loogika, analüütiline mõtlemine, mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud vasaku kehapoolega, tegeleb iga sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades
hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm. Muutuvate suhete seadus: ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist iseloomustav seadus. Eristatakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang (faktor-produkt). Kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang sel juhul. 2)Suhted tegur-tegur (ressurss-ressurss) uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhtes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikad, mis võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang (produkt-produkt) on tegemist alternatiivsete toodangutega ( ressursid on sel juhul konstantsed), et oleks võimalik realiseerida kasulikumalt.
TTÜ Infotehnoloogia teaduskond Praktikaaruanne Üliõpilane: Maria Todurova kood: 073961IATB Kuraator: Maret Ots 2011 Sisukord 1Sissejuhatus .............................................................................................................................................3 1.1 Minu eesmärkide ja ülisannete püstitus...........................................................................................3 1.2Valitud praktikaettevõte (valikukriteeriumid)..................................................................................3 2Ettevõtte tegevuse analüüs.......................................................................................................................3 2.1Ettevõtte televisiooni osakonna kirjeldus............................................................................................
täielikult kasutatud. Tootmisvõimaluste kõvera(raja ) iseloomustus: 1) Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2) On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb toota aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3) Kuju seondub alternatiivkõveraga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kujutamise (konstrueerimise)eeldused: 1) Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2) Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud
komponentkõlarit. Projekti käigus töö autor lisas tegemiste nimekirja veel bassikõlari, võimendi, kondensaatori ja uue aku. 3 1. Autoraadio Autoraadio on autos kasutatav raadio- ja audioseade. Algselt oli autoraadio ainult raadiovastuvõtja. Järk-järgult on lisandunud mitut liiki programmiallikaid (kassetimängija, CD-mängija) ja sisendeid väliste andmekandjate (MP-3, USB, mälukaart) ühendamiseks. Autor valis oma sõidukisse Alpine UTE-80B raadio, millel on AUX ja USB 2.0 pesad. Autor valis antud makki, sest sellel oli meeldiv disain, USB ja AUX sisendid ning hea hinna pärast. Samuti on raadiol kuulus Alpine väljatöötatud Bass engine tarkvara, mis teeb klubimuusika kuulamise kordades nauditavamaks. 4 2. Helivõimendi
a. 3400 b. 33000 c. 2500 d. 4500 28. Alljärgnevast on püsikulu: a. Kulutused toormaterjali ostmiseks b. Tööliste tükipalk c. Maamaks d. Sotsiaalmaksud 29. Pikal perioodil: a. Pole firmal mingeid püsikulusid b. Võib firmal olla kahanevaid tulusid c. Ei või varieerida ühtki sisendit d. Võib firmal varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid 30. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: a. Pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. Ketib kahaneva piirkulu seadus c. Tegemist on mastaabikuluga d. Tegemist on mastaabisäästuga 31. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: a. MC kõvera allapoole nihkumise b
• Väheneva tootlikkuse seadus o ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini o iseloomulik, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks Muutuvate suhete seadus (ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumine) o suhe tegur-toodang- muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang o suhe tegur-tegur- uuritakse üksikute tegurite suhteid, toodang konstante, suhtes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas, mis võimaldab suurendada kasumit o suhe toodang- toodang- alternatiivsed toodangud, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt, ressursid konstantsed maksimumi ja miinimumi seadus- formuleeritakse, kui suhte tegur- toodang jäetakse sisendid
