Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased;
Sünagoogides võivad päevastel teenistustel palveid ette lugeda ka võõrad. Judaism on huvitav ka selle poolest, et rabid väidavad, et juutidel on liiduleping Jumalaga ja et nad võivad temaga vaielda ja temalt isegi aru pärida. Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt tõe eristamist valest. Kuna judaism ja kristlus on lähedalt seotud, siis mõned kristlikud teoloogid väidavad, et judaism pole omaette religioon, vaid kristluse primitiivne vorm. Judaismis on keelatud jumala kujutamine. Keelatud on ka sealiha söömine (tõenäoliselt sellepärast, et siga oli ainus koduloom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud). Palvetada tuleks kolm korda päevas. Kristluses on kümme käsku, aga judaismis kuussada kolmteist neist siis kolmsada kuuskümmend viis keeldu ja kakssada nelikümmend kaheksa käsku. Kõik need käsud-keelud on antud Jumala poolt, inimestele jõukohased ja neid tuleb täita- tahetakse või mitte. Väga
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas.
seadustekogu (613 juhist, milelst 248 on käsud ja 365 keelud), vaid pigem kirjaliku õpetusena. Sellesse uskumine, tuginemine ja uurimine kuulub olemuslikult juudi igapäevaelu juurde ning on juudist mehe üks olulisemaid usulisi kohustusi. 8) Selgita jumalariigi tähendust kristluses. Jumalariik on koht, kuhu pääseb iga kristlane kui ta on täpselt nii teinud nagu Piibel õpetab. 9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma. karma põhjuse ja tagajärje seadus, hinduismis ei saa muuta, budismis saab. sansaara hingede rändamine.
Juudi seadus loeb juudiks isikut,kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri). Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle isa on juut ja ema mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast yehudi,mis tähendab juudamaalane e. Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige. Juutide elu Poisil 8.päeva sündi tehakse britmila Judaismis on õppimisele,haridusele e. ümberlõikamine. ja kasvatusele väga suu tähtsus. Religoosses mõttes saab juudi poiss Õppimist,Toora pühade käskude täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist aastaselt. peetakse iga juudi pühaks kohustuseks. Kui poiss on saanud täisealiseks,siis
jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool seisusi, aga neist madalamal) Islam (ar aslāma allutab end) Imaam, mulla – islamis eespalvetaja Mufti – islamis vaimulik kohtumõistja Kaliif (ar järglane) islamis kõrgeim vaimulik tiitel Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea
· 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. · 5. Sa pead oma isa ja ema austama. · 6. Sa ei tohi tappa. · 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. · 8. Sa ei tohi varastada. · 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. · 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Teine Moosese raamat · Exodus · Vana Testamendi esimene osa (Toora) Oluline prohvet · Judaismis · Krstluses · Islamis · Pole teada, kas ta oli reaalne isik (osa kindlasti legendid). Väljaränd Egiptusest · Pole täpselt teada väljarännuaeg (15. saj. eKr või 13. saj. eKr.) · Ei kinnitata, et hulk inimesi oleks emigreerunud · Ei ole andmeid, et sõjaväeüksus oleks neid jälitades uppunud.
Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis. On vaieldav, kas Mooses oli reaalne isik ja kas ta on seotud iisraellaste väljarännuga Egiptusest. Ajaloolased vaidlevad nii väljarännu aja kui ka rännumarsruudi üle. Mitte ükski Egiptuse allikas ei kinnita, et sel ajal oleks märkimisväärne hulk inimesi emigreerunud, samuti ei ole andmeid, et mõni sõjaväeüksus oleks neid jälitades uppunud. Osa Piibli jutustusest tema kohta on kindlasti legendid. Tänan kuulamas.
