.....................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte 5 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte.................................................................................................6 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus....................................................................................6 2.5 Uurimispõhimõte...............................................................................................................7 2.6 Avalikkus ja andmekaitse..................................................................................................7 Kokkuvõte
Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7 7. Varasemad tööalased kogemused: Aeg (algus-lõpp) Ettevõte Amet Töökirjeldus, ülesanded 8. Olulisemad teostatud projektid: puuduvad 9
Modernism ja postmodernism Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus rom...
.................................................................6 3.Haldusmenetluse põhimõtted...................................................................................................7 3.1Õiguste kaitse.....................................................................................................................7 3.2Kaalutlusõigus....................................................................................................................8 3.3Vormivabadus, eesmärgipärasus........................................................................................9 3.4Uurimispõhimõte...............................................................................................................9 3.5Avalikkus ja andmekaitse.................................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11
Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus,
omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida,
kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Määrusteks võib lugeda ka direktiive, juhendeid, korraldusi ja käskkirju, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). KOV poolt kohalike küsimuste otsustamiseks vastuvõetud õiguse üldaktid on samuti määrused. Õigus peab alati sisaldama järgmisi põhielemente: õiglus õiguskindlus (õiguslik garanteeritus) eesmärgipärasus Õiguskord peab olema usaldusväärne. See eeldab, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Sarnased olukorrad peavad saama iga kord sarnased lahendused (ka sarnased kohtuvaidlused tuleks lahendada sarnaselt). Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga. Õiguse eesmärgiks on luua korda ja julgeolekut teatud inimkäitumises. Vastav eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides.
Testi põhjal ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus. Sobivad järgmised valdkonnad: tootmine, ehitus, side, transport, militaaralad, samuti äri- ja juhtimisala, pangandus, rakenduslikud teadusvaldkonnad. Mõtlen minna edasi õppima arstiteadust või midagi mis on seotud bioloogia,keemia, füüsikaga ja matemaatikaga. Minu tugevad küljed: mõtete ja toimingute loogilisus; vastutustundlikkus; eesmärgipärasus, visadus. NÕRGAD KÜLJED: kalduvus stereotüüpidele; potentsiaalsete muutuste halb nägemine; käitumise järsud muutused suhtlemises inimestega viisakusest jõhkruseni.
Arengumaade mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
.................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine...................................................................... 7 2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine..................... 9 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine................................................................ 10 2.6. Avalikkus ja andmekaitse...................................................................................... 11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 13
haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus ja andmekaitse aitavad isikutel aru saada mida ta peab tegema, et saada nt kooli sisse vms. Teave peab olema kättesaadav ja avaldatud
4.8 Isikuomadused 1. Kohusetundlikkus 2. Täpsus ja korrektsus 3. Suhtlemisoskus ja väjendusoskus 4. Meeldiv ja viiskas käitumine 5. Sallivus 6. Tasakaalukus 7. Paindlikkus 8. Usaldusväärsus 9. Koostöövõimelisus ja valmidus 10. Huumorimeel 11. Loovus 12. Stressitaluvus 13. Algatusvõimelisus, organiseerimisvõime 14. Iseseisvus 15. Eesmärgipärasus, arengule orienteeritus 16. Analüüsi- ja sünteesivõime Ametijuhend 9 Kaarel Kaalikas Liis Peet Otsene juht: Töötaja: 14.04.2009 14.04.2009 Pille Pihlakas Tööandja esindaj a: 14.04.2009
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipe...
Audi Audi on Saksamaa autotootja. Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le. Audi tütarfirmad on Lamborghini ja Seat. Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist. Audi peakorter asub Ingolstadtis Baierimaal. Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu: 1899. aastal asutas insener August Horch omanimelise töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile ja aastal 1909 lõi Audi. Nende kahe nimega kinnistas ta end autoajastu suurimate pioneeride hulka. Tema teeneks loetakse paljude tehniliste leiutiste, näiteks alumiiniumi ja kardaani kasutuselevõtmine. Just Horchi peas sündis geniaalne idee suunata autorool keskelt vasakusse sõidukinurka. Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning H...