Väärtuspalk ehk meritpalk Meritpalk on palk, mis põhineb töötajate hindamisel, kusjuures hinnatakse töötajate käitumist või vastavust ametikoha nõuetele. Hindamisel kasutatakse skaalasid, mille abil saab väljendada hinnangut punktides (3,5 või 7 palline skaala). Meritpalga plussid: Meritpalga miinused: · Hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased. · Sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid. · Töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle. · Hindamine on demotiveeriv, kui inimest hinnatakse allpoole keskmist taset. 3 · Väärtuspalga osa on sageli liiga väike (alla 20%). Puudub seos firma eesmärkidega. Rakendatakse: kellele? Ettevõtet tulemustest sõltuv palk · Makstakse organisatsiooni kui terviku tulemuste alusel
energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning tahke. Vedelaid kütuseid toodetakse õli- ja suhkrurikastest energiakultuuridest. Gaasilist biolagunevatest ja tööstuse jäätmetest ning loomsest massist. Tahket toodetakse puidust ning puidujäätmetest. Energia tootmisel rohtsest biomassist biogaasiks saab kasutada järgmisi sisendeid: a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt. Rohtsest biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades, misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi. Tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Biogaasi tootmise eesmärgiks on muundada biomass kas soojuseks või elektriks. Muundamisprotsessid võib jagada järgvealt: termokeemilisteks, füüsilis-keemiline
Vali üks: a. mastaabisäästu kahanemist b. mastaabieffekti c. kulusid antud ressursside kulude korral d. mastaabitulu Küsimus 26 Küsimuse tekst Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on Vali üks: a. 750 b. 1250 c. 2,50 d. 1100 Küsimus 27 Küsimuse tekst Pikal perioodil Vali üks: a. ei või varieerida ühtki sisendit b. võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid c. pole firmal mingeid püsikulusid d. võib firmal olla kahanevaid tulusid Küsimus 28 Küsimuse tekst Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see Vali üks: a. kõike nimetatut b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC kõvera allapoole nihkumise d. MC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 29 Küsimuse tekst Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: Vali üks: a
kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. (See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm). Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt.
enesekontrollivõimalus. Erinevad katsed valgusega, konveieritöölisega o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus o Süsteemi koolkond organisatsioon on süsteem, sisendid saab keskkonnast ja muudab need väljundiks keskkonda. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendeid, lõpeb töö. Sünenergia o Olukorraline koolkond esmane ühendada olemasolev, mitte luua uut. Paindlikkus, juht peaks põhjalikult analüüsima olukordi o Õppiv organisatsioon populaarne, innovaatiline, avatus ideedele, edukus o Piirangute teooria Eliyahu M. Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi Keskkond ja kultuur
21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning kogukulu TC=ATC×Q=27×10=270; seega ainuke õige vastus on esitatud vastusvariandis d); 22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC parameeter on esindatud (vt ka ülesanne 19) suurenevad, järelikult vastavad kulukõverad tõusevad ülespoole; 23.d; pikal perioodil saab firma varieerida kõiki sisendeid, seega pole firmal mingeid püsikulusid TFC; 24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2
kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2. Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS- trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati seisu 1; 1 sisendil R viib väljund alati seisu 0; JK-triger talub seisus J=K=1 5. D-triger (ka andmesisendi triger) Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendilt teha inverteriga ühendus
võimaldab lühikese ajaga koguda palju struktureeritud informatsiooni. Kuna küsimustik on standardne kõikide tööde jaoks, tekib sageli vajadus kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel. Tavapäraselt esitab vaatleja täiendavad küsimused vaatluse lõpus, et mitte häirida töö teostajat. Simulatsiooni all mõistetakse tööülesannete matkimist väljaspool igapäevast töökeskkonda, näiteks teenindusolukorra etendamist õppeklassis. Simulatsiooni kasutatakse pigem juhtudel, kus otsene vaatlus pole võimalik ning soovitakse mõnda töö aspekti detailsemalt täpsustada.
