olemusele. Elementaarne, igal olemasolu silmapilgul meie teadvusse jõudev tõik on: mina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada. Minu elutahte saladus seisneb selles, et ma tunnen vajadust suhtuda osavõtlikult kõigisse teistesse elutahtesse, mis peale minu oma olemas on. Headuse olemus on: elu säilitada, elu soodustada, elutäiuslikkuse poole viia. Kurjuse olemus on: elu hävitada, elu kajhustada, elu arengut takistada. Niisiis on eetika põhiprintsiip aukartus elu ees. Kõik, mis ma mõnele elusolendile head teen, pole lõppude lõpuks muud kui tema aitamine olemasolu säilitamisel ja edendamisel. Aukartuselu ees nõuab peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi.Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu õhjenduse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu. Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse
Aukartus elu ees Inimese elu on juba vanast ajast olnud üheks kuumemaks arutelu teemaks filosoofide seas. Platon on inimelu suureks mõtteks arvanud, mille seletamine kõigile üle jõu käivat. Räägiti elu eesmärgist ja mõtest, elujõust ning selle teekonnast. Arutati kõige üle, mis puutus kokku eluga ja selle elamisega. Kuid miks nad seda teemat just arutasid? Kas selle põhjuseks võis olla aukartus elu ees või hoopiski surma ees? Mida üldse tähendab aukartus elu ees? Iga päevaselt näeme, kuidas meie ümber rikutakse elu- tarvitatakse alkoholi, tubakat ja narkootikume. Tekib küsimus, et kuhu on kadunud inimeste seas austus elu vastu? Näiteks hipid, oli ju nende lipukirjaks "live fast, die young" (tõlge: ela kiiresti, sure noorelt). Pidevalt ringi rändavad, kanepit suitsetavad noored ei tundnud elu ees aukartust. Nende jaoks põhjendamatud reeglid olid ülearused, hipid tüdinesid
Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada? Hamlet näeb välja oma isa vaimu , kes kinnitab , et Claudius on ta mürgitanud ja käsib mõrtuskale kättemaksta. Hamlet , kes oma isa väga armastas on valmis soovi täitmiseks. Hamlet tõmbub endasse , tal on aukartus elu ees , talle on määratud tähtis ülesanne , isa kättemaks mõrtsukale. Hamlet asub tegutsema. Lossi kutsutakse näitegrupp ja taaslavastatakse vana kuninga mõrva, et jälgida kuidas sellele reageerib Claudius. Etenduse lõpedes on Hamlet kindel ,et mõrvar on tema oma onu Claudius. Hamlet ei imestanud üldse, et tema onu võis isa tappa. Claudiusel oli halb suhe Hamletiga . Ta oli võimuahne ja silmakirjalik.
Kättemaks ja aukartus elu ees. Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma vastmõrvatud isa ja juurdleb kuidas ja kellele tasuda selle võika teo eest. Kas Hamlet tegutseb mõistlikult? Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius oli just patud andeks saanud ning pääseks tänu sellele Jumala kohtu ees kergema karistusega. Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest....
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused ...
selle arengu takistamine) olemuse lahtimõtestamine sõltub suuremal määral sellest, millised on last ümbritsevate ja kasvatavate inimeste tõekspidamised. Kui nende inimeste väärtusorientatsioonid on paigas tekib paratamatult väikeses lapses soov elu säilitada, seda arendada ja kaitsta. Terve tundlikkuse säilitanud inimene peab loomulikuks vajadust suhtuda osavõtuga kõigi elusolendite saatusesse. Schweitzeri arvates nõuab aukartus elu ees peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi. Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu põhjendatuse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu (armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse). Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline, kuid ta jääb poolikuks. Nii
Küsimus 1 Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Vali üks: a. tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une...
inimestevaheliste seoste ja suhete looja (read 29–31; 35–36); – see peab võimaldama neil, kes seda soovivad, elada oma elu eesti keeles ja oma suguvõsa traditsioonide kohaselt (read 51–52); – eesti kultuur peab aitama kaitsta eestlust (rida 60). Põhjendused õpilaselt. 3. Missugusele 3 eetilisele põhimõttele autor kultuuri üle arutledes tugineb? Mis on autori arvates neist olulisim? Miks? (15 punkti) Autor tugineb järgmistele eetilistele põhimõtetele: – aukartus elu ees (rida 42); – ligimesearmastus (read 43; 50–51); – kõik inimesed on sünnilt võrdsed ja peavad oma saatuse kujundamiseks omama võrdseid võimalusi (read 47–48); – austus iga elu vastu (rida 50); – õigus kahelda kõiges (rida 55); – ühelgi põhimõttel ei ole absoluutset väärtust (read 32–33; 58–59); – inimlikud väärtused on rahvuslikest kõrgemad; kaitsta eestlust, senikaua kuni see ei satu vastuollu kahe esimese põhimõttega (read 60–61).
