andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused
docstxt/1299960317101097.txt
parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal. Inimeste piiramatute vajaduste rahuldamine ressursside piiratuse tingimuses toobki endaga kaasa majandustegevuse ehk majandamise. Majandusteooria omakorda on õpetus sellest, et kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi. Eelpool mainitud seitse suurt küsimust on mõned näited kõige olulisematest probleemidest millega majandusteooria tegeleb. 1.1 Valik Kui meil ei ole võimalik saada kõike mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel. Tõsiasi et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu ongi
Test 1 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
ning saadud lihtsustatud mudeli tulemuste tõlgendamisel sellega arvestada. 2. Mida tähendab ja miks kasutatakse ceteris paribus printsiipi. Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi. Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel mõistetel on on tavaelus ja majandusteoorias erinev tähendus. Graafiline kirjeldusviis- kahe muutuja- hinna ja koguse- seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Graafikud esitatakse sageli seoste üldkuju esitavate skeemidena, pööramata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) - maksukalkulaator (palk.crew.ee) + maksumäärad (sotsiaalmaks 33% (kuumäär 355 );
1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob maja...
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 ...
Sissejuhatus majandusteoriasse, majandussüsteemid Rain Arro Majanduse alused Haapsalu Kutsehariduskeskus 2013 Majandusteooria põhimõisted: ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. ● Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ja üldiste seadus- pärasuste uurimisega. Jaguneb mikro- ja makroökonoomikaks. ● Mikroökonoomika ehk hinnateooria uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid ning nende majanduslike valikute mõju. ● Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, see on õpetus turu üldisest tasakaalust. Majandusteooria põhimõisted: ●
1. Klassikaline inglise majandusteaduse koolkond. Adam Smith, 1776 ,,Rahvaste rikkus", ,,nähtamatu käsi" e. turumajandus, liberaarsele turumajandusele aluse panija. Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, ...
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aas...
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomu...
... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve
U (S ) MU (S ) 2(2) MU (S ) 16 32 30 24 14 U (S ) MU (S ) 10 MU (S ) 14 S 1 2 3 4 5 Oletagem nüüd, et sellise valiku korral jääb Atsil siiski liiga vähe aega õpingute jaoks ja oma esimesel sessil saab ta majandusteooria eksamil F-i. Õppenõustaja tungival soovitusel vähendab ta lõbustuste koguarvu igas kuus viiele korrale. Mitmel peol ja mitmel korvpallimatšil ta nüüd osaleb? Variant 1. Nüüd lisandub piirang P S 5 P 5 S ja saame kasulikkusfunktsiooni teisendada ühe muutujaga funktsiooniks: U (S ) 22(5 S ) (5 S )2 16 S 2S 2 ... 85 4 S 3S 2 . Leiame optimaalse
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus.
Sissejuhatus majandusteooriasse Teadus annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed. 1. Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid) 2. Tõestamine - Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressu...
Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid:
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus
• Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel; – Vahetusprotsessidega seotud tegevusliikidest; – Ühiskondlikest hüvedest.. Miks on majandusteadus tähtis? • Alfred Marshall – “majandusteadus on “osake igapäevaelust”, sest ..... Inimesed otsustavad iga päev, kuidas oma vajadusi rahuldada nappivate
(jooksevkonto defitsiit) 9. Kursuse käigus peab tekkima arusaam, kuidas tekivad riigi tulud ja kulud (riigieelarve olemus) Majandus on aine, kus ühele küsimusele saab vastata mitmeti, sest majandus on väga tihedalt seotud poliitikaga. Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jagunebmitmeks valdkonnaks: 1. majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. 2. rakenduslik majandusteadus- tegeleb seletatud ja tundmaõpitud seaduste majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1
PEATÜKK Mis on majandusteadus? Majandusteadus on õpetus piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majandusteaduse saab uurimisobjektide alusel jagada laias laastus kaheks: majandusteooriaks (economics) ärijuhtimiseks (business administration) Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid üksikute majandussubjektide (eelkõige ettevõtete) huvides. Selle
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.
rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest
Aegade jooksul tegi rahvuslik liikumine läbi palju etappe, nagu näiteks rahvuskultuurilise liikumisena, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased jne. Seda etappi on nimetatud elitaarseks. Edasi jõudsid rahvusliku liikumise ideed haritlaskonda ning sealt edasi toimus seltsiliikumine, mis kujunes massiliseks. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Vajadus majandusteooria järele tekkis koos arusaamaga, et riik peab kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule.Esimene uusaja majandusteooria, mis sai alguse juba 15. sajandil turumajandusena, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ( kuld,hõbe) ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkust rahaga. Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur
MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4.
