unenägusid. Sügava une staadium. Vastu hommikut pikeneb. Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne sümbolid ja nende kasutamine · Tunded organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus.
Kanepil on inimestele valuvaigistav toime, kokaiini tarbimisel võib inimene muutuda agressiivseks. Kui kanepit pruukida raseduse ajal, siis lapse vanemaks saades võivad tekkida erinevad füüsilised häired (hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime). Kui aga kokaiini tarbida, siis lapsel võivad tekkida püsivad psüühilised häired (kergesti ärrituvad, emotsionaalselt ebastabiilsed, raskused keelelises-ja tunnetusprotsesside arengus). 4. Autoriteet (https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/45162/terviseekspert-eesti- uhiskond-ei-ole-kanepi-seadustamiseks-valmis ) Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova on kindel, et Eesti ei tohiks veel legaliseerida kanepit. Ta usub, et riigi võimekus legaalseid uimasteid (alkohol ja nikotiin) ja nendega seotud kahjusid kontrollida on väiksem kui illegaalsete ainete kontrolli võimalus
Kooli psühholoogia aidata õpilastel koolis paremini toime tulla. Organisatsiooni psühholoogia teevad koolitusi , töötavad firmades. Lk. 4-10 lugeda!!! PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID Igal psüühilisel kvaliteedil on kvantitatiivne külg PSÜÜHILISED NÄHTUSED ON MÕÕDETAVAD. 2 PERSPEKTIIVI : I OTSENE = MINUGA TOIMUV = ESIMENE ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOLOOGILINE MÕÕTMINE II KAUDNE = TEISTELE AVALDUV = KOLMANDA ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOFÜÜSIKA tunnetusprotsesside mõõtmine. PSÜHHODIAGNOSTIKA individuaalsete iseärasuste mõõtmine. Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse.
parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse.
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga
Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, nagu käed, jalad, silmad, kõrvad. looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel. Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus? (Mitmendal elukuul?)
saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Tööstuspsühholoogia- Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse. 2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE
Arengupsühholoogia uurib inimese arngut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng. Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3
Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet
Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine)
mingi peaaju haigus või kahjustus. Sellega läheb järk-järgult aina hullemaks. Amnestiline sündroom, mille puhul domineerivad lähi- ja kaugmälu häired, säilinud on vahetu mälu. Uue materjali omandamise võime on tunduvalt vähenenud, see avaldub anterograadses amneesias ja desorientatsioonis ajas. Mäluaugud. 14. Kuidas Sa kirjeldaksid deliiriumisündroomi tunnuseid mittemeedikule? • Teadvuse hägunemine koos tähelepanu alanemisega • Tunnetusprotsesside häirumine: nii a) meenutamisvõime ja lühimälu halvenemine kui ka b) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus • Psühhomotoorika häired • Une ja une-ärkvelolekutsükli häired • Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 15. Too näiteid sotsiaalse adaptatsiooni nõrgenemisest ja sellega seotud konkreetsetest riskidest vaimupuudega inimestel. . Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust
Põhimõisted Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng- igasugused muutused(käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng- seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng- taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng, kõne areng. Sotsiaalne areng- emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng- väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng- teadmised, oskused. Õppimine- keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus(muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Küpsemine- muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast. Kasvamine- pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha.