võtsime kaasa transistor raadiod. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Väga olulised, kuid kuna eesmärk oli ühine, olid ka arvamused ühesugused ja positiivsed. Kuidas Te hindate Balti ketti tänasel päeval? Väga positiivselt, mida aeg edasi, seda suuremat tähtsust see omab Eesti taasiseseisvumise ajaloos. Emotsioonid Millised olid Teie emotsioonid seoses Balti ketiga tollal ja millised on need täna? Siis oli ühest küljest põnevus, teisest küljest aukartus ja väike hirm mineviku ja tuleviku vahel. Praegu on uhkusetunne ja rahulolu, ülev tunne, et olen osalenud sellises protsessis, millel on väga oluline samm Eesti taasiseseisvumisel. Millised tunded valdasid Teid Balti keti ajal? Hirm, ülevus. Kas Te kogesite midagi eriti liigutavat, hirmutavat, nauditavat, šokeerivat, sütitavat, lummavat? Ikka kogesin, aga seda tunnet ei oska sõnadesse nii panna, et ka teised aru saaksid. Millised tunded valdasid Teid pärast Balti ketti
Koolisüsteemide võrdlus 20. sajandi alguse Eestis ja tänapäeval Toetudes romanaile A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa Viimase sajandi jooksul on haridus, mis veel sadakond aastat tagasi oli enamjaolt siseriiklik asi, muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel 1949 muutus haridus kättesaadavamaks ja muutus kohustuslikuks 7-e klassi hariduse omandamine. Tänapäeval tuleb noorukil omandada vähemalt põhiharidus või käia koolis, kuniks õpilane saab 17 aastaseks. 20. saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainu...
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: St...
MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad.
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahm...
kellest üle on,alles peale seda kui tõde päevavalgele tuleb,siis hakatakse kättemaksma,nii et minu arvates ongi põhiprobleemiks kättemaks. 9.Mis on novell? Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus,mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga,lõpus on puüant e.ootamatu lõpp.Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. 10.Mida kartsid inimesed keskajal? Keskajal elavatel inimestel oli eelkõige suur aukartus jumala ja kiriku ees,samuti kardeti katku,sest see haigus oli ju ravimatu ja kõik kes katku jäid surid. Keskaja inimeste eluiga oli niigi üsna lühike,võrreldes tänapäevaga. 11.Missugune pidi olema rüütel? Ta ei pidanud välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu,lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest,vaid üha enam eeldati temalt,kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist,tähelepanu ja viisakust,kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Pessimistlik tunnetus: mis tähtsust oli sel, mille poole need, kes toimisid enne mind, püüdlesid, lõputus maailmaprotsessis? Kõigi oma miraazidega tahab elutahe mind ainult selleni viia, et ma oma eksistentsi edasi veeretaksin ja annaksin elu olendeile, kellele on määratud sama armutu saatus nagu mulle, et mäng ikka edasi kestaks. Millest tekib siis see elutahe, mis ei lase meil endalt elu võtta? Instinktiivne vastumeelsus selle teo vastu? Aukartus elu ees? Salapärane elutahe, mis meis pesitseb? Elutahe pole leek, mis põleb ainult soodsate sündmuste kütusega. ,,Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada." 2.Miks inimesed käituvad eetiliselt? · Bentholm: Eetika ei tule inimese seest (südametunnistus), vaid me saame selle kultuurist. · Ernst Laas: Esmajoones seisneb eetika ühiskonna loodud normide harjumuspärases ja viimaks ebateadlikuks muutuvas ülevõtmises üksikindiviidi poolt.
Naine on olnud küll mehest koduses elus kõrgem, kuid seadused, mis olid meeste poolt loodud, eelistasid igas asjaolus siiski meest. Naisel puudus näiteks õigused lahutust nõuda. Mehel tuli vaid naise truudusetust tõestada ning abielulahutus oligi olemas. Samuti on väljatoodud ka väga kaugest ajast näide, kus naist austati ja kardeti, kuna temast sündis uus elu. Sel ajal austas mees maad ning hoidis seda, kartes tema viha. Naist samastati seega maaga. Aga elu edasisel arenemisel see aukartus kadus ning naisest sai mehe omand. Naine võeti endale samamoodi kui osteti hobust. Armastusest siis asi ei sõltunud. Tehing sooritati neiu isa ja tulevase mehe vahel. Edasi kirjeldab raamat naise arengut sünnist kuni vananemiseni. Autor on toonud välja huvitavaid teooriad, miks miski on nii nagu ta on Teise puhul. Näiteks seletab ta tütarlapse nuku armastust sellega, et nii kompenseerib laps fallose puudumist. Nukust saab lapsele tema alter ego. Poisile asendabki seda tema fallos.