Sissejuhatus: majandus ja majandusteaduse olemus Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökon...
4 1.2. Majandusteadus ja terviseökonoomika kui üksteisest sõltuvad teadusharud Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond kasutab oma nappe ressursse, et toime tulla ja saavutada oma eesmärke (Bishop 2004:1). Oluline on, et olemasolevad ressursid leiaksid kõige efektiivsema kasutamise viisi. Majanduse kõige olulisem reegel on, et kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust. Samuti järgib ka terviseökonoomika majandusteooria põhireegleid kuna ka seal tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja
4 1.2. Majandusteadus ja terviseökonoomika kui üksteisest sõltuvad teadusharud Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond kasutab oma nappe ressursse, et toime tulla ja saavutada oma eesmärke (Bishop 2004:1). Oluline on, et olemasolevad ressursid leiaksid kõige efektiivsema kasutamise viisi. Majanduse kõige olulisem reegel on, et kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust. Samuti järgib ka terviseökonoomika majandusteooria põhireegleid kuna ka seal tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja
Risti 1. Teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. 2. Vahendid, mille inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. 3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8
1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
Kokkuvõte W.Brian Arthur. Increasing Returns and Path Dependence in the Economy. Artiklis arutleti teemal tasuvuse suurendamine ja rajasõltuvus majanduses. Tävapäraselt on majandusteooria ülesehitatud peamiselt eeldustel, et tulu väheneb. Sellised majandusmeetmed tekitavad negatiivset tagasisidet, mis omakorda stabiliseerib majandust. Negatiivse tagasiside korral (tulu vähenemisel) kaasneb majanduses mõju ühele tasakaalupunktile, kuid positiivse tagasiside puhul (tulu suurendamisel) muudab see paljusid tasakaalupunkte ehk see soodustab kõrvalekaldeid ning tulemuseks võib olla hoopis teistsugune süsteemi konfiguratsioon. Kunagi ei saa kindel olla, et erinevate majandustulemuste hulgast valitust on üks ainuke ja parim lahendus. Viimastel aastatel on majanduspoliitika teoreetikud arendanud just majandusvaadet, mis põhineb positiivsel tagasisidel. Tehnoloogiad tavaliselt paranevad, kuna inimesed ja ettevõtteid omandavad kogemusi, mis o...
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest;
Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
vigadest teatamise eest jms. 2. Milliste ülesannete puhul võivad boonused mõjuda töösooritusele eriti pärssivalt? kvalitatiivsete ülesannete puhul, mis nõuavad paindlikku mõtlemist ja probleemide lahendamist 3. Milliste faktorite poolest võivad erineda tulemustasu maksmise süsteemid? a) kuidas töösooritust mõõdetakse b) tulemustasu poolest (raha, aktsiad jms) c) millisel tasandil rakendatakse tulemustasu maksmise süsteemi (grupp, individuaal jms) 4. Majandusteooria (economic theory) kohaselt parandab materiaalne hüvitamine töösooritust. Paljud psühholoogid ei nõustu sellega. Nimeta aspekte, mis muutuvad (negatiivseks) materiaalset hüvitamist kasutavas organisatsioonis. a) suureneb töötajate järelvalve b) suureneb töötajatevaheline konkurents c) suureneb hindamine ja väheneb sisemine motivatsioon 5. Kuidas mõjutab materiaalne tasustamine loomingulist tööd pikema aja jooksul (Kerr, 1975)?
nägi Ricardo tehnoloogia arengus ja rahvusvahelises kaubanduses. /1, lk 326-328/ Thomas Robert Malthus väitis, et rahvastiku kasvu pole võimalik kontrollida ning peagi hakkab see ületama tootmise kasvu, tuues kaasa üha suurema viletsuse. Vaesuse ja viletsuse põhjuseks on see, et rahvastik kasvab geomeetriliselt ja toiduainete pakkumine aritmeetiliselt. /1, lk 328-329/ Karl Marx tahtis panna paika kapitalistliku ühiskonna muutumise seaduspärasusi. Tema majandusteooria seisukohad on kokku võetud tema peateose ,,Kapital" kolmes köites. Marx alustas ühiskonna klassisüsteemi uurimist. Ta esitas küsimuse, iks üldse uus väärtus tekib ja miks töölised loovad kõigepealt uut väärtust ja jäävad seejärel sellest ilma. Tema vastus sellel küsimusele oli, et valitsev klass sunnib töölisi nende loodud uuest väärtusest loobuma. Marxi majanduskäsitluses on kesksel kohal palk. Tema arvas, kõik toodetu kuulub töölisele, sest vaid töö loob väärtust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
