Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Mööda närve liigub info väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on
6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel
Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Närviimpluss liigub peaajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse ning sealt tekib aisting. Nägemishäirete põhjused ja ravi Põhjused: liiga lähedalt lugemine kehv töökoha valgustus lugemine sõitvas sõidukis arvutiekraan liiga lähedalt liiga kaua vaadatakse ekraane silmade kuivus vähene vitamiinide söömine Ravi: lugeda 30-35cm kauguselt kasutada võimalikult palju naturaalset valgust teha pause arvutiga töötamise vahepeal
aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises
Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravustatakse kujutis silmaläätse fookuskauguse muutumise teel. Silmalääts on elastne, selle serva ümbritseb lihas, mis võib läätse kokku suruda. Surumisel muutub
närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi → kesknärvisüsteemi rakud, kus erutus analüüsitakse → närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse → reageeriv organ Põlverefleksi etapid – löök põlvekedra alla põhjustab tahtmatu lihase kokkutõmbe: jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult enne . kui impulss peaajusse jõuab. Kui seljaaju alaosa on vigastatud, siis ei võta kesknärvisüsteem impulssi vastu ega juhi seda edasi Tingitud refleks – omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Näiteks: ohtudest põhjustatud valurefleksid, igasugused käitumisiseärasused ja liigutuste vilumus Tingimatud refleksid – kaasasündinud ehk pärilikud. Näiteks: imemisrefleks, neelamisrefleks, lihaste venitusrefleks.
KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju lihaste pingesesiund. · Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks
piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige) Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt parem ajupoolkera liigutab vasaku käe sõrmi Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte
Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha. Öö loomadel piisab vähesest valgushulgast. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu.
Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke.
Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse. 2) Aju närvirakkudes analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus ja saadetakse impulss järgmistele närvirakkudele. 3. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma. Refleks - väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. REFKEKSI LIIGID: a) kaasasündinud e pärilikud b) refleksid, mida omandatakse elu jooksul (läbi kogemuste) NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE:
Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu?
Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss juhitakse sensoorseid närvijuhteteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11.
läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha
Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus
6)Somatosensoorne(suva-ja puutetundlikkus) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni: a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige) 8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi Toomela 1KT B rühm
tegelikkuse abstraktse tunnetamimse, sõnalise mõtlemise ja suhtlemise teiste inimestega, intellekti. Ainult tänu peaajule on inimene täisväärtuslik sotsiaalne olend. Peaaju pidev arenemine ja täienemine on olnud ja on alus inimkonna arengule, on loonud kultuuri ja tsivilisatsiooni, teaduse ja kõik kaunid kunstid. Peaaju on mitte üksnes elu vaid ka inimesetähtis elund. Just oma toime tõttu peaajusse on tänapäeva maailmas alkohol kujunenud ülimalt tõsiseks sotsiaalseks probleemiks ja alkoholi pruukimise iga üksikjuhtki võib põhjustada tõsiseid häireid paljude inimeste heaolus. Üksnes joobe väga kitsas piirkonnas, alkoholi väga tagasihoidlike annuste manustamisel on võimalik saavutada rahustav või tujutõstev efekt, ilma et sellega kaasneks märgatavaid negatiivseid hälbeid. Kui aga see kitsas ning labiilne
pigmenti vähem". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20-21. ). ,,Peaaegu kõik lapsed sünnivad kaugelenägevatena, sest nende silmamunad on normaalsest lühemad. Koos lapse kasvamisega pikened ka silmamuna ja kaugelenägevus läheb üle normaalseks nägemiseks".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.72.) 5 Meeleelundid annavad närvide kaudu peaajusse teateid kõige kohta, mis toimub meiega ja meie ümbrüses. Meeleelundite abil võime näha, kuulda hoida end tasakaalus, tunda sooja, külma ja valu, eristada esemete siledust ja karedust. Lastele: ,,Silmad asuvad pealuus silmakoobastes. Eest kaitsevad neid silmalaud ja ripsmed, mis ei lase prügi silma. Silmad on väga õrnad. Vanarahva suust on tuttav väljend «Hoia nagu silmatera!», kui juttu on millestki väga kallist. Silma võime võrrelda fotoaparaadiga
f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. NORMAALNÄGIJA näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. LÜHINÄGIJA näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. · Lähedasest esemest tekib võrkkestale terav kujutis. · Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette.
