AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust. Viis, kuidas ta selleni jõudis oli see, et ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest Jumala-armastajast, kellele siinpoolne elu tähendas eelkõ...
• 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www
U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma. Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed). Juudi usust ja kristlusest said kaks erinevat usku, mis sest, et nad usuvad tegelikult samasse jumalasse. Meelde võiks jääda : Mis usu Jeesus asustas ? Asustas Ristiusu/kristluse Mis usust see välja kujunes ? Kujunes juudi usust. Kuidas see sellest erines ? Kristlased pidid kogu südamega jumalasse uskuma ja teda armastama. Täname vaatamast! J
ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1. Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; 2. Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed. Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik
Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Konfutsiuse populaarsus väga kiiresti, kuigi tema õpetus sai üle hiinaliselt tuntuks alles peale surma oli tal ka eluejal palju järgijaid Põhiõpetused Konfutsiuse õpetuse kohaselt asub jumalariik inimeses eneses. Iga arengut taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida parim osa oma loomusest ja sellest kindlalt kinni hoida- see ongi tema eetika põhiolemus. Tema õpetuse kohaselt hakkab riigi kordategemine pereelu korrastamisest ja viimane saab omakorda alguse isikliku elu korrastamisest. 4 põhisümbolit Esimene sümbol tähendab õpetlast, see tuletab inimestele meelde kui oluline on tarkus ja ensekontroll. Teine sümbol kujutab Konfutsiust, kes oli selle
Alguses kiusati kristlasi taga, sest juudid keeldusid allumast Rooma impeeriumiga. · Katoliku kirik tahtis ühendada kõiki ristiusulisi endise impeeriumi alal · kirikust sai antiikkultuurihoidja ning püüti seda sobitada ristiusu põhitõdedega Katoliku kiriku õpetus · 381 aastal kuulutati kristus Rooma riigi usuks · patt jumalale meelevastane tegu · saatan kurjuse kehastus, oli endine ingel. Oli sõnakuulmatu ja heideti paradiisist välja. · Paradiis taevane jumalariik · Põrgu Saatana elupaik · Nõid Eri inimene, kes on astunud saatana kehastusse · Deemon saatana käsilane · 7 surmapattu 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg
islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne
tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem rikastele. Kristluses rõhutati, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsatele, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde andma. Kõik soovijad võisid käia kirikus ja oma palvetega Jumala poole pöörduda. Kolmandaks oli polüteism üsna keerulise süsteemiga. Et seda usku inimesteni viia pidi palju õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja
sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei) ja Saatanariik (Civitas Terrana) Platonismi mõju • Augustinuse filosoofia põhineb platonismil • Kaheks jagatud maailm: Jumala maailm (muutumatu) ja inimeste maailm (muutuv) • Soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti Teadmine ja õndsus • Augustinus väitis korduvalt, et ta soovib tunnetada üksnes Jumalat ja hinge • Tunnetuse eesmärk on õndsus • Ainult tark inimene saab olla õnnelik
üksluisena, seepärast tuli kõik saavutada maapealses elus. Väga oluline oli oma saatuse lugemine ja ennustamine taevatähtede järgi. Taevakaar oli jagatud 12 sodiaagi tähtkujuks. Ennustasid erilised preestrid. Rahvas Kaananimaal. Hakkasid kummardama ainujumalat Jahvet. Jumal on maailma looja ning valitseja. Prohvetid kuulutasid ka õige kuninga ehk messiase tulekut, kes tagab juutide riigi hiilguse ning saabub maapealne jumalariik. Juutide usk põhineb käskudest kinnipidamisel, käsud tõi juutidele Mooses. Juudid peavad end seeläbi väljavalitud rahvaks. Juutide käsuõpetuses (Toora) on kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker.
Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused.
temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena. takistuseks, jumalariik on avatud pigem viletsaile ja põlatuile, Hereetsia ketserlik väärõpetus, vähemusse jäänud seisukohad. õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Ariaanlus alguse pani piiskop Arius, nad väitsid, et Kristus on Suhted juutidega olid vaenulikud: Jeesuse meelest hülgasid juudi inimlik mitte jumalik ja ei saa olla Isaga samaväärne. Piiskoppidele
kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks. 2. Augustinuse õpetus kahsesugusest armastusest ja riigist AUGUSTINUSE ÕPETUS KAHESUGUSEST RIIGIST JA ARMASTUSEST Augustinuse arvates võib ajalugu käsitleda kui võitlust kahe jõu ehk riigi jumalariigi ning maise riigi vahel. Need põhinevad armastuse erinevatel vormidel. Maise riigi loob enesearmastus (cupitas), mis võib areneda isegi jumalapõlguseks. Jumalariik rajaneb armastusel jumala vastu (caritas), mis võib areneda enesepõlguseks. Nende välised avaldumisvormid on vastavalt riik ja kirik, ometi leidub mõlemas vastaspoole vaimulaadi esindajaid. Seetõttu põimuvad tegelikus ajaloos mõlema poole taotlused, kuni aegade lõpus nad eraldatakse teineteisest ja võitjana jääb püsima jumalariik. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas;
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrir...