väärkohtlemisega. Kahte väärkohtlemise liiki on võimalik eristada nende objekti järgi. Emotsionaalne väärkohtlemise objektiks (tagajärjeks) on lapse normaalse ja eakohase tundeelu ohtuseadmine. Tekivad väärastunud arusaamad maailmast. Vaimse väärkohtlemise tagajärjeks on lapse intellektuaalne mahajäämus - arvestades tema iga ja potentsiaalseid võimeid. Kahjustab lapse vaimne areng, mistõttu satub ohtu lapse tunnetusprotsesside nagu mälu, tähelepanu jne eakohase taseme saavutamine. Vaimne vägivald muudab lapse haavatamkas, alandab tema enesehinnangut ja väärtustamist. Laste ja noorte psühholoogiline ärakasutamine moodustab ühiskonnastandarditele mittevastavate tegude sooritamisest ja kohustustest kõrvalekaldumistest. Sellised teod kahjustavad last kognitiivselt, tundmuslikult või psüühiliselt kohe algusest peale või lõpptulemusena
analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete
Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine)
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
e. millel on olemas keskmised tulemused, millega saab kõrvutada testi sooritanud inimeste tulemusi. 19) Probleemilahendushindamise all mõistetakse a. probleemse valdkonna üksikasjalikku hindamist b. probleemse kohta esmase info saamist c. probleemi lahenduse sobivuse hindamist d. probleemi lahenduse edukuse hindamist e. kõigi probleemi puudutavate arenguvaldkondade hindamist 20) Kerge vaimse alaarenguga kaasneb alati a. hea suhtlemisoskus b. kõrgenenud empaatilisus c. tunnetusprotsesside arenguline mahajäämus d. võimetus õppida lugema e. mõni motoorikapuue 21) Täiskasvanu saab lapse tegevuses osaleda erineval määral. Milline allnimetatutest tähistab osalemist kõige vähemal määral? a. tegevuse demonstreerimine b. lapse ignoreerimine c. lapsega koos tegevuse läbi tegemine d. verbaalne juhendamine e. näidise asetamine lapse vaatevälja 22) Testitulemuste usaldusväärsus EI sõltu a. testitava raskustest juhiste mõistmisel b. testitava väsimusest c
kahjustus, hüpertermia, rabdomüolüüs – vöötlihasrakkude häving, krambid, südameseiskus 13. Kokaiini toime rasedale? Kokaiini tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja lapse surma pärast sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Nad on kergesti ärrituvad ja emotsionaalselt ebastabiilsed. Hiljem võivad tekkida raskused keelelises- ja tunnetusprotsesside arengus. 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid – novokaiin, tetrakaiin Amiidid – lidokaiin (=ksülokaiin), buvikaiaiin 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16
rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja olla täiesti muusikakauge ega ka muusikast mittehuvituv inimene. 2. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Olen nõus, et muusika mitte ei arenda ainult muusikalist mõtlemist ja ei anna teadmisi vaid muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust
Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine. Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja: õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest; erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu; mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema erivajaduse pärast;
4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7. Evolutsiooniline paradigma üritab tuletada isiksuseomadusi liigi evolutsioonilisest ajaloost (Allik, Realo ja Konstabel 2003). ALLIKALOEND: Allik, J; Konstabel, K; Realo, A. (2003). Isiksusepsühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T; Maruste, R
vastust keskkonnast tulenevale stiimulile, mõtestada see stiimul ja säilitada see mälus (Eggen, Kauchak, 2007). Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise integreerimist eelnevate kogemustega (Eggen, Kauchak, 2007). Õppimise kognitiivses käsituses saab eristada peamiselt kahte suunda. Esimene suund Kognitiivsed õppimisteooriad 5 käsitleb õppimist kui informatsiooni vastuvõtmist ja teine suund, mida esindab nn radikaalne konstruktivism, vaatleb õppimist kui informatsiooni rekonstrueerimist (Krull, 2001).