Sääsed paljunevad riisipõllu vees ja veekogudes, mistõttu haigestuvad sagedamini inimesed, kes elavad ja/või töötavad põllumajanduslikus piirkonnas või soistel aladel. Viirus tsirkuleerib looduses haigurlastel. Viiruse pärisperemehed on sead, kelle organismis viirus paljuneb, kuid loom ise ei haigestu.[5] Sümptomid Inkubatsiooniperiood on 4-14 päeva. Inimorganismis paljuneb viirus regionaalsetes lümfisõlmides ning satub verega peaajusse. Haigus algab ägedalt palaviku ja peavaluga, lastel – iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisusega. Haiguse raskusaste vaheldub palavikulisest vormist meningiidi või entsefaliidini.[5] Üldjuhul, on haigus mõõduka raskusega ja haige paraneb, kuid 200 -st ühel juhul progresseerub haigus kiiresti ning kujunevad neuroloogilised sümptomid - halvatused, treemor ja krambid, ning nendest umbes
NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib
Väga tähtis on meelde jätta, et epilepsia ravi toimub pikka aega - ravimeid ei võeta kuurina nagu antibiootikume, vaid pikaaegselt, see tähendab iga päev ja nii aastaid, kuni hoogude esinemine on võimalik. Epilepsiavastased ravimid ei tekita sõltuvust. Lisaks on oluline teada, et sissevõetud ravim jõuab seedesüsteemist verre, kust koheselt hakatakse seda, kui võõrast ainet, organismist . Et ravim jõuaks vajalikku kohta epilepsia puhul peaajusse)ja mõjuks seal, siis peab ravimit veres olema pidevalt kindlas hulgas. Ravimi kogus veres ei tohi langeda liiga madalale, sest siis ravim lihtsalt ei saa toimida. Seega tuleb ravimeid võtta päeva jooksul regulaarselt ,soovitatavalt samadel kellaegadel. Kui ravimi võtmine ununes ,siis tuleb võtta ka tagant järelepäevane kogus (mida tavaliselt mõõdetakse milligrammides), peab jääma ühesuguseks, nagu arsti poolt on määratud.
puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde. Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS. 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava erinevuse väärtus.
tarvitamine. Väga tähtis on meelde jätta, et epilepsiaravi roimub pikka aega- ravimeid ei võeta kuurina (nagu antibiootikume), vaid pikaaegselt, s.t. iga päev ja nii aastaid, kuni hoogude esinemine on võimalik. Lisaks on oluline teada, et sissevõetud ravim jõuab seedesüsteemist verre, kust koheselt hakatakse seda, kui võõrast ainet, organismist välja viima. Et ravim jõuaks vajalikku kohta (epilepsia puhul peaajusse) ja mõjuks seal, siis peab ravimit veres olema pidevalt kindlas hulgas. Ravimi kogus veres ei tohi langeda liiga madalale, sest siis ravim lihtsalt ei saa toimida. Seega tuleb ravimeid võtta päeva jooksul regulaarselt, soovitavalt samadel kellaaegadel. Kui ravimi võtmine ununes, siis tuleb see võtta tagantjärele päevane kogus 15 (mida tavaliselt mõõdetakse milligrammides) peab jääma ühesuguseks, nagu arsti poolt on määratud.
isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne.
NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks. Neuroni keha ja jätked (dendriidid, akson). Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, aksonid närvirakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks mikromehhanismid, mille abil levib
Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust ärritust vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. ) esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks
Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust – ärritust – vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes – retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. )– esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid (Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius). Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks
ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts
Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2
ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts
hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised laine (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Objektiivne keskkond – välis ja
Tarvitamisel tekib üldine kehaline mõnutunne, kergus, isegi kaalutusetunne, liikumine muutub vabaks ja kergeks, ümbruse tajumine eriliselt erguks, värvid on eredad ja helid erakordselt selged, esemed kontrastsed, aja kulg muutub kiiremaks, mõtlemine liikuvamaks, assotsiatsioonid elavamaks, kujutlused värvikateks. Sellega kaasneb meeleolu märgatav tõus, lõbusus, nalja ja naerutung. Kaovad arglikkus ja häbelikkus, inimene muutub julgeks ja "vabaks" . Kuna kanep tungib peaajusse ning ladestub, tekivad mäluhäired (mida ma nüüd tegin, kus ma olen, miks ma praegu siia tulin?), kuid esialgu on need vaid hetkelised. Ajutegevus pärsitakse, inimene muutub otsustusvõimetuks. Kalduvus grupiviisilistele kuritegudele. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid.Kokaiin, crack, amfetamiin, ecstasy jt. Saavutatakse kõrgendatud meeleolu, millega kaasnevad füüsilise ja psüühilise energia tõus, väsimuse, nälja ja
Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb tõusvatest ja laskuvatest pea- ja seljaaju vahelistest närviteedest. Tõusvate teede hulka kuulub tagakeelikutrakt, mis juhib kõik tunde- ja sensoorsed impulsid peaajusse; laskuvate teede hulka aga külgkeelikus asuv püramidaaltrakt ja ekstrapüramidaaltraktid külg- ja esikeelikus. Püramidaaltrakt vastutab üksikute lihaste tahtlike liigutuste eest. 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem Perifeersed närvid kujutavad endast spinaaljuurte harusid, millel puuduvad vahelülitused. Nad koosnevad närvirakkudest moodustunud neuriitide kimpudest, mis asuvad seljaaju esisarves, või tundlikest närvirakkudest, mis asuvad tagumistes kaarjuurtes
annaabi.ee 