Küsimustikud koosnevad enamasti vabavormilistest küsimustest ja skaalapõhistest valikutest. Kuna küsimustik on standardne kõikide tööde jaoks, tekib sageli vajadus kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte, näiteks hinnata ülesande sagedust, kirjeldada töö sisendeid ja väljundeid ning teha seda kõikidel ametikohtadel. Tavapäraselt esitab vaatleja täiendavad küsimused vaatluse lõpus, et mitte häirida töö teostajat. Simulatsiooni all mõistetakse tööülesannete matkimist väljaspool igapäevast töökeskkonda, näiteks teenindusolukorra etendamist õppeklassis. Simulatsiooni kasutatakse pigem juhtudel, kus otsene vaatlus pole võimalik ning soovitakse mõnda töö aspekti detailsemalt täpsustada. Ainult simulatsioonil põhinev töö analüüs ei
1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja
Ujuvjoont/ujumistrada 10. Valige ÕIGE väide. Süsteem on: (swimline) omavahel andmevahetusega seotud osade kogum Algust (start) ilma eesmärgita omavahel seotud osade kogum Tegevust oma keskkonnast sõltumatu sisendeid väljunditeks teisendav Sünkroniseerimist osade kogum Otsustuspunkti Lõppu (end) 9. Valige ÕIGE väide. Rakendamise 1 raskemaid tegevusi on: rakendustulemuste töötajatepoolne aktsepteerimine organisatsiooni töötajate tööharjumuste muutmine üleminek vanalt infotehnoloogiliselt keskkonnalt uuele +10. Valige ÕIGE väide. "Andmed peavad olema toimimisprotsesside jaoks aktuaalsed" on nõue, mis kuulub:
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
· Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. · Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. · Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis · Aju vanim osa on limbiline süsteem Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid Vasak ajupoolkera · Seotud parema kehapoolega. · Integreerib korraga palju sisendeid. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb ajaga. · Verbaalne väljendus. · Aritmeetika. · Sõnad ja numbrid. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Mõistus Parem ajupoolkera · Seotud vasaku kehapoolega. · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Tegeleb ruumiga. · Näomiimika, kehakeel. · Suhted, matemaatika. · Kohtade ja nägude äratundmine.
tööle või tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest: müügikäive, omahind, kasum. Neist aruannetest saadud andmeid kasutab tippjuhtkond strateegiliste otsuste vastuvõtmisel. Operatsioonide kontrolli viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks ja teenusteks muutumise viis kontrollile, siia kuulub näiteks kvaliteedikontroll. Operatsioonilist kontrolli saab omakorda liigitada, kas kontrollitakse sisendeid, sisendite töötlemist või väljundeid: eelnev kontroll eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid; võivad olla ka eelnevad turu-uuringud, tasuvusuuringud. Paralleelkontroll tehakse põhitegevuse protsessis üheaegselt muude tegevustega. Järelkontroll järgneb põhitegevusele, ei kontrollita protsessi, vaid lõpptulemust, s.o jälgitakse väljundeid. 28. Vahetu kontrollimine
Pikal perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Isokvandi tõus kujutab endast sisendite tehnilise asendamise piirmäära
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
Süsteem aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda. Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia, allsüsteemide olemasolu. Entroopia on süsteemi märamatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Organisatsioonid peavad jälgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid. Sünergia tähendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Allsüsteemid on süsteemi osad, mis üksteisest sõltuvad. Muutused ühes organisatsiooni osas mõjutavad teisi organisatsiooni osi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond - välimiste ja sisemiste faktorite kokku sobitamine, mis on võimelised mõjutama kehtestatud sihid ja organisatsiooni käitumist huvitatud poolte jaoks.
konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. 3.7 Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Mitmemõõtmelises süsteemis on palju sisendeid ja väljundeid. Neid on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest (komponeerides) . Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega
b) Vale 41. Sissetuleku vähenedes nihkub eelarvejoon paremale. a) Õige b) Vale 42. Optimaalse valiku korral eelarvejoon ja samaväärsuskõver puutuvad. a) Õige b) Vale 43. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha. a) Õige b) Vale Firmateooria 1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
faktor (Ettevõtte strateegia, struktuur ja konkurentsi valdkond) seega otseselt eksporti (Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurents) Suund järjest suuremale automatiseerimisele ja käsitöö vähendamisele : Alustavale ettevõttele investeeringutoetuste leidmine keeruline: mõjutab välisinvesteeringuid ja eksporti soodustav faktor (Ettevõtte strateegia, kindlasti ka välisinvestorite sisendeid (Teguritingimused) struktuur ja konkurentsi valdkond) Elektroonikakomponentide saadavuse probleem maailmaturul: ekspordi Kasvav nõudlus el. seadmete järele maailmaturul: soodustab takistav tegur, tootmismahud ei pruugi selle tõttu täituda (Teguritingimused) tootmismahtude kasvu ja eksporti, ka välisinvesteeringuid soodustav Koostöö ülikoolidega nõrk: kvalifitseeritud spetsialistide vähesus, tootmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