B. Õpiraskuste määratlused ja alajaotused. Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamikes ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 1. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises o Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine o Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud o Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste oskustes ilmnenud. Kahjustused tunnetusprotsesside arengus ja funtsioneerimises. Oluliselt häiritud metavõimete kujunemine. Väga tõsiselt
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F
mahajäämusega lastele". (http://kroonu.tartu.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=13&Itemid=30) Toimetulekuõpe on mõeldud õpilastele, kellel on mõõdukas (Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel. · Koolitöö edukus on piiratud
a la süda ja võti, tee südamesse. HIRMUAPELLATSIOONID *kasutatakse andmaks mõista et toote mittetarbimine võib tuua negatiivseid tagajärgi *andmaks mõista, et hirmutav olukord saab lahenda tarbides teatuid tooteid *on tõhus siis, kui reklaam pakub selgeid ja üheselmõistetavaid juhiseid *hirm on tugev negatiivne emotsioon ning selle liigne rakendamine võib tekitada bumerangi efekti Hirm ei ole hea TUNNETUSPROTSESSIDE/kognitiivsete protsesside VAHENDUSEL SAADUD TEABE MÕJUD Toimevõib olla kahepoolne Enamlevinud emotsinaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute *on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki:
või nende struktuuri muutmine. Normaaljaotus ja vaimne võimekus Väikesem 75 Suurem kui 130 15 Kognitiivse arengu hälbed Intellektipuue (vaimupuue ehk vaimne alaareng) Õpiraskused lastel kel ei ole vaimset alaarengut, intellekt keskpärane, ei saa teatud asjadega hakkama Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus) Nende hälvete tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalletest. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Intellektipuue Lävivaks jooneks on olulised piirangud uute oskuste omandamises ehk õppimises. Problemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades: VAIMNE SOTSIAALNE FÜÜSILINE Vähene huvi ümbritseva Mitteverbaalne Motoorne areng hilineb
Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja. Meeleorganile mõjuja. Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Analüsaator: tundenärvilõpmed (e retseptorid), närvikiud, peaaju osad Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste
Turu segmenteerimisel on psühholoogilised diagnoosimis-, testimis- ja katsetamismeetodid asendamatud. 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine Paigutamine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust; paigutuse uurimine reklaamija poolt on eduka reklaamikampaania võtmeküsimuseks. Seega on positsioneerimine ehk paigutamine tunnetusprotsesside tagajärg ning toetub mälule ning hoiakutele. Paigutamise olulisemaid aluseid on tarbijate margiteadvus. (Bachmann 1994:293) Positsioneerimine tähendab tööd selle nimel, et kauba peamised eelised ja eripära kinnistuksid kliendi teadvusse (Kotler 2002:33) Positsioneerimise mõte ei ole luua midagi uut ja erinevat, vaid manipuleerida sellega, mis inimestepeades juba olemas on. Tugevdada olemasolevaid seoseid (Ries & Trout 2003:6). A. Ries ja J
meeleolumuutused siia ei kuulu); · Pole taandatav kasvamisele (st kaalu juurde võtmine pole õppimine); · On saavutatud eelneva kogemuse või praktiseerimise tulemusel; · Võib olla ka ainult võimes tegutseda, kuid ei pea avalduma tegutsemises (st õppimist ei seostata ainult kasutamisega, vaid ka potentsiaaliga). Siin on aga oluline, et enne õppimist seda võimet ei olnud. Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud näitajad · Võimed (tunnetusprotsesside iseloom ja tase) · Eelteadmised/oskused (*vt näiteid) · Hoiakud, uskumused (intelligentsusest, enda toimetulekust jm) · Vajadused (seotus, kompetentsus, autonoomia), motivatsioonilised suundumused (tulemuste saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi · Õpistrateegiad (pingutamine, vs vältimine) · Emotsionaalne seisund (nt ärevus) Näide: vari · 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget, 1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari
Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle
põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust 1 või väärust, teha sügavaid järeldusi, seostada õpitavat süsteemiks. Areneb ka mõtlemise kriitilisus. Koos mõtlemise arenguga kasvab õpilaste kõnekultuur. Kujuneb oskus oma mõtteid väljendada, muutub keerulisemaks kõne struktuur, rikastub sõnavara. Tuginedes noorukiea tunnetusprotsesside iseärasustele, peaksid gümnaasiumiõpilased olema valmis selleks, et opereerida keemias kasutatavate abstraktsete mõistete, sümbolite ja valemitega. (http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/495/6/kaarmaa.pdf.txt) 1 Kokkuvõte Noorukieal on väga suur roll täiskasvanueas hakkama saamisele. Sel perioodil tahab noor olla iseseisvam ja peab omandama oskused iseseisvaks eluks
- Toitumise ja farmakonide mõju - Kehalisel aktiivsusel on oluline mõju IW säilitamisele eriti vanemas eas - IQ treenimine - Haridusprogrammid ei ole andnud muljetavadavat tulemust; lihtsalt harjutamine tüüpiliste IQ testi ülesannetega ei üldistu muudele valdkondadele - Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus - Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest - Galton – intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsalt kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus
käitumise füsioloogilisi aluseid. 17. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. 18. Diferentsiaalpsühholoogia- üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. 19. Arengupsühholoogia- 20. Patopsühholoogia- psüühiliselt haigete inimeste uurimine 21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk [[gestalt]]ide [[taju]]le ning [[holism|holistlikule]]
Eesti kõrgkoolides. Osa psühholooge sai hariduse Moskvas ja Leningradis. 1968 alustati TÜ-s psühholoogia kui eriala õpetamist. Rühm aktiivsemaid psühholooge hakkas oma töid avaldama ka rahvusv. väljaannetes. Selle tulemusel kujunes p-st Eesti sotsiaalteaduste rahvusv. kõige tuntum ja mõjukam valdkond. Andmebaasi PsycINFO põhjal on Eesti rahvusvaheliste publikatsioonide arv ühe elaniku kohta võrreldav näiteks Prantsusmaa ja Jaapaniga. Paremini arenenud psühholoogia valdkonnad on tunnetusprotsesside uurimine, kultuuripsühholoogia ja psühhofarmakoloogia. Eesti Psühholoogide Liit (asut. 1989, president Aune Valk) esindab Eestit maailma (International Union of Psychological Science) ja Euroopa (European Federation of Professional Psychology Associations) organisatsioonides. Ainsad rahvusvaheliselt akrediteeritud psühholoogia kraadiõppekavad (bakalaureuse, magistri ja doktori tasemel) on TÜ-s ja TPÜ-s. -2-
seisundi, ohustades eakohast -öine/päevane -puudub huvi mängimise arengut. Hirmutamine, voodimärgamine vastu ähvardamine, halvustamine, -psühhosomaatilised -passiivne või agressiivne karistushirmu tekitamine. kaebused: peavalu, kõhuvalu, -kuritegelik käitumine torked südame piirkonnas, ,,halb olla" PSÜHHOLOOGILINE Tunnetusprotsesside häired -kergesti haavuv väärkohtlemine -mäluhäired -madal enesehinnang Lapse suhtes toime pandud -tähelepanuhäired -saamatu (sotsiaalselt) tegu, mis pidurdab või -vaimse arengu häired -konfliktne kahjustab lapse -tõrjutu eakaaslaste hulgas emotsionaalsete võimete arengut. Sagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes.
(Soovituslikud autorid: Burack, Zigler, Hodapp) Õpiraskuste jaotumine üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised - probleemid õppimisprotsessis kui sellises, enamuses ainetes Spetsiifilised - raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises 2. Üldised õpiraskused. Määratlus ja põhilised tunnused. Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamises - Kahjustatud on kõigi tunnetusprotsesside areng ja funktsioneerimine - Lapsed erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, millised aspektid tajus, mälus, mõtlemises, tähelepanus ja kõnes on enam häiritud - Oluliselt on häiritud metavõimete kujunemine IQ 55-70 kontekstis Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste oskustes ilmnenud. Kahjustused tunnetusprotsesside arengus ja funtsioneerimises.