jeesuse surma ning ülestõusmise mälestuseks. b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Minu arvates on kõige raskem arvestada sellega, et kui sünnib poisslaps ja 8ndal päeval on ta haiglas, siis tuleb eraldada ruum, kus nad saavad läbi viia ümber lõikamise rituaali. Tuleb jälgida seda, et haiglast väljakirjutamine või meditsiinilised protseduurid ei satuks hingamispäevale. A. Kuidas mõistetakse judaismis 1) tervist? Juutidel on tervis väga tähtsal kohal. 2) haigust? Nad usuvad, et haigused on seotud sellega, et kui sa ei kuula jumala sõna. 3) kannatusi? Nad usuvad, et kannatus on just kui kohustus. 4) surma? Juudid usuvad surmajärgsesse ellu. B. Kuidas mõistetakse kristluses 1) tervist? Jumal lõi inimese tervikuna ning seda tervikud võivad mõjutada mitmed tegurid. Tervis tuleb neile, kes usuvad Jumalasse ja palvetavad. 2) haigust
teispoolsusega, samas aga teha ruumi siiajääjate leinale ning aidata neil leppida tekkinud olukorraga. Erinevad religioonid selgitavad surmajärgseid sündmusi väga erineval viisil, kuid põhisuund on kõigil siiski sama inimene koosneb kahest osast: kehast, mis on kaduv, ja hingest, mis jätkab eksistentsi. Tähtsal kohal raamatureligioonide kinnistumises on Lähis-Ida kultuuriruumis sündinud religioonide õpetus. Lähis-Ida põhireligioonides ehk judaismis, ristiusus ja islamis usutakse maailma ja inimese ainulaadsusesse. Need on ilmutususundid, kus jumal on ilmutanud oma tahte inimkonnale. Elu mõtteks on jumala tahte järgimine. Maailmapilt on lineaarne nagu joon, millel on algus ja lõpp (alfa ja oomega). Jumal lõi maailma ja tema oma kõikvõimsuses võib sellele ka lõpu teha. Sünd ja surm toimub ainult üks kord. Kui maailm hävib, algab igavik. Usutakse, et elu jätkub ka peale surma ning inimene suunatakse
sellele. õpitee algus reaalsust täitva tõelisuse kontseptsiooni. Hing, aatman, on samastatud püha väe, brahmaniga. Samuti leidu seal arutlusi kontemplatsioonitehnika üle, mille abil on võimalik jõuda mõistmiseni, et aatman on brahmani üks. olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks. värv; traditsiooniline hindu ühiskonnakorraldus, mis koosneb neljast seisusest, varnast. Need neli on braahmanid (preestrid), ksatrijad (valitsejad, sõdalased), vaisjad (talupojad, kaupmehed, käsitöölised) ning suudrad (teenijad). Varnadest jäävad välja puutumatud. pühakirjad, mis kajastavadIndia aarialaste religiooni. Need sisaldavad nii ülistuslaule, rituaalide juhiseid kui kosmoloogiat puudutavaid arutelusid. Veedasid on kokku neli
küllaltki palju öelda mis mulle ei meeldi. Võtame näiteks 5 korda päevas palvetamise, paastumise, palverännaku, koraani päheõppimise ning naised peavad käima kaetud nägudega, minuarust on need eelpool nimetatud asjad väga ajulagedad asjad ja segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned väga ajulagedad piirangud näiteks: Ei tohi süüa sealiha ega vähki või lihatoidu kõrvale ei tohi juua piima. Headest asjadest ka Judaismi puhul, ei tohi varastada, tappa, rikkuda abielu. Mõni sõna ka Kristlusest, et sa pead armastama issandat, oma jumalt kõigest hingest ning sa pead armastama oma ligimest nagu iseennastki. Sikism on küllaltki optimistlik usk. Võtame näiteks: Et jumal tunneb rõõmu ausast töösta ja
Too näide, kus religioon nõuab midagi, mis on moraalsest aspektist taunitav? Miks see on moraalselt taunitav? Mina arvan, et on ebamoraalne usulistel põhjustel minna inimõiguste ja vabaduste kallale. Üheks heaks näiteks on poisslaste ümberlõikamine, mis on traditsiooniline mitmetes religioonides(islam, judaism, tatarlased). Judaismis lõigatakse poisid ümber kaheksa päeva pärast tema sündi. Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset. Nimetatud teooria ütleb, et kõik on õige, mida jumal on käskinud. Minu hinnangu kohaselt on ümberlõikused vaatamata Jumala tahtele taunitavad. Esimene probleem on see, et inimene ei saa kontrollida seda, mida tema kehaga tehakse. Kaheksa päeva vanune laps ei oska lõikusest keelduda. Vanemad võivad lasta seda muidugi heast tahtest teha, ...
olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.Aga samuti juudid söövad erilist toitu ka paasapühade ajal mis tavaliselt kestavad 7-8 päeva tavaliselt aprillis või märtsis. Kui täpsemalt siis ainult sellel ajal nad saavad süüa Matsat. Matsa on põhimõtteliselt happendamatu leib.Matsat valmistatakse veest , nisust, rukkisest,, ja kaeerast.Paasapühad on judaismis peetavad pühad millega mälestatakse juutide vabastamisest egiptlaste vangist Moosese juhtimisel.Huvitav fakt on veel see et, isegi Mcdonalds on Israelis kosheerne. Palmitsema-Valmistama Kosheerne mcdonalds Jerusalemis Challah leib. Matsa Palmitsema-Valmistama
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
eksisteerivast apokalüptilisest Messiast oli populaarne 20. sajandi esimesel poolel, eriti seetõttu, et seda sai seostada nii Taanieli raamatu kui vanemate mittekristlike usundite 6 Burkett, 2007 lk 13 7 Burkett, 2007 lk 21 8 Burkett, 2007 lk 22 9 Burkett, 2007 lk 25-26 6 10 ideedega taevasest üliinimlikest olenditest. Inimlik Messias on antud kontekstis problemaatiline, sest judaismis oodatigi Taaveti soost Messiat ja oleks raske mõista, miks Jeesus pidas vajalikuks oma inimlikkust rõhutada. Samas taevase Messia idee puhul on toetumine Eenokile kahtlane. Probleem tekkis seoses Eenoki raamatute dateerimisega, nimelt peale Surnumere käsikirjade leidmist ajavahemikus 1947-1960. Surnumere käsikirjades on olemas Piibli raamatud, samuti 1. Eenoki raamat, kuid viimases puudub osa, milles viidatakse
Koostaja: Kristi Roots Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1.JUDAISMIST ÜLDISEMALT..........................................4 2.JUUDI AJALUGU.............................................................6 3.EBAUSK............................................................................7 4.TOITUMISTAVAD JUDAISMIS.....................................8 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA............................... 10 KOKKUVÕTE.....................................................................12 KASUTATUD MATERJALID............................................14 SISSEJUHATUS Judaismi toitumistavadest kirjutades tuginesin peamiselt raamatutele ,,Sellised nad on...iisraelased" (Avin Ben Zeev, Estonia. 2001), ,,Inimkond jumala otsingul" (Watch Tower Bible... U.S.A. 2006) ja ,,Maailma usundid" (E
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes.
Juutide usukeskus oli Jeruusalemma tempel. Seda pole siiani taastatud, kuna seal peal on mosee. Templi hävitamisega muutub usund seadususund või siis käsuusund. Oluliseks muutuks käskude järgi elamine. Kes on juut? · Ilmalikult inimese isiklik määratus · Usuline 1) inimene, kelle ema on juut 2) inimene, kes võtab omaks judaismi Juutide usuline elu Sünagoog (kr. keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3. reformistlik judaism kõige liberaalsem Eestis on ortodoksne judaism. Juutide jumalateenistus on kõige rohkem mõjutanud kristlaste ja moslemite jumalateenistust. Juutide jaoks teine püha koht on kodu, eriti vabadel juutidel. Kodus on kõige tähtsam ema
sobivust. Tehakse ranget vahet puhastel ja mittepuhastel loomadel, ei söö sealihat. Juutidel ei tohi juua verd, sest varem mõeldi, et see on hinge asukoht. Selles avaldub ka kartus loomade tapmise või vigastamise ees. On keelatud liha ja piima koos süüa või kasutada. Juutide elu on palju raskeim kui meie, sest neil on rohkem kohustusi ja keelatusi. Nende eluviis on paljumitmekesisem ning huvitavam kui meie. Aga mina ei tahtnud juudiks olla, sest on judaismis liiga palju reegleid minu jaoks ja sealiha mulle meeldib ka. Aleksei Ignatjev, 11. klass
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
putukatõrjeks, toidu ja veini valmistamisel, matustel jne. Jumal õpetas Moosest valmistama püha suitsutusrohtu, mille koostisosad pole tänapäeval enam päris täpselt teada, ja salvimisvõid (arvatavalt mürri, kaneeli, kassia ja kalmuse oliiviõlisleotis). Lõhnasid ohverdati Jeruusalemma templi kuldsel altaril kaks korda päevas ja korra aastas Yom Kippuril ehk lunastuspühal. Püha õliga võiti templis ohverdusaltarit, küünlajalga, kirstu jm esemeid. Judaismis on tihe side valguse ja lõhnade vahel, peamiseks suitsutusaineks peetakse mürti. (Worwood lk 267-269) Judaismis ning kristluses on olnud aegu, kui lõhnaainete kasutamine missa ajal on keelatud. (Worwood; lk 41-43). Tundub, et esialgses antipaatias lõhnarohtude kasutamise vastu kristlikes usutraditsioonides on süüdi taaskord naiste nõrkus kaunite asjade vastu. Väidetavalt kasutasid jumalanna kummardajad lõhnarohte pillavalt, sellele annab tõestust ka Hesekieli raamat (8:9-14)
hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju
armastus. Kehtivad ka 10 kohustusi nii Jumala kui naist, naine peab kandma käsku. ka teiste inimeste vastu. loori ning tema Tähtsaim põhimõte on liikumisvabadus on õiglus. Keskseks ideeks piiratud. judaismis on: "Armasta ligimest nagu iseennast". Inimese tahe on vaba- täita jumala käsku või mitte. Pärast surma tasutakse hea ja halb saab karistuse.