vihkame aja kulgu ja tahame elustada minevikku. Nagu Gilgames suundume igavest elu otsima, nagu Peer Gynt jahime kuulsust ja õnne. Käsikirjad ei põle, aga elud küll. Palju mõtteid suuname oma elu pöördhetkile, kui üks otsus muutis kõik. Armastame mõelda, mis võinuks teisiti minna. Meil on põhimõte, et elu oleks täiuslik, kui saaksime muuta selle üheainsa pisidetaili. Elu kaotaks aga väärtuse ja ilu, kui saaksime oma valikuid ja otsuseid muuta. Kaoks aukartus ja sündmuste fikseeritus, ajaränded looksid meist hooletud ja kartmatud olendid. Sellepärast ei toogi Solaris dr Kelvinile midagi head: mälestused on küll mesimagusad, kuid nad takistavad meid edasi liikumast. Vead muudavad elu väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid.
5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus Kriitilisus Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti: 1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis
5 ibid 5 Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-mille gi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangute l. Nii on ka inimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud v a jadust loodust kaitsta looduse l oli inimese üle selline võim, mille le vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki me ie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, mille le vastuhakk on kinde l hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi
Julieni tulek aga ajab naise meeled segadusse ning alguse saab Julieni ning proua de Renali suhe. Julien on tundetu ning auahne. Tema tegemised on kõik ette planeeritud ning väiksemgi muutus toob kaasa talle hingepiinad. Julien manipuleerib härra de Renaliga, ähvardades lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb
Julieni tulek aga ajab naise meeled segadusse ning alguse saab Julieni ning proua de Renali suhe. Julien on tundetu ning auahne. Tema tegemised on kõik ette planeeritud ning väiksemgi muutus toob kaasa talle hingepiinad. Julien manipuleerib härra de Renaliga, ähvardades lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda. Julien näeb taas, et ta ei sulandu massi teda ümbritseb
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi....
Peajumal oli Zeus, veel nimetati teda taeva-ja äikesejumalaks,tema plussideks oli kohtumõistmine,elutarkus,kavalus. Miinusteks olid armukadedus,Äkkraev ja viha. 6.Kes oli Aphrodite? Oli armastuse-,ilu-ja viljakusejumalanna. 7.Kes oli sepatööjumal ja mis oli tema probleem? Oli Hephaistos,veel nimetati teda ka tule-ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.Tema ema Hera viskas ta Olümposelt välja,tema inetu välimuse pärast. 8.Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Neil oli jumalate ees suur aukartus,jumalate ülistamiseks ja nende austamiseks viidi läbi rituaale ja ohverdusi. 9.Mida arvasid kreeklased saatusest? Saatus oli jumalate poolt ettemääratud kingitus,nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositute nimekirjas siis nende elukäik oli parem. 10.Kirjuta kahest kreeka muistendist? „Herakles“räägib kangelasest,kes juba väiksena hällis kägistas kaks madu surnuks.Kui Herakles suureks kasvas,siis tulid temale ühel ristteel vastu kaks naisterahvast
stiile. Vastureaktsioon klassitsismile, mida iseloomustas kord, harmoonia, tasakaal, idealiseerimine ja mõistuspärasus, vastandus ka Valgustusajastu teaduslikule maailmakäsitlusele ja industriaalsusele, põgenemine reaalsuse eest. Romantismi pooldajad rõhutasid intuitsiooni, kujutlusvõimet, tundeid, spotaansust ja individuaalsust. Tugevad emotsioonid kui uue esteetilise kogemuse alus: ärevus ja hirm, aukartus looduse ülevuse ees. 1. Elulugu Saksamaal oli samuti poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis.
Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saa...
oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.
