pikkus? Soome lahte suubub 6 jõge ning nende pikkus on keskmiselt 49,5 km ? [5.1.3.2.]*Milline on Tallinnast algavate teede kogupikkus? Selliseid teid leidsin 6 ja nende kogupikkus on 827,45 km o Tallinnast algavate teede selekteerimiseks on mitmeid võimalusi. Millist kasutasid Sina? Kirjelda! Mina kasutasin andmetabelit ja otsisin tähestiku järjekorras sealt välja kõik teed mis algavad Tallinnast ja liitsin kokku nende teede pikkused. o Milliseid võimalusi saanuks veel kasutada? Ei saanud tööjuhendist aru, kuid kusagilt seadetest peaks saama valida, et näitaks ainult Tallinast algavate teede nimesid ja kogupikkust.
Kui mina oleksin kuningas Oidipus Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios
Tähtis päev Ühel ilusal pärastlõunal avas noormees nimega Paul oma silmad. Nühkides kahe käega oma silmi, et pilk selgeks saada, vaatas ta kella. Südapäevast oli möödunud tund aega. Seda märgates ajas poiss end jalule ning suundus kiiruga vannitoa poole. Poolel teel minestas ta kohutavalt lõhkuva peavalu tõttu peaaegu ära. Vannituppa jõudes pesi ta kõigepealt oma suu ja hambad võimsast katukihist puhtaks. Seejärel külm duss, kaks tabletti peavalu vastu ja klaasike külma vett. Vaeveldes kümnepunkti pohmelli käes, oli juba kange kohv valmimas ning hakatud end laua äärde sättima. Halva enesetunde pärast polnud, aga söömine kuigi meelas tegevus. Kurki viilutades meenus Paulile, et oli lubanud end sõbrale kolimisel abiks olla alates päikesetõusust. Suures meeleärevuses kugistas ta terve võileiva kurgust alla ning lonksas tassipõhjast viimase lonksu kohvi. Hilinenud tunde oli kogu...
tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees' pilt 1.2). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy ", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega " Fat Man " lõhkepea (20 kilotonni) oli valmistatud plutooniumist( Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi. Uraanitööstusest jäänud masendava pildi kaotamine läheb maksma 300 miljonit krooni. ) Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid "tänu" esmase sihtmärgi kohal lasunud paksule pilvekattele sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks ilgele vedamisele. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast
Hea näide oli mõni nädal tagasi matemaatika tunnis, kui olin töö kiiresti valmis saanud, ning ruttasin seda ära viima. Töö viidud, istusin maha ning õpetaja hakkas seda kohe kontrollima ja juba esimest pilku tööle heites, leidis vea. Rumala vea. Näpukas. Ta rääkis sellest veast üle kogu klassi kõva häälega, millest said paljud teised targemaks, aga mul läks üks hinne alla. Oleksin oodanud kauem, ei oleks pruukinud seda juhtuda. Võib-olla saanuks ma endal selle vea ära parandada ning parema hinde saada? Igatahes esimesena ma enam tööd õpetaja lauale ei pane. Kuid positiivselt vaadatuna oli see neli väetis mu järgmistele hinnetele. Mis ma teile öelda tahan? Tahan seda öelda, et nähke asjades alati positiivseid külgi - iga viga on vajalik selleks, et me oskaks seda järgmine kord vältida. Iga halb asi võib olla millegi uue ja hea alustala. Ja ka laulusõnad ütlevad ju, et kõik, mis ei tapa teeb tugevaks.
ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani. Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle. Ja sellest tulenebki see, et võõrastele oma ja omadele võõras
ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani. Kogu Köleri retseptsioon on suuremalt jaolt jäänud väga isiksusekeskseks, kunstnik ja tema lugu domineerinud teoste üle. Ja sellest tulenebki see, et võõrastele oma ja omadele võõras
Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poiss"), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest, olles 92 aastane. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad.
aastal salvestati telefonikõnelus Elvisega, kus staar annab selgitusi 1977. aastale järgnevate sündmuste kohta. Ta kasvatas habeme, õppis paremini klaverit mängima ning asus elama Havaile. Texase politsei olevat tõendanud, et hääl oli ehtne. · Elvise surma meditsiinilises kokkuvõttes olevat staari enda käega kirjutatud kirjaread. · 1977. aasta alguses maksti Elvise salajasele pangaarvele miljon dollarit. Pärast tema surma kadus see raha saladuslikult. · 1991. aastal, kui Elvis saanuks 56, avastas Ameerika sotsiaalkindluse amet, et Elvise krediitkaarti kasutas endiselt keegi 56-aastane valge, reisiv meessoost isik. Arved saadeti Gracelandi. · Elvise perekonna liikmed pole ühel meelel selles, mis värvi pidzaamat ta kandis surma hetkel. · Elvise hauakivil on tema lisanimi Aron kirjutatud kahe a- ga. Sünnitunnistusel oli aga üks a. Järelikult ei puhka seal see Elvis. · Kuuldavasti oli Elvise kirstus õhukonditsioneer. Teised
aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: "Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud
aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul 1 võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: “Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.”. Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud
ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid.