Kuidas aega arvestati. Minevikusündmuste kohta on kombeks öelda, et need toimusid ammu või väga ammu. Ajaloolastele jääb sellest siiski väheks, nemad tahavad teada täpset kes millal valitses, kuna keegi suri, kuna toimusid lahingud ja millal sõlmiti riikidevahelisi lepinguid. Aga neid aastaarveei olegi alati lihtne tuvastada. Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed ...
madalamateks või ebajumalateks. Mõiste ja sõna Sõna "jumal" ja selle kognaadid on soome-ugri keeltes vähemalt 4000 aastat vanad ning tähistavad erinevaid vaimolendeid. Algselt on sõna arvatavasti tähendanud taevast. Eesti keeles on sõna "jumal" üldmõiste, mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulikku olendit. Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis on see pärisnimi, mida kasutatakse judaismis, kristluses ja islamis tunnistatava ülima olendi kohta. Jumal(ad) polüteismis Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma
Juudid ei tarvitse otsida seadustele põhjust. Seadused nagu sealiha söömise keeld, ei vaja äraseletamist, öeldes, et sealiha rikneb soojades maades. Ilma põhjendusetagi on seadused sätestanud armastusekeel, nähtav tunnistamise viis, et Jumal on välja valinud Iisraeli olemaks terve ühiskond, demonstreerides juba ette, mis saab ühel päeval tõeks kõikidele, kui ,,maa saab täis Issanda au tundmist otsekui veed katavad merepõhja." Judaismis tähistavad pühad Jumala päästeplaani juudi ajaloos. 5 Talmud Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. Selle koostamine jõudis lõpule 450-ndatel aastatel. Talmudis on seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamise jaoks. See on kogumik ,,esivanemate pärimusest", millele ka Uues Testamendis viidatakse
11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne)
Sissejuhatus Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis, oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks. Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina, kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja. Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma. Moosese lugu
inimkonnale.7 Tõotatud maa Juudid nimetasid end aabrahami lasteks. Jumal andis aabrahamile juutide pärimuse järgi aastal 2000 eKr tõotuse: "ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!"8 Eesmärk, põhimõte Inimene peab täitma oma kohustusi nii jumala kui ka teiste inimeste vastu. Tähtsaim põhimõte on õiglus. Keskseks ideeks judaismis on: "Armasta ligimest nagu iseennast". Inimese tahe on vaba- täita jumala käsku või mitte. Pärast surma tasutakse hea ja halb saab karistuse.9 5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism, http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-11-2.htm 6 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 7 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 8 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 9 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism
Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Rabid juhivad judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb Seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu ka sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev. 4. Käsk käsib pühitseda Sabati päeva, sest ka Jumal puhksd pärast maailma loomist. Sel päeval loetakse sünagoogis Toora peatükk. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises ...
kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise
Tao leidnud inimene järgib voolu ja juhib oma elu, vältides karisid ja õnnetusi. tao, yin ja yang hiina mõtlemises Tao eestikeelne vaste on ,,kulg" või ,,tee", yin'i ja yang'i vägede tasakaal, millega kaasneb õnn ja heaolu. Yin tao tume, naiselik ja negatiivne osa. Yang tao hele, maskuliinne ja positiivne osa. judaism Aabraham (lk 33),- Kristluse esiisa , Aabrahamil oli kaks poega Ismael ja Iisak. Ismaeli peetakse araablaste ning muslimite esiisaks, Iisak on keskne isik judaismis. Mooses-juhtis juudid Egiptuse vangipõlvest välja, mida ta tegi 40 aastat kõrbeteekonnal. Selle käigus andis Jumal Moosesele 10 käsku ehk Jumala seaduse. üks tähtsmaid isikuid, kes juudi usutraditsiooni kujunemist on mõjutanud; juhtis rahva välja Egiptuse vangipõlvest. Saalomon,- Taaveti poeg, Iisraeli kuningas u 970-928 eKr, oli eriti tuntud tarkuse poolest Taavet- Iisraeli riigi rajaja, Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas, keda peetakse Iisraeli kuningatest
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
(peamiselt vanale testamendile). Seda seetõttu, et islam aktsepteerib kristlikke prohveteid: Aadam oli esimene prohvet ja Muhammad viimane. Sellegipoolest peab meeles pidama, et islami versioon sündmustest võib vahel erineda kristlaste omast. Näiteks, Ibrāhīm (Aabraham) pidi ohverdama oma poja Isma‘īli (Ismael), mitte Ishāqi (Iisaku), nagu piiblis kirjas on. Sellele vaatamata peetakse kõigis kolmes traditsioonis – judaismis, kristluses ja islamis – Aabrahami usu isaks, st esimeseks monoteistiks, ainsa Jumala järgijaks.5 Koraan on väljavõte taevas hoitavalt tahvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad. 6 Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid, milleks on elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, kuid põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Lisaks jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile
altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Jeesus - oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus onkristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmiseläbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Toora - Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikuse seaduse lähtealus. Sünagoog - tähendab kogunemisruumi ja onvjudaistide pühakoda. 'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus.
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
,,Piibliõpik" Toomas Jürgenstein I VT JAOTUMINE Ristiusus ja judaismis on VT jaotatud osadeks erinevalt. Ristiusu traditsiooni järgi on see jaotatud (1) ajalooraamatuteks, (2) suurteks ja väikesteks prohvetiraamatuteks ning (3) õpetusraamatuteks ja lauludeks. Judaistlik traditsioon jagab VT vastavalt (1) seaduseks ehk tooraks, (2) varajasteks ja hilisteks prohvetiteks ning (3) kirjutisteks. TEKKEPAIK JA TINGIMUSED Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina. Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel
Jeesus Kristus - messias, tõeline Jumal ja tõeline inimene. Inkarneerunud Jumal (sõna sai lihaks). Oli elava usu kuulutaja. Juudi prohvet. Lüüakse risti kuna kuulutas Jumalariiki - roomlastele vastu. 12 jüngrit (igale suguharule üks): peetrus (siimon) - Roomapiiskop, esimene paavst, peeti kõige ustavamaks. Johannes - lemmikjünger, evangeelium. Toomas - uskmatu toomas, tooma evangeelium. Juudas Iskariot - juuda seeklid, juuda suudlus. Piibel - uus ja vana testament. Vana: Tanah judaismis. Kristlastel uus tõlgendus: uus leping, uus Iisrael, uuesti tõlgendatud alguslood, pärispatt. UUS: uus leping. Kõige olulisemaks peetakse 4 evangeeliumid (rõõmusõnum). 1-3 evangeelium on Jeesuse elu, 4. erineb teistest. 1054 kirikulõhe - lääne kirik ja ida kirik. Õigeusk - kirikud algselt regionaalsed (konstantinoopoöi patriarh, aleksandira, antiookia ...)- Autokefaalsed ja autonoomsed kirikud. 2 suurt patriarhi: konstantinoopoli, moskva ja kodu venemaa patriarh (kirill).
vaid Nutumüür). Toora on juutide jaoks püha raamat. Kogu juudi seadustik, õpetuste kogu. On kirjutatud rullraamatuile e. keerikuile. Jumala ja juutide vahelise lepingu märgiks ette nähtud poisslaste ümberlõikamine. Operatsioon toimub kodus, tavaliselt kaheksandal päeval pärast sündi (viib läbi usumees ,,Mokel"). Kui juudi poiss saab 13. aastaseks, siis on ta usulises mõttes täisealine (,,seaduse poeg" ehk heebrea keeles bar mitsva), et kanda vastutust enese ja Toora täitmise eest. Judaismis peab iga mees olema abielus (peavad ka olema lapsed), naise abielu peetakse soovituslikuks. Matusel tuleb surnukeha kiiresti matta, enamasti ööpäeva jooksul peale surma pühitsetud mulda. Juutidel on hingamispäev e. sabat (laupäev) - kui jumal puhkas, siis miks mitte ka inimene. Sikhism: Zoroastrism: Judaism: Judaism:
funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. NB! * Kuldne reegel on ühel või teisel viisil leitav Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mitmetes religioonides: kristluses, judaismis, mis aitab meil selgusele jõuda hinduismis, budismis, konfutsionismis, taoismis, dzainismis, zoroastrismis. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! universaalsetes printsiipides.
Kogu ajaloo vältel on juudid juhindunud ideest, et nad on Jumala ehk Jahve poolt äravalitud rahvas ning,et inimene on oma elu eest Jumala ees vastutav, mis väljendub Tema poolt antud seaduste hoolikas järgimises. Juudid on nimetanud end Aabrahami lasteks, kuna Jumal andis just Aabrahamile u 2000. a eKr tõotuse: «Ja mina annan sulle ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on
söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Challah ´iks nimetatakse sabati ajal söödavat palmikleiba või uue aasta puhul küpsetatud suletud ringi kujulist õnneleiba. Challah palmitsetakse 6st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömisest judaismis: Liha ja piim. Judaism keelab süüa korraga liha ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas. Iisraelis, kus muidu loetakse kõike alati tähttähelt, on see keeld laienenud igasuguste piima ja lihasaaduste koos söömise keeluks. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Piimalihakeeld laieneb ka söömisvälisele tegevusele: ühe ortodoksse juudi
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12 Turban 13 Loor ja ümber pea mässitud kate 14 Parukas 15 Peakatede eesmärgid 16-17 *Kaitse *Relig...
Ilmutusraamatus ennustades Kristuse teist tulemist, tema Uut Jeruusalemma maa peal, Saatana lõplikku kukutamist ja kurjusejõudude hävitamist. Samuti sisaldab nägemusi apokalüptilistest olenditest, Jumala tallest, seitsmendast pitserist, neljast apokalüpsise ratsanikust ja vihakobaraist. Apokriva - Piiblist välja jäetud osa. Alfa ja Omega A ja O - alfa ja oomega, esimene ja viimane täht kreeka tähestikus. Sümboliseerib jumalat kui elu algust ja lõppu. Messias Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taevamanna Taevamanna- Liikudes läbi kõrbe, sattus Egiptusest tagasi kodumaale minev Iisraeli rahvas Siinai kõrbesse, kus polnud midagi süüa. Kogu Iisraeli rahvas hakkas selle üle nurisema. Selle peale ütles Jumal Moosesele, et Iisraeli rahvas sööb juba samal õhtul leiba ja hommikul leiba.
puhas rahvas = teised roojased) (pärsia valitsemise ajal) kombed olid olemas ka enne, aga nüüd muutusid väga oluliseks Ümberlõikamisi tehti imikutega (poeglapsed), algne mõte pole teada, aga hilisemal ajal on see nähtav märk sellest, et ollakse lepingus jumalaga Hingamispäeval on keelatud töötegemine, kõik mis kvalifitseerub tööks. Sel ajal hakatakse rõhutama selle päeva vajalikkust Pärsia-aegses judaismis rõhutasid juudid, et nemad on puhtad, kõik teised on roojased see ideoloogia oli oluline, sp pidi juut abielluma juudiga. Ei tohtinud teistega. Ikka juhtus, aga pigem püüti sellest kinni pidada. Oluline varase judaismi tunnus. Varianti, et ei abiellu, ei olnud. Läbi aegade on see olnud religioosne kohustus. Ideaal on võimalikult palju lapsi 5 saj eKr taastati Jeruusalemma tempel Uus usund erineb muinasiisraeli usundist paljude tunnuste poolest (monoteism, kultuse
on lubanud neil tuvastada piirkonnad, kuhu võib julgelt siseneda ilma juudi seadusi rikkumata. Religioosne tähtsus Kaljukuppel, olles osa hoonete kompleksist Templimäel (teine on Al-Aqsa mosee), on üks islami pühamatest paikadest. Selle olulisus tuleneb religioossetest tõekspidamistest, pidades silmas kaljut selle südames. Islami traditsiooni kohaselt on see kalju koht, kust Muhamed tõusis taevasse koos ingel Gabrieliga. Judaismis hoitakse selle kivi asukohta au sees kui kõige pühamat paika Maal, kui Tabernaakli siseruumi asukohta Templite perioodi ajal. Kristluses usutakse, et Bütsantsi keisririigi ajal oli koht, kuhu Kaljukuppel hiljem ehitati, kohaks, kuhu Constantinus I Suure ema rajas väikese kiriku, nimetades selle Püha Küürose ja Johannese kirikuks ning mida hiljem laiendati ja nimetati ümber Püha Tarkuse kirikuks. Kaljukupli seintel on kirjutised mosaiikfriisis, mis sisaldavad järgnevaid sõnu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