2006, l k 57) Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-millegi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangutel. Nii on ka nimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud vajadust loodust kaitsta loodusel oli inimese üle selline võim, millele vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki meie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, millele vastuhakk on kindel hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi
tekstiilitööstus(muutused moes, riiete valmistamiseks kulus tunduvalt vähem kangast, kui varem). 1926. a kaevurite üldstreik, taheti suuremaid palku. Inglismaal said kõik mehed võrdselt valimisõiguse. Inglismaal tõusis konservatiivide kõrval esile leiboristlik partei. R. MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond
Julieni tulek aga ajab naise meeled segadusse ning alguse saab Julieni ning proua de Renali suhe. Julien on tundetu ning auahne. Tema tegemised on kõik ette planeeritud ning väiksemgi muutus toob kaasa talle hingepiinad. Julien manipuleerib härra de Renaliga, ähvardades lahkuda, kui too palka juurde ei maksa. Härra de Renal läheb manipulatsiooniga kaasa, sest ei suudaks leppida sellega, kui ta andeka Julieni oma vaenlastele kaotaks. Ajapikku hakkab Julien proua de Renali armastama. Aukartus kulla ning karra vastu hakkab taanduma. Julieni võlub mitte ainult naise õrnus ning abitus vaid ka tema tema harvaesinev ükskõiksus ning külmus. Varsti haigestub proua de Renali üks lastest ning naine võtab seda kui jumala karistust. Julien saadetakse teise linna seminari õppima. Elu seminaris pole Julienile kerge. Enamus õpilasi on talupojad, kes samamoodi nagu tema, soovivad elus kõrgemalt jõuda
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutust...
Ometi tahame kõik head elu elada. Minu hea elu tähendust ja olemust on mõjutanud suuresti kasvatus. Mulle on õpetatud, et tuleb seada eesmärgid ja püüelda nende poole nõnda, et ei tohi oma tegevustes teistele liiga teha ja tuleb olla aus ja järgida häid tavasid. Võimalik, et sellised hoiakud minu kasvatuses on minu vanematele tekkinud mõjutatuna kristlikkust ühiskonnast, mis oli valdav minu vanemate eluperioodil. Tean seda, et minu vanemad ei ole sügavalt usklikud, kuid usun, et aukartus mingi suure ja kõikvõimsa väe ees neil juskui oleks. Minu ema on üle elanud sõjaaja ja usun, et kriisiolukordades on inimkond tihti pöördunud religiooni. Nagu öeldud, ei ole minu vanemad sügavalt religioossed kuid mõningaseid mõjutusi ma siiski tunnetan. Mäletan isegi kui ma algklassides kunagi olen kirikus jõulude ajal laulmas käinud. Praeguses elujärgus aga ei ole käinud kirikus ei jõulude ajal ega muul ajal. ,,Religiooni ja käitumise seos pole alati üheselt selge
Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. 6 Lõppsõna Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.
Example from book: ...(parents) were vaguely excited when tehir own children were asked to the Hunter’s house. 10. Disdained. Meaning in Estonian: põlgama. Example from book: He disdained to struggle with other boys for precedence... 11. Brusque. Meaning in Estonian: järsk. Example from book: ...but he had a confident charm and a certain brusque style... 12. Awe. Meaning in Estonian: aukartus, hirm. Example from book: ...and the refusal to accept Yale standards with the proper awe seemed to belittle all those who had. 13. Gallant. Meaning in Estonian: vahva, uljas. Example from book: ...and the occasional wild spree with the gallant girls whom New Haven only knew from the fifth row. 14. Aspirations. Meaning in Estonian: püüdlus, pürgimus. Example from book: His aspirations were conventional enough..
Asteekide Kunst-ja Keraamika Keraamika polnud mitte ainult kasulik asteekidele, see oli tähtis usuliste käsitöö Asteekide kunst jooksul. Keraamika kõikidel kujudel ja suurustel on kujutatud erinevaid disainilahendusi, et Asteekide kultuur ja religioon oli sisukas.The designs typically placed on the pottery were meant to depict or pay reverence to specific Aztec gods or to represent an Aztec tribe. Kujundused tavaliselt asetatud keraamikal oli eesmärk kirjeldada või mõista aukartus konkreetsete asteekide jumalate ja Asteekide hõimu vastu. Asteekide Kunst ja skulptuur Lisaks keraamikale mis valmistati savist, asteegid näitas oma sügava usku läbi erinevate skulptuuride mis oli valmistatud kivist.Üldiselt kivist skulptuure loodi selleks, et esindada nende jumalaid või ohvertud ohvreid.. In fact, the Aztecs meticulously carved small yet realistic figures of animals and people out of jade, obsidian, and quartz. Tegelikult asteegid hoolikalt nikerdatud
suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste
Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Sellest kirjutas hiljem Liszt:"Parajasti lõi kell kümme. Vaevalt jõudsin läbida hoone peasissekäigu, kui mind haaras sügav aukartus. /.../ Viimaks peale veerandtunnilist ootamist avas kantseleiametnik direktori kabineti ukse ja andis märku sisenemiseks./.../ õnneks ei kestnud piinad kaua. Meid juba hoiatati, et minu vastuvõtmist konservatooriumi võidakse takistada. Siiani polnud me teadlikud seadusest, mis keelas välismaalastel õppida selles õppeasutuses Cherubini ütles meile seda esimesena. See oli kui kõue löök. Värisesin kõigest kehast...kõik näis mulle kadunud olevat. Minu
Poppae Sabina sünnitab surnud poja ja sureb ise. Ptk XV-XVI Nero on põhimõtteliselt kogu riigi poolt hüljatud ning võimule taetakse panna uus keiser Galba. Viimasel hetkel ilmub Acte, kellega ühes nad Phaoni villasse põgenesid. Tigellinuse meeste hobuste kabjaplaginat kuuldes Nero tapab kõigepealt ennast tappa tahtes kogemata Acte ning siis enda. Mõisted peatükiti Esimene raamat Ptk I-III *Epigramm (16) - lühike pilkeluuletus *Pieteeditunne (11) - aukartus, sügav *Kviriit (19) - Vana-Rooma täieõiguslik austus. kodanik *Faatum (14) saatus *Sestesrts (19) - Vana-Rooma hõbe- või *Moira (14) - kreeka saatusejumalanna vaskmünt *Pateetiline (16)- paatoslik, ülipidulik *Adjutant (20)-käsundusohvitser *Heerold (19)- ametlike teadete kuulutaja keskajal
tahavad suhelda suursuguste inimestega, või kardavad nad, et kui inimesed neile liiga lähedale jõuavad, avastavad nad, et tegu on petisega, kellel pole suurt midagi öelda? Kõik need käitumismudelid põhjustavad ebaõnnestunud juhtimise tundmärke - umbusaldamist ja ebamugavust. Juhtimise tõhusust saab hinnata selle järgi, mil määral töötajad oma juhte usaldavad. Kui usaldus on nõrk, siis tuleb ette ebamugavusi see on vältimatu. Aukartus pole iseenesest halb. Probleemid tekivad siis, kui juhid hakkavad ise ka uskuma muljet, mida nad inimestele avaldavad, ja sellele vastavalt käituma. Võim rikub juhte nii salakavalalt, et ilma selle meeldetuletava sosinata ei märkagi nad, kuidas nende inimlikkus minema lipsab. 10 4. Armin Karu juhina11 Kuidas inspireerite ja kannustate töötajaid? Ikka oma isikliku eeskujuga. Mõnel õnnestub see rohkem, mõnel vähem. Tähtis on inimesi mitte demotiveerida
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduses», ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). (4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul
üldnimetus; üldjuhul mõeldakse kalvinismi ja luterlust; muuhulgas ka nelipühilased, babtistid, metodistid, presbüterlased, anglikaanid sakrament toiming, millega vahendatakse Jumala armu Selgita: Suhtumine surma loodususundites suhtutakse erinevalt; osades on paratamatu, teistes välditav; mõnes on surm eksitus; seostatakse kuuga; seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus, õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale riitus; toiminguteks on surnu vigastamine, näiteks jalaluude murdmine, käte sidumine, surnukeha peitmine, kalmistule eksiteid pidi viimine; surnu nime ei tohi kasutada, elavate nimed muudetakse, sarnaseid ega nime sisaldavaid sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi;
Virumaa hiied olid sageli küla ühishiied, mis asusid kusagil künkal, Lääne- Eesti madalikul võis hiis asuda põldude vahelisel tasandikul või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga. Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see iidne aukartus puude ees olulise tähendusega ka tänapäevasel keskkonnahariduse viljelemisel. Psühholoogide kinnitusel toimib tabu nõue inimesele tihti alateadvuse kaudu. Tema mõju on tihti varjatud, kuid püsivam, kui otsesed käsud ja keelud. Meie eelkäijad on kunagi tundnud sügavat aukartust pühapuude ja hiite vastu. See aukartus on olnud religioossete juurtega. Tänase inimese keskkonnateadlikkuse tõstmisel võiksime senisest märksa sihipärasemalt ja teadlikumalt kasutada seda meie rahva
See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse, surematusse ja Jumalasse. - Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt. - See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu. - Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus. - Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. - Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon. 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA - See on teos esteetikast. - Siin ta käsitleb kriitiliselt seda, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks. - OTSUSTUSVÕIME on võime erilise üle mõelda üldisele allutatuna. - Küsimus on selles, kas meie tunnetel on olemas üldist ja paratamatut - a priori antud mõõdupuud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