õppetunni eesmärkidest informeerimine ja motiveerimine varem õpitu meeldetuletamine uue materjali esitamine/õppimine õppimise suunamine õpitu kontrollimine õpitust tagasiside kindlustamine hinnangu andmine kinnistamine ja üldistamine 5. Jutustus, loeng, loeng-diskussioon õppestrateegiana (meetodina). Selle tugevad ja nõrgad küljed ning põhifaasid, mis tuleb õpetamisel läbida õpilaste tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. .
suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine
Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta. Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory) Tajutud võimekususkumused on tugevad käitumise ennustajad: · mõjutavad otsuseid, mida üldse hakatakse tegema · mõjutavad tehtavaid jõupingutusi ja püsivust · mõjutavad tundeid · mõjutavad tunnetusprotsesside kvaliteeti. 8 Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal Tegelikud kogemused tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist) Kaudsed kogemused näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama
Juba mõnekordse 9 kasutamise järel võib saabuda tugev psüühiline sõltuvus. Kokaiinikasutamine raseduse ajal võib lootele põhjustada ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja surma peale sündimist. Ellujäänud lapsed võivad olla väikese sünnikaaluga, neil võib esineda krampe ja südame rütmihäireid. Hiljem võib tekkida raskused keelelises ja tunnetusprotsesside arengus. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 49 ) 1.3.3. Nikotiin Nikotiini nimi pärineb Prantsuse diplomaadilt Jean Nicot'lt, kes oli saadik Portugalis, Lissabonis. Just tänu temale avastas Catherine de Medici tubaka, sest ta soovitas seda selle arvatavalt rahustava toime tõttu; sellest algaski tubaka kasutuselevõtmine Euroopas. ( 13 ) Nikotiin on mürk, mida toodab looduslikult tubakataim ja mida kasutatakse selle
1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile. Käesoleva referaadi teema asetub kognitiivsete teooriate hulka ja konkreetsemalt on uurimisüleandeks: kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria olemus, lisaks informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides ning metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese sisu on kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: Reklaamteate hedooniline toon. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: intensiivsuskomponenti, kestvust ja valentsi. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: kordus, klassikaline tingitud seoste kujunemine, huumor(parim meelelehutus, inim ostab seda, levib), hirmualpellatsioon, tunnetusprotsesside vahendusel saadud tebe mõju. INKONGRUENTSUS (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, kontekstiga kokkusobimatus. Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute: on seotud seksuaalsfääriga, suhtlemisrõõmuga, kujuteldavate puuteaistingutega, maitse- või haistmiselamustega. Imago/ imidž-kuvand(tugev-nõrk)emotsionaalne ostuargument. Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e
жестокость. Анализ опросника сделали с помощью программы Microsoft Office Excel. На ответы сделали диаграммы, которые изображают анализ нашей эмпирической части. 17 Kasutatud kirjandus Kikas, E. (2008) Tunnetusprotsesside areng. Kikas, E. (toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ Kirjastus http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18019/k2is_kertu_k2tlin.pdf? sequence=1 vaadatud 26.oktoober 2012. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18020/lapp_liivika.pdf? sequence=1 vaadatud 30.oktoober 2012. http://www.postimees.ee/luup/97/08/elu1
ajupiirkonnas (PET), fenfluramiinitestis prolaktiini vabanemine püsivalt vähenenud. LSD-taoliste keemiliste ühendite toime: taju moondumine, sünteesia, ise-taju muutmine, hallutsinatsioonid, meeleolude kiire vaheldumine, mõttekäikude pidetus, koordinatsiooni halvemine, vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, bad trips, psühhoos, paaniline hirm, enesekontrolli kadumine, flashback. PCP toimed : muutunud kehakujutlus, isoleeritud tunne, tunnetusprotsesside häiritus, unisus ja apaatia, eufooria, unenäetaoline seisund. KOHV : adenosiiniretseptoreid blokeerivad metüülksantiinid tekitavad füüsilise ja psüühilise sõltuvuse, kuid on üsna ohutud. Mida korduvad uimasti kasutamine, seda väljendumad muutused aju keemias ja inimese käitumises. Uimastid ärgistavad ajus närvirajad, mis kulgevad keskajust eesajju ja kasutavad virgatsainena dopamiini. Need närvirajad
Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03)
ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena
annaabi.ee 