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus ) ,,De Civitate Dei" ehk tõlkes ,,Jumala Riigist" püüab anda täieliku ülevaate kogu inimkonna ajaloost. Tõlgendatakse kogu eelnevat minevikku kahe vastandliku jõu võitlusena (manilusest tuttav dualism)- absoluutne hea ja absoluutne kuri/halb tohutus kosmilises võitluses. Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi, millele paavstivõim rajas oma maistest valitsejatest üle oleva (mõnel juhul võib ka kokku kirjutada) võimu
1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid
Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat
Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt. Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil (puhtus oli tabu ja keelatud) Alavääristati tunded. Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu ja viimne kohtupäev) Testament 4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium) Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise
3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7
jumalate austamise eest. Nad rõhustasid, et Jahve on ainus tõeline jumal mitte üksnes iisraellaste, vaid terve maailma jaoks. Nii kujunes iisraellastel välja ainujumalakultus e. monoteism. Jahvet hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks. · Prohvetite kuulutuse kohaselt pidi viletsuse ajale järgnema helge tulevik. Sünnib Taaveti soost seaduslik ehk salvitud kuningas messias, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse saabub jumalariik, kus Jahve võidutseb kogu maailmas ja kõik rahvad ning inimesed elavad vennalikult üksteise kõrval. · Prohvetite ettekuulutustel oli väga suur mõju. Messia ootusest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kronoloogiline ülevaade. · Kanaan oli esimesi põlluharimis piirkondi maailmas. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula. · 3000 eKr tekksidi mitmed linnad, Byblos kõige tähtsaimana. · Kujunesid sidemed Egiptuse Vana riigiga.
5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. 7 surmapattu: · Aplus · Omandihimu · Kiim · Kadedus · Õgardlus · Vihapidamine · Tujutus · Peagi saabub jumalariik, kus pole ebaõiglust ega kannatusi · Sinna pääsemiseks tuleb uskuda ja armastada jumalat ning kaasinimesi · Haridus, seisuslikud vahed jmt pole jumalariiki pääsemiseks oluline · Jeesust peeti Jumala pojaks ja messiaks · U 6-4 saj eKr olevat sündinud Petlemmas Jeesus · U 30-aastaselt hakkas mööda maad rändama kood 12 jüngriga · U 33-aastaselt löödi juudi ülikute nõudmisel Jeruusalemmas Kolgata mäel risti
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja U...
· Rändas ringi mööda maad ja kuulutas Jumalariigi saabumist · Tema õpetus pandi kirja pool sajandit peale tema surma · Jeesuse elu lõpp · 30pkr saabus Jeesus oma pooldajatega Jeruusalemma · Juudi preestrid lasid Jeesuse vangistada · Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma · Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi · Jeesuse pooldajad uskusid et ta tõuseb peale hukkamist surnuist üles ja saabub oodatud Jumalariik. Juurdus usk et Jeesus on prohvetite poolt ette kuulutatud messias e Kristus. JEESUS OLI JUMALA POEG
maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda sellisena, nagu ta tegelikult on,teisel juhul ta kaotab oma loomulikkuse. Üksnes maailmajaatusega seotud eetika saab olla loomulik ja täielik. eetika püüdlus on parandada elu. Kristlus ei pea maailma, milles me elame, pettepildiks. Ta näeb temas ebatäiuslikku maailma, milles me elame, pettepildiks. Ta näeb temas ebatäiuslikku maailma, mis on määratud täiuslikkuseni jõudma, kui jumalariik kätte tuleb. Jeesuse eetika lubab aktiivselt teotleda kõike, mida ta heaks ja õigeks peab. Jeesuse eetika nõuab piiritut tegutsemist headuse nimel. Esimesed kristlased, nende seas Paulus, ootasid, et jumalariik astub peagi loomuliku maailma asemele. Nende lootus ei täitunud. Nii antiik- kui keskajal pidid kristlased elama loomuliku maailma peatse tuleku lootuses. Kristlus ei võtnud maailmajaatust täielikult omaks, ehkki ta aktiivneeetika oleks seda võimaldanud
otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj. Maa peale pidi kohe saabuma Jumalariik – et see ei saabunud, siis Augustinuse õpetuses samastatakse Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu
teiste jumalate austamise eest. Jahve on ainus jumal mitte üksnes iisraellaste vaid kogu maailma jaoks nende tegutsemisest kujunes välja ainujumalakultus – monoteism, Jahvet hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks viletsuse ajajärgule pidi järgnema helge tulevik. Sünnib Taaveti soost seaduslik ehk salvitud kuningas – messias, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse. Siis saabub jumalariik, Jahve võidutseb kogu maailmas ja kõik rahvad ja inimesed elavad vennalikult üksteise kõrval. Messiase ootusest sai juutide maailmavaate alustalasid. KÜSIMUSED 1. Iseloomusta Foiniikia ühiskonda. Millise varemõpitud ühiskonnaga leiad kõige rohkem sarnasusi? 2. Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku? Mida see omakorda kaasa tõi? 3. Kas Vana Testamenti võib pidada primaarseks allikaks juutide ajaloo käsitlemisel? Põhjenda. 4
evangeeliumi vaestele; ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse, kuulutama Issanda meelepärast aastat. (Luuka 4:18-19)" Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli
-Põrgu piinarikas koht, kuhu patused inimesed lähevad pärast surma -Aadam ja Eeva esimesed inimesed, noppisid keelatud vilja, paradiisist välja -Pärispatt lasub kogu inimkonnal, ei saa andeks -Patt Jumalale mittemeelepärane tegu, saab andeks -Deemon saatana kaaslased -Nõid deemonite käsilane (ravitseja) -Viimne kohtupäev Jeesus Kristuse kohtumõistmine kõigi surnute üle, mille järel tuleb maa peale jumalariik. (ajaliku maailma lõpp) -Puhastustuli kannatused, mis aitavad patte lunastada ja paradiisi pääseda. Puhastustuli saab osaks neile ristiusulistele, kelle patud pole väga suured 7. 1054 Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054 paavst oma saadiku patriarhi juurde lahendusi leidma, aga mindi tülli KIRIKULÕHE 1
Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk ja protestantism. See on levinum usund maailmas.
dramaatilisema mulje. SKULPTUUR Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...
domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
(salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. · Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust
Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma. Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud
Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja prokuraatori. Juudid olid juba pikka aega oodanud messiat ehk Taaveti soost päästjat, kes taastab juutide muistse hiilguse ja lõpetab juutide hädad. 1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus. Jumalariik on eelkõige viletsaile ja põlatuile, kes end Jumala hoolde usaldavad. Suhtumine Jeesusesse oli erinevates ühiskonnakihtides erinev. Juudi alamkihid toetasid Jeesust, sest ta andis lootust pääseda. Juudi preestrid ja ülikud taunisid Jeesuse tegevust, sest Jeesus taganes Moosese õpetusest. Juudamaa prokuraator lasi Jeesuse juudi aristokraatia ja preestrite nõudel risti lüüa
ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk.
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk.
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid
apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just ühiskonna alamkihtides. Jeesus kuulutas, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid
armastuseilmingut, ja otsustas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on Jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ühes sellega pööras ta tavapärasest vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Ta rõhutas korduvalt sedagi, et rikku, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiizei anna jumalariiki pääsemisele mingit eelist., vaid võivad saada hoopis takistuseks. Jumalariik on lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Loomulikult võitis selline õpetus pooldajaid ühiskonna alamkihtides, tekitades samas juudi preesterkonna ja ülemkihi teravat vastuseisu
Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
· Kurjusest · Robert Grosseteste ütles, et valgus ongi · Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii universumi ühine substants. Loodud maailm pole nagu pimedus on valguse puudumine. suletud ja kinnine vaid lõputu. · Ajalugu ja Jumalariik · Valgus võis süttida ja kustuda. G.Duby,lk 354 · Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja · Valgus uskmatuse vahel. · Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine. · See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja · Eriti toimub see aga elementaarvormides,
raad ehk magistraatlinnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu seekpidalitõbiste varjupaik Skraa(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri Sündiklinnajurist Tsunftühe käsitööala meistrite ühendus. Ristisõdalääne kirstlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu Saatankurjuse kehastus Deemonkuri vaim, saatan käsilane Nõidinimene, kes on asunud saatana teenistusse Pattjumalale meelevastane tegu Paradiistaevalik jumalariik Põrgusaatana elupaik Viimane kohtpäev jumalik kohtumõistmine maailmalõpu aegu ReliikviaKristuse või pühakutega seotud säilmed või esemed Raekodahoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