Lagunemise kõige ilmekamaks näiteks on muidugi sõjad. Kahes maailmasõjas kaotas otseselt või kaudselt kokku elu peaaegu 100 miljonit inimest. I maailmasõda muutis inimeste arusaama sõjast rüütelikkus kadus ning asendus verise, halastamatu tapmisega. Kindlasti on need koledused inimkonnale näidanud, milleks ollakse võimelised ja pannud mõistma vajadust selliste sündmuste kordumise vältimiseks. Aga sõda (nii esimest kui teist) ei saanuks ära hoida, sest maailmas oli 20. sajandi algul palju lõikuvaid mõjusfääre ja pingeid, mille sai vabastada vaid sottide selgeks tegemine (kuigi tegelikult on need pinged alles ka tänapäeval). Nii nagu inimesel tuleb läbida teatud kasvuraskused, peab ka inimkond tervikuna tegema vigu, et liikuda edasi parema tuleviku poole. Lagunemine väljendus peale kriiside/sõdade ka vanade mõttemustrite hülgamises. Naised hakkasid
äkkviha. Ühe mu tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. See oli viga. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina. Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud teda pöördel üle tee, peaaegu ajas alla. Töökaaslase päästis bemarist väljunud tigeda mehe kallaletungist turvamehe lähenemine. Sügisel pritsis üks masin mind põlvini märjaks, kuigi saanuks lombi ees hoogu maha võtta. Seda enam, et mõnikümmend meetrit kaugemal jäi auto teiste masinate taha sappa seisma. Küsisin juhilt, miks ta mind täis pritsis. Ta vastas, et ei näinud mind, ega kavatsenudki vabandust paluda. Ütlesin, et ma olin ju ainus jalakäija, hästi nähtav, vabandust ta ikka ei palunud. Lõpuks sülitasin ja läksin minema. Naga kargas mulle selja tagant kallale. Tema ema kriiskas, et ma ei ole piisavalt palju märg..
majanduslikkuse seisukohast Vanaõli loodusesse sattumisel saab keskkond oluliselt kahjustatud. Mõningad vanaõlid võivad sisaldada PCB/PCT-sid, mis on kloori sisaldavad ained ning mida kasutati kaua trafodes ja kondensaatorites. Mõnda aega tagasi avastati, et keskkonda sattudes on tegu ülipüsivate mürgiste ühenditega, mille sisaldust on märgatud isegi Arktika loomades tuhandete kilomeetrite kaugusel piirkondadest, kus nimetatud ained saanuks üldse keskkonda sattuda. Lisaks on PCB sisaldusega õli põletamine otsene dioksiidide allikas, mis on üks mürgisem aine, mida inimene suudab tekitada.[9] Seega on keskkonna seisukohast vanaõli kogumine ning edaspidine käitlemine väga oluline. Kui vanaõli keskkonda ei satu, kahaneb oluliselt terviserisk ning suureneb keskkonna kvaliteet. Vanaõli regenereerimise puhul on oluline materjali kvaliteet ,,tinglikult puhtast" vanaõlist saab mõistlike kuludega ka uuesti nn baasõli
See, mis kõigest kokku panduna välja tuleb on mosaiik tuhandetest kildudest, kuid nii auväärt mehe elulugu kirja panna, saab jätta sügava märgi näiteks Eesti sõduritele, kes Teises maailmasõjas võitlesid mis tahes rinnetel ja mis tahes pooltel. Raamat tõestab ära selle, kuidas eelnimetatud sõjamees oli vaieldamatult karismaatiline, jumalast sündinud juht, keda austati iseenesestmõistetatavusega. Mees, kellele oli lubatud palju seda, mis teiste juures saanuks avaliku hukkamõistu osaliseks, kes pigistas silmad kinni asjade puhul, kus Lammio-taoline ohvitser Väinö Linna ,,Tundmatust Sõdurist" võinuks end surnuks rääkida, tema aga vaid muigas. Marjor Rebase ( nii on ta kõige tuntum ) sõna oli täitmiseks ja seda teadsid kõik. Kui Rebaselt küsiti, kus oli tema kõige suurem lahinguedu ja -saavutus, kas Volhovi all, Sinimägedes või Oderi ääres? Ta vastas: Kõige suurem lahingusaavutus on see, kui tuled elusalt koos oma meestega tagasi!