5. Personalipoliitika koostamise põhimõtted Iga töötaja saab aru firma missioonist ja järgib eesmärke. Iga töötaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja oma isikliku arengu eest. Töötajad tagavad ettevõtte arengu enda arengu kaudu. Juhid vastutavad töötajate ees oma pädevuse ja tegevuse tagajärgede eest. Juhid peavad reeglipäraselt levitama infot. Organisatsiooni tugisambaks on lojaalne ja stabiilne personal. Organisatsiooni juhtimist iseloomustab eesmärgipärasus, töötajate teovõime ergutamine ja motiveerimine. Töötajaid ergutatakse ja motiveeritakse läbi koolituse ja kompensatsioonide. Organisatsiooni iseloomustab kvaliteet ja kliendisõbralik suhtlemine. Töökeskkond on avatud ja suhtlemine konstruktiivne. Püüame luua sõbraliku ja positiivse tööõhkkonna, kus kedagi ei diskrimineerita ega alavääristata. 6. Tulemuslikku tööd soodustav keskkond Teatakse eesmärke kui me ei tea kuhu minna, ei ole üksi tee vale ega õige. Omatakse
Audi A2 10 KOKKUVÕTE Tänaseks on Audi AG-st saanud ettevõte, kelle poolt väljatöötatud tehnoloogiad on autotööstuses teerajajad ning kelle autod on kõikjal maailmas tuntud kui usaldusväärsed, elegantsed ja luksuslikud sõiduvahendid. Viimase kümnendi Audi edulugu ja saavutused lubavad ettevõtet õigusega pidada üheks kõige innovaatilisemaks ning kiireima kasvuga premium-segmendi autotootjaks ja turustajaks maailmas. Professionaalsus, eesmärgipärasus ja kirg on need märksõnad, mis enam kui ühe aastasaja on olnud Audi saavutuste aluseks. 11 KASUTATUD ALLIKAD [1] ,,Audi magazin 01/2014," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.audi.ee/content/dam/ngw/ee/Audi-magazin/am%202014-1%20est_web.pdf. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. [2] Vikipeedia, ,,Audi," [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Audi. [Kasutatud 19
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt.
vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. 7 I Põhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõte Hea halduse tava Seaduslikkuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte ------------------------------------------- Uurimispõhimõte Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus 8 Uurimispõhimõte HMS § 6 “Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” RKHK 3-3-1-41-02: "Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest
(http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.3 Põhiväärtused Arengukava iga eesmärgi täitmiseks on määratletud tegevused koos vahetu tulemuse lühikirjeldusega ja kavandatud indikaatorid tulemuste hindamiseks. Sisekaitseakadeemia missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväärtused: - ausus - asjatundlikkus - uuenduslikkus - eesmärgipärasus - koostöövalmidus - õppijate väärtustamine - töötajate väärtustamine (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.4 Siht- ja sidusrühmad Väliskommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik need, kellele Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud. Tinglikult võib sihtrühmad jagada viieks: - gümnaasiumi õpilased (eelkutseõpe) - abituriendid (KHR ja kutseõpe)
kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. · Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. · Avalikkus
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
• Võimalikud kaalutlusvead: – Kaalutlusõiguse kasutamatajätmine – Piiride ületamine – Valedest kaalutlustest lähtumine Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus Kaalutlusõigust tuleb teostada: • otsuse langetamisel – nt avaliku ürituse lubamine või keelamine, kui otsuse aluseks olev norm sisaldab kaalutlusõigust) • otsuse langetamisele eelneva haldusmenetluse läbiviimisel! – HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Hea halduse tava osaks on: proportsionaalsuse põhimõte Halduse õigusakt ja toiming peab olema • kohane (= aitab üleüldse eesmärki saavutada), • vajalik (= seejuures on isiku suhtes võimalikult vähe kahjulik) ning
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Nt põhiväärtused: nt kliendikesksus Ülesehitatud tolle hetke tugevustele!! Seal saab teha uusi asju. Kui sots. Ettevõte ei taotlegi nii suurt tootlkkust. Tulebki võtta sotsiaalne parameeter ja teised väärtused sinna peale ehitada. Nt saavutuslikku tootlikkust saab sotsiaalses organisatsioonis, kus olulised timitöö ja koostöö, tuleb läbi meeskonna koostöö saavutada Org. Funk uutele inimeste lihtne sisseelada väärtused säilivad Ratsionaalsus- eesmärgipärasus, kuidas kultuur aitab sinna jõuda. Kuidas palgasüsteem aitab saavutada eesmärkke. Eesmärk asub eemal, tahame jõuda. Eesmärk inimesena. Funktsioneerimine- igapäevase toimetamise juures, kuidas kultuur aitab kohaneda. Kuidas me sellisena nagu oleme saame paremini hakkama. Sümbolistlik: organisatsioon loob tähendust.Kas kõik saavad sellest märgist, mida loome, ühtemoodi aru? Aktidele omistatakse tähendus, mida tuleb mõista. 1. Tsentraliseeritus, juhikesksus 2
Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest haldusmenetluse läbiviimisel tuleks lähtuda (nt vormivabadus ja eesmärgipärasus, selgitamisekohustus, ärakuulamine, kaalutlusõigus, põhjendamine jne) Mõiste - Menetlus on protsess mingisuguste eesmärgipäraste ja konkreetsete toimingute teostamine kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks. Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö
1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei) - abinõu vajalikkus (kodanikku tuleb võimalikult vähe koormata. Kas toiming on hädavajalik, kas on ressursse?) 3) kaalutlusõiguse põhimõte (kaaludes põhjendatud huve,otsused peavad kooskõlas olema temale antud volitustega) 4) Vormivabadus ja eesmärgipärasus 5) uurimispõhimõte KODUTÖÖREFERAAT Tiitelleht Sissejuhatus Kaalutlusõiguse mõiste- haldusorganiel antud võimalus valida mitme valiku vahel mida just tema peab otstarbekaks Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik,
rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity)
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt p...
rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine seadusi kasutades III. 3.0 - 6.0 initiative vs guilt eesmärk: aktiivsus positiivne lahendus: eesmärk (purpose) eesmärgipärasus negatiivne lahendus: süü rituaal: imiteerimine riitus: mask (rollimängud) IV. 6.0 - 12.0 industry vs inferiority eesmärk: oskused positiivne lahendus: kompetentsus (competence) oskused negatiivne lahendus: alaväärsus rituaal: vilumused ülesannete lahendamiseks riitus: formaalne tegutsemine V. 12.0 - 18.0 indentity vs identity confusion eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity)
Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri...
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
Ta peab väga hästi kursis olema oma valdkonda puudutava seadusandlusega. Intervjuudeks töölesoovijatega peab ta valdama intervjueerimismetoodikat ja suutma saadud vastuste põhjal õigeid valikuid langetada. Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumise, salliva suhtumise, hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning korrektse välimusega. Ta peab oskama kasutada bürootehnikat, töötada erinevate arvutiprogrammidega ja valdama võõrkeeli (inglise, vene). Iseseisvus, eesmärgipärasus, algatus-, organiseerimis-, sünteesi- ja analüüsivõime on personalijuhi töös suur pluss. Rasketest olukordadest aitavad välja tulla hea huumorimeel ja loovus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Kindlasti on personalijuhile oluline osaleda täienduskoolitustel, kust saab olulisi näpunäiteid seadusandluse muutumisest ja personali tulemuslikuks juhtimiseks vajalikke teadmisi. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated?
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
Naudingut on võimalik matemaatiliselt välja arvutada. Mill järelduseni, et hea on see, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele inimhulgale, aga asendab kvantiteedi kvaliteediga. Parem on olla näljane inimolevus kui rahuldatud siga. Poliitikas siinani valdav õpetus. G.W.F. Hegel - Hegel väidab, et kõiksusel on olemas eesmärk, mida on võimalik välja selgitada. Eriti raskesti kirjutaja. Kogu reaalsus moodustab terviku, millel on olemas oma sisemine eesmärgipärasus kõik liigub millegi poole ja reaalsus järgib suurt masterplani. Reaalsuse ilmingud on selle plaani osa (riigitüübid, kunst, teadus, sõjad, inimese iseloom). Matrix. Igaühel on oma koodijupp, mis selle osa. Filosoofia ülesanne on välja selgitada, mis on see plaan, mida reaalsus järgib. Loogika tugineb arusaamal, et kuna kogu filosoofia tugineb mõistusele, siis maailm tugineb mõistusele, järelikult on kõik maailma ajaloo sündmused mõistuslikud, neid on võimalik lahti seletada
Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus
· Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus · Ekstravertsus: suhete kvantiteet Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism · Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus,Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus · Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine · Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Teguviisidele, Mõtetele, Väärtustele
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
· Neurotism:emotsionaalne ebastabiilsus/stabiilsus Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll, Impulsiivsus, Abitus · Ekstravertsus: suhete kvantiteet Sotsiaalsus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Optimism · Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järelandlikkus,Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus · Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll Kompetentsus, Korralikkus, Kohusetundlikkus, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Järelemõtlemine · Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Teguviisidele, Mõtetele, Väärtustele
- Kohustuse põhised Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused - Consequentialism - Loomuõigus - Iseenesestmõistetavus - Inimväärtus - Moraaliagendid - Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip
Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta: ja igaüks saab aru, et see on Jumal... 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas 5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Anselmi_jumalat%C3%B5estus ...Viies ja viimane Jumala tõestus toetub tugevasti Aristotelesele. Aristoteles näitas, kuidas kõikjal reaalsuses valitseb eesmärgipärasus. Kuid et looduses võiks olla eesmärgipärasust, peab miski olema andnud talle selle eesmärgi. See miski on Jumal... ...Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil ja tagab parima lõpptulemuse. Seelepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda
79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? 81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? 84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
New York: Cambridge University Press. Triarchic Theory of Intelligence (Kolmekomponendiline intelligentsuse teooria) kontekst, mentaalsed operatsioonid, kogemus Kolm alateooriat: 1. contextual intelligence (kontekstuaalne intelligentsus) kultuuriline spetsiifilisus, kultuuriline relativism "... purposive adaptation to, shaping of, and selection of real-world environments relevant to one's life" reaalsuse tajumine, tegevuste eesmärgipärasus, keskkonna valik, kohanemisedukus jne. praktiline intelligentsus Kriteerium: edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär) ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52 2. componential intelligence (osisintelligentsus)
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimes...
New York: Cambridge University Press. Triarchic Theory of Intelligence (Kolmekomponendiline intelligentsuse teooria) kontekst, mentaalsed operatsioonid, kogemus Kolm alateooriat: 1. contextual intelligence (kontekstuaalne intelligentsus) kultuuriline spetsiifilisus, kultuuriline relativism "... purposive adaptation to, shaping of, and selection of real-world environments relevant to one's life" reaalsuse tajumine, tegevuste eesmärgipärasus, keskkonna valik, kohanemisedukus jne. praktiline intelligentsus Kriteerium: edukas tegevus: arusaamine ja hinnang (enda, teiste, karjäär) ülesannete hierarhia, argumentide tähtsus enda sarnasus ideaalse intelligentse inimesega: intelligentne inimene: probleemi lahendamise võime, verbaalne võimekus, sotsiaalne kompetentsus IQ ja enda sarnasus ideaalile: +.52 2. componential intelligence (osisintelligentsus)
2. Proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. 3. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus Haldustegevuses seaduste järgimine ei tohi tekitada olukorda, kus seaduse mõttest tulenev eesmärk jääb täitmata menetluse vorminõuete puuduliku täitmise või nõuete mitmetimõistetavuse tõttu. Täitevvõimu tegevuse paindlikkuse ning pidevuse tagamiseks on HMSi § 5 lg-s 1 seepärast ette nähtud, et haldusmenetluse üksikasjad, sealhulgas menetlustoimingu vormi määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti
Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär. Jumalatõestus- 1)liikumatu liigutaja; 2)põhjuslikkus; 3)võimalikkus ja paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult
1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 5. Otstarbekus 6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse 8. Inimväärikuse austamine ehk iga inimese väärtustamine 9. Uurimine, kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne tegevus õige lahenduse leidmisel - uurimispõhimõte 10. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia positiivne olemus 11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus 12. Põhjendamine 13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal ------------------------------------------------------------------- 14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus (NB! Korrakaitseseaduse üks eesmärke) 15. Ühiskonna ootus ja avalik huvi 16. Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja omaalgatus 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
