Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B
20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon (kanname üle kellegile teisele inimesele pahad isikutunnused)
pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll. Superego kaks alasüsteemi on süüme (karistab meid, kui teeme midagi halba) ja ego-ideaal (laseb meil endi üle uhkust tunda, kui saadame korda midagi head)
Freud Lacan Individuaalne, ent mitte unikaalne. Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist.
Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese
Kastratiseerimine. 60datel Hedonism lõbujanu. Rockmuusikasse hakkas armastuse teema laienema ja mõistmine oma lüüasaamisest. Selles nähti ka müügi ja turunduse nippi. Rock kultuur hakkas tajuma oma piire. Kuidas naistega seotud hirme on rock kultuuris käsitletud naisi on seotud meeste fantaasias vedela ja vormituse olelust. Levinud kujund millele on osutatud on uputav ja lämmatav jõud. Mees on kalju, naine keeris. Led Zeppelin - ,,When the lavvi/(tamm) brakes" (üleujutus) Reaalsusprintsiip meie ihadel on piirid ja takistused. Demüstifikatsioon sa oled sinu keha. Tsitaat on pärit U.Eco ,,Roosinimi" romaanist. Vaata ette mu poeg, ilu piirdub nahaga, kuid kui te näeksite naha alla- seal on nn sõnnik. Tuleb vaadata missugune naine sisemult on. Gnostikud väitsid et inimesed ei ole oma hädades süüdi, vaid maailm on ebavõrdne. Demiurg. Teadmine kukutab materiaalsesse maailma loodud vale. Punkrock naiste vabanemine
Kogu energia tuleb hobuselt, ratsanik ei tee midagi ,annab suuna ja reguleerib kiirust. Tuleb ette ka seda et ratsanik muutub passiivseks, Ratsaniku ja hobuse suhe domineerimise üle. Ihad. Kunsti kaudu me leiame endale võimaluse. Ülimina televised suunavad, need on peidetud ja varjatud inimese mina pildi ees. Me ei saa naudinguprintsiibile lähemale astuda, sest loodusseadused juba astuvad vahele. Aga me näeme kuidas ühiskond seab meile piiranguid. Tsivilisatsiooni aluseks peaks olema reaalsusprintsiip, mitte iha. Selleks et saada ühiskonnaliikmeks peame me oma ihadega toime tulema, neid ületama. Sotsialiseerumine. Francfurti koolkond. Tema eriliseks huvisfääriks oli muusika. valgustusajastu kriitikaga on tegemist suurel määral. ? Küsimus on isiksuse autonoomias, isiksuse rollis. Maailm on üles ehitatud loodusliku jumaliku korra järgi, inimesed võtsid paratamatult endale ühiskonnas need positsioonid mis neile olid määratud. Valgustus on kujunenud tema arvates dissipliini korral
nimetatakse mustaks kastiks. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja, mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser
seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda. mina tegevus sunnib viivitama. freud võrdleb mina ja miski suhet ratsaniku ja hobuse suhtega. kogu energia tuleb hobuselt, aga ratsanik juhib seda. tuleb ette olukordi, kus ratsanik peab hobusele järele andma superego ülimina : vahend, mida mina kasutab
Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Freudism ja kirjandus Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Oidipuse kompleks rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel"
vabadust tarbekaupade näol, siis samal ajal võib ju näha, et see on kaugel abadusest, sest ei paku võõrandamata tööd, subjektide ja objektide suhtele loovat lähenemist. Selline mõte lubab meild (mitte nagu liberalism ja postmodernism) teha vahet sellel, mida inimesed tahavad ja mida neil tegelikult vaja on. Marcuse küsib, miks me peaksime kapitalistlikule ekspluateerimisele alluma? Ja vastab: Sest kui me tahaks vähem kaupu, siis kapitalism laguneb Reaalsusprintsiip: iga ühiskond vajab oma ülevahoidmiseks tööd, mis on eri ühiskondades erineval ajal erinev. Naudinguprintsiip: inimeste vajadusi ei saa rahuldada ilma piiranguta/kannatuseta (restraint), inimesed peavad ,,osalema vähem või rohkem valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma.
Pinge leevenudse poole tuleb püüelda. Teiseks probleemiks: 2 valuallikat, takistust millega koguaeg kokku puutub, õieti kolm kehaline nõrkus/piiratus; looduse ülemvõim meie üle; teised inimesed meie ümber/ühiskonna teatavad eeldused, nõudmised. Naudingu taga kaks tungi: elu ja surma tung, väljendatud seksuaalsuse ja agressiooni kaudu, ühiskonda kuuludes tekitavad need probleeme. Naudinguprintsiip toob inimesele kannatusi/probleeme, kui seda väljendada vabalt, takistusteta. REAALSUSPRINTSIIP, suunab naudingu saavutamist. Naudingi printsiibi kanaliseerimist uurib Freud mitmet. Sublimatsioon. Tsivilisatsioon, loodud, et naudinguprintsiipidega toime tulla. Mõeldud ohjeldama üksikindiviidi. Meie ihade,soovide vastandiks on tsivilisatsioon. Ühiskonna loomus, inimindiviidi loomus on vastandlikud, huvid ei lange kokku. Lacan, reaalsusprintsiibi teistsugune käsitlus. Eristas kolme inimese psüühilise arengu faasi. Kõigepealt, nö reaalne faas (Real)
Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust. Tsivilisatsioon on reaalsusprintsiibi väljendamise viis, aga see on eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks.
leevendus. Pinge ise on mittenauditav. Naudinguprintsiibi takistuseks on kolm potensiaalset valuallikat inimese jaoks – kehaline nõrkus, võimetel piirid; looduse ülemvõim – kohtume loodusseaduste ülemvõimuga; sotsiaalsed piirid ühiskonnas – miski mis mõnuprintsiibi realiseerimist piirab nt ei saa seksuaaltungi rahuldada niisama lihtsalt. Mõnuprintsiip on midagi, mis on inimese jaoks juhtiv ja ähvardab tuua inimestele kannatusi. Siin tuleb mängu reaalsusprintsiip kui vastukaal – väldime ebameeldivat ja mittenauditavat. Võimaldab meil ellu jääda kuigi tegemist on sisuliselt repressiooniga ehk ihade allasurumisega. Herbert Marcuse käsitluses oli liiase repressiooniteooriat, ühiskond kehtestab ebaõiglased normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel. Mõiste, mida ka Freud kasutab on tsivilisatsioon, see on miski, mis on inimühiskonnale eriomane. See on sündinud inimese kaitseks, on üles ehitatud reaalsusprintsiibile.
näo järgi. Utoopia kujutlussfäär -- produktiivsed, produktivistlikud S., mis põhinevad energial, jõul, tema materialiseerimisel masinate poolt; energia määramatu vabastamise taotlus. Teaduslik fantastika -- simulatsiooni S., mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Imaginaarsus oli reaalsuse alibi maailmas, mida valitses reaalsusprintsiip. Tänapäeval on reaalsus see, mis on muutunud mudeli alibiks universumis, mida juhib simulatsiooniprintsiip. Ja paradoksaalsel kombel on reaalsusest saanud meie tõeline utoopia. Jean - Francois Lyotard (1924-1998). Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Derrida ja teised eelpool nimetatud on postfenomenologismi esindajad. 1974 Economie libidinale, 1979 La condition/olukord/ postmoderne 1982 Vastus küsimusele: "Mis on postmodernism?"
väljatõrjumisest tulnud. Miski on psüühika energia reservuaar. Miski energia on liikuv, valmis kohe vallanduma või ümber paigutuma, aga ainult tungi suunas, naudinguprintsiibi alusel. (2) mina (das Ich, ego) on adaptatsiooniorgan, mis areneb miskist, kui see oma naudingutaotluses põrkub kokku välise reaalsusega ja saab haiget. Miski jäiku lõbujanuseid nõudeid suudab mina paremini rahuldada, kuna ta on paindlikum ja arvestab ka välise reaalsuse nõuetega (reaalsusprintsiip). Mina peab rahuldama veel kolmandagi osapoole, ülimina nõuded, ta on nagu vahendaja ja kooskõlastaja nende kõigi kolme vahel ning tagab seega isiksuse terviklikkuse. Nende nõuetega toimetulemiseks arendab mina tunnetusprotsessid (taju, mõtlemine) ja ärevusega toimetulemiseks kaitsemehhanismid, energia selleks saab ta miskilt. Mina tungid on enesesäilitustungid ja seega vastanduvad seksuaaltungidele. Nii töötab mina ühtaegu miski huvides ja miski vastu.
alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast, mis ei tohi teadvuses avalduda, kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega. Inimesel on lisaks Libiido-tasandile, Ego ja Superego tasandid, millede sisepingetest juhtubki see, et tekivad inimeses vastuolud. Suur osa inimestest realiseerib selle energia, mis tuleneb id-st, loometegevuses jne, mida Superego võimaldab. Kaks printsiipi, mille vahel inimene on, on id-st tulenev naudinguprintsiip ja Superegost tulenev reaalsusprintsiip. Vaadates psühholoogiast teaduse poole ning pilti lihtsustades võiks öelda, et need ajukeskused, mille pinnalt tekib vajaduste tunnetuse järel motiveeritud käitumine ning see, kus vajadused on bioloogilised ja füsioloogilised, asuvad aju keskmes ja eesotsas. Sotsiaalsete vajaduste peamised keskused asuvad ajukoores. Ajukoore kõrgemad keskused reguleerivadki kõrgemaid vajadusi ja vastupidi.
abadusest, sest ei paku võõrandamata tööd, subjektide ja objektide suhtele loovat lähenemist. Selline mõte lubab meild (mitte nagu liberalism ja postmodernism) teha vahet sellel, mida inimesed tahavad ja mida neil tegelikult vaja on. Kuidas sotsioloogid küll seda teada võivad, kui keegi teine (ja inimesed ise) seda ei tea? Marcuse küsib, miks me peaksime kapitalistlikule ekspluateerimisele alluma? Ja vastab: Sest kui me tahaks vähem kaupu, siis kapitalism laguneb Reaalsusprintsiip: iga ühiskond vajab oma ülevahoidmiseks tööd, mis on eri ühiskondades erineval ajal erinev. Naudinguprintsiip: inimeste vajadusi ei saa rahuldada ilma piiranguta/kannatuseta (restraint), inimesed peavad ,,osalema vähem või rohkem valulikes suhetes ja ettevõtmistes, et oma vajadusi rahuldamiseks toota vahendeid ehk töötama" (Marcuse Eros ja Tsiviliatsioon 1955). Ehk siis alati ollakse teatud määral valmis alluma.
annaabi.ee 