Maaalustele terasvaiadele toetub betoonist alusehitis, mille omakorda terve hoone terasest konstruktsioonid: vertikaalsed sambad ning neid omavahel ühendavad horisontaalsed talad. Klassist ja betoonist välisseinad peavad suutma kanda vaid iseenda raskust. See võimaldab ehitata me täielikust klaasist seintega hooneid. Burj Dubail, näiteks on välisseintel klaaspindu kokku ligi 84 000 ruutmeetrit. Betooni on Burj juures kasutatud 230 000 kuupmeetrit, sellest saanuks ehitada näiteks 1900 km kõnniteid. Välisseinte kogupindala on 111 500 ruutmeetrit ehk ligikaudu 250 jalgpalliväljakut. Moodsatele pilvelõhkujatele lisandub tugevust hoone keskele paigutatud tuum, mis sisaldab ka hoone jaoks vajalikke kommunikatsioone. See hoone ,,selgroog" võimaldab kompaktseid lahendusi liftisüsteemi rajamiseks, evakuatsiooniks jne. Kõrghoonete ehitamiseks on mitmesuguseid viise. Enamik neist hõlmab
Johan Laidoner oli Kaitseliidu vanematekogu esimees, Spordi Keskliidu esimees, Noorte Kotkaste peavanem, Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president, ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, kui Laidoneril oleks vaid soovinud oleks saanuks temast piiramatu võimuga diktaator. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi. Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu – taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja
1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. Teda on nimetatud suurimaks inseneriks, keda ajalugu tunneb. Tema säilinud käsikirjadest on leitud sadade tollal tuntumate masinate kavandeid ja olemas olnud seadmete täiustusi: tööpinkide, lennuaparaatide, langevarju, rihm-, kett- ja hammasülekannete, kaevamis-, kudumis-, müntimis- jm masinate jooniseid ning kirjeldusi. Tolleaegne tootmine ei olnud aga sellisel tasemel, et neid kõiki saanuks tema eluajal rakendada. Üks erandeid oli Leonardo kavandatud lüüsiväravad, mis ehitati valmis 1497. aastal. Mitmesuguste seadiste kallal juureldes tegi ta palju teaduslikke avastusi. Näiteks kaaludega tegeldes järeldas ta, et õhul on mass ja et õhurõhk sõltub ilmast. Oma ajastust kaugele ette jõudis Leonardo ka astronoomia, matemaatika, filosoofia ja füsioloogia alal. Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates.
teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliitik ja Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretär aastail 19441950, sammuti oli ta teadlane. Karotamm oli ka "juunikommunistide" juht, kes pidi pärast Teise maailmasõja lõppu juhtima Eesti taasnõukogustamist. Stalini ja tema meeskonna valvsa pilgu all pidi Karotamm oma alluvatega muutma Eesti NSV
kollakaks ja sigaretti hoidnud sõrmed pruunikaks. Kui siia lisada veel suitsetaja ebameeldiv hingeõhk, siis on tulemuseks päris kurb pilt. Muidugi saab mõned need muutused kosmeetiku juures ehk ära parandada, aga kindlasti mitte neid kortsukesi, mis suitsu hoidvate huulte torutamisest on jäänud. Ja milleks sedasi raha raisata, alguses kallite suitsude peale ja siis veel rohkem kosmeetiku arve tasumiseks, kui saanuks algusest peale sellest hoiduda. Rahvusraamatukogu direktriss Ivi Eenmaa on ütelnud: ,,,,Suitsetamine on minu väike mõnu. Kui mul on nii palju kohustusi ja nii vähe õigusi, siis tunnetan, et võin endale stressi maandamiseks seda pattu lubada. Iga inimene vajab mõtte erugutamiseks ja pingete maandamiseks mingit süsti, mis teda madalseisust välja tooks. Mõni joob näiteks pidevalt konjakit. Ega see ka parem ole. Mind aitab üks hea sigaret tõesti
abiloma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ninguusi koloonivaldusi haarata. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. 2.1. Saksamaa sõjaplaan: Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamiselPrantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905.aastal, kuid sedatäiendati ja muudeti kuniEsimese maailmasõjaalguseni.Schlieffeni plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunatakõik oma jõud Venemaa purustamiseks, sest sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini läbi viia. 2.2. Prantsusmaa sõjaplaan: Prantsusmaa sõjaplaan seevastu oli teinud panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870-1871. Aastal katastroofi. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suureosa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. 2.3
Esimene ja Teine maailmasõda määrasid paljude inimeste elusaatuse, sest väga paljud olid sunnitud kodust lahkuma, põgenema välismaale või minema sõtta. Need, kes lahkusid teise riiki, pidid kohanema uute oludega ja kodumaatunne oli vaid mälestus, mida eneses edasi kanti. Peale sõdade toimusid ka küüditamised, millega kaasnes veel suuremaid probleeme. Osad inimesed pidid jätma oma kodumaaga hüvasti mitmeteks aastateks, ilma et nad saanuks koju tagasi tulla. Küüditamiste ja sõdade tulemustel muutus meie rahvuslik meelsus, julgen oletada, et tugevamaks. Nõukogude Liidu ajal püüti salaja hoida rahvuslikke traditsioone, mõelda eestimeelselt ja isamaaliselt. Tänapäeval, mil oleme vabad, võime rahvusena olla tugevad ja riigina täieõiguslikