Tuleb ületada kuristik ning edasi liikuma,võtma riske ja oma eluga ise toime tulema. Valmistuma täiskasvanuks saama ja iseseisvuma. 6.Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Raskeim osa peaks olema läbitud ning noor suudab ise mõeda oma asju,analüüsida ning langetada otsuseid tuleviku suhtes. Oma elus tehakse plaane ning tõuseb huvi rohkem maailmas toimuva vastu. Suhted muutuvad püsivamaks/initiimsemaks ning vastutus suureneb. Vanemate kasvatus väheneb ning suureneb grupisuhted. Kerli Jukam 12K1
Solomon asch- konformismi puhul katse joontega(missugune on pikim), järgitakse teisi, kuigi nähakse midagi muud. Seotud kognitiivse dissonantsiga. Zajonk- mida tuttavam on stiimul, seda positiivsem Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Zimbardo- individuaalsuse minetamine Uurimuses naisüliõpilaste peal- pidid üksteisele elektrilööke andma, mida vähem oli näha, kes see inimene oli, seda tugevamad Mõisted DIAAD: 2-inimese suhe DRIAAD: 3 inimese suhe GRUPISUHTED: võrgustik AGREGAAT: isiklik suhe puudub, toetab-kohustab nt ühiselamu Autokieneetiline efekt( Sherif )- taju illusioon mille korral liikumatult valguspunkt näib pimedas liikuvat Allumine- sotsiaalne mõju vorm, mille puhul eeldatakse käsutäitmist BEHEVORISTID- nopivad kokku ja liidavad, järeldus luuakse detailidest, elemendipõhine ja ratsionaalne Diskimineerimine- Eelarvamuste väljanäitamine, jagatud suhtumine, võtame omaks kategoriseerimise viis
Õppekavad on kindlaks- määratud, õpetajatel on mugavam teha rutiinselt oma tööd. Muudatusi tegid ikkagi õppejõud, kes olid oma ainesse pühendunud, alati seostati oma ainet ümbritseva keskkonnaga, kaasati õpilasi aruteludesse, paluti kaasa mõelda, arvamust avaldada. Selline õppevorm on väga tulemuslik. Õpilane saab õpitava seostada ja omadada palju loogilisemat rada pidi, kui lihtsalt pähe tuupides. Mis annab ka teadmiste parema kinnistumise. Klassisiseselt teekisid teatavad grupisuhted, aga need olid tingitud klassikaaslaste endi kokkupuutepunktidest väljaspool kooli. Kes olid sportlased, kes lihtsalt sobisid inimestena väljaspool kooli. Kuid rivaalitsemist ja gruppidevahelis suuri pingeid ei olnud, sest keskenduti eesmärgile ja oldi üksteise suhtes alati abivalmis. Minu tööalased kogemused. Töötan ...., ................................. ......................................... osakonnas.
KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA • Ankeetküsitluse nõrgad kohad • Eeldus: reflekteerimisvõime • Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada • Eeldus: vastaja on motiveeritud • Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi SOTSIOMEETRIA • Jacob Moreno, 1950datel • Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk • Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK • Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine…. • Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem
emotsioon – vastikus,huvi. 2. Paljunemine : Motiiv – partneri leidmine, käitumised – seks, flirt, paaritusrituaalid, emotsioon – iha, armastus, kurbus. Motiiv – partneri hoidmine, käitumised – valvamine, agressivsus rivaalide suhtes, emotsioon – armukadedus, kiindmus. Motiiv – järeltulijate kaitsmine, käitumised – füüsiline hoolitsemine, õpetamine, emotsioon- kiindumus, kaastunne. 3. Grupisuhted : Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess.
HUVI- samad isikud) tulenevalt kannab ettevõte ka sotsiaalset vastutust. GRUPID Töötajad - sissetulek, töökoht, sots. kindlustus Juriidiline keskkond (võib vaadelda sotsiaalse keskkonna osana) moodustub - eneseteostus, töökollektiiv (grupisuhted) ettevõtlust reguleerivate seaduste jm õiguslike normide kompleksist. - staatus, tunnustus, prestiiz Kui nelja eelneva tundmine ja mõjudega arvestamine ettevõtetele soovitav -- ? Koostööpartnerid - vastastikku kasulikud suhted see aitab kaasa konkurentsieelise saavutamisele, siis juriidilise (õigusliku) keskkonnaga arvestamine on ettevõtetele kohustuslik
· Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Sama loomariigis: Konrad Lorenz. Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või vanematel järgi. See on eeldus ellujäämiseks. Suhete klassifikatsioon: formaalne · Partnerite arvude järgi: Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud.
või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks
või (2) läbi teiste käitumise mudeldamise. Õpitakse: Kuidas saab haiget teha; Kes on sobivad sithmärgid; Kuidas oma käitumist õigustada; Millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud Kombineeritud agressioonni mudel – mis olukorda satume, mida seal mõtleme, kuidas tõlgendame Välised tegurid, mis tõstavad agressiooni (aktiveerivad emotsioone): Müra, kuumus, väikeses ruumis kokkusurutult olemine, grupisuhted Sisemised keemilised protsessid, mida tõlgendame intensiivse emotsioonina: adrenaliini tõus, alkoholijoove Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks
Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule
Läheb positiivsemaks. James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog. Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted. Kui see niisuguses jadas käib nagu seda Cole ütles ja hiljem ka tõestati siis pole sotsi areng auklik. Kui need samal ajal tulevad siis on see areng auklik.Hiljem on tõetsatud et tüdrukutel antisots ja kuritegev käitumisega ilmenvad kui langevad kokku kooli muutus, puberteediea muutused, varajane käimine, kolimine, vanemate lahutus. Suhetega seondvad fookused ühel ja samal ajal.põhjendatakse miks sotsi arengus tulevad tüdrukutel suured vajaka jäämised. 3
ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed – puhka, peitu, ründa, kaitse, leia liigikaaslane jne. Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist. Üldiste põhimõtete omandamine ja ühiskonnaelu printsiipide tajumine. Inimene omandab ühiskonnaelu normid. Kui kõrgema taseme süsteem on häiritud (nt üleväsimuse seisundi tõttu,
Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda. Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus). Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Suhtevõrgustiku loomine esimese sammuga otsitakse sarnasust. Kui kiindumusvajadus jääb omandamata, siis edaspidi ka on raske sellised suhteid luua. Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus 20 Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus
Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Konrad Lorenz: vermimine Suhete klassifikatsioon: formaalne • Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt- subjekt suhteks • Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome • Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. • Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? • Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole
projektides, mis haaravad tema huvi ja kujutlusvõimet Liidrivõimed • suudab stimuleerida ja innustada teisi • organiseerimisvõime • tunneb ja oskab hinnata teiste võimeid ja oskusi • hea suhtleja • tunnetab ja suudab sõnastada grupi eesmärke • oskab selgelt sõnastada oma ideid • on empaatiline kuulaja • saab aru inimeste tunnetest ja sellest, kuidas grupp funktsioneerib (grupisuhted) 128 LISA 2 • annab selgeid ja efektiivseid juhiseid • kasutab oma autoriteeti usaldusväärselt ja vastutustundlikult • jagab grupisiseseid rolle • kujundab grupi käitumismalle • toetab grupi liikmeid, kui on omaks võetud • suudab koordineerida paljude inimeste tööd • temalt küsitakse sageli nõu ja ideid • teised loodavad talle, kui on vaja midagi otsustada Psühhomotoorsed võimed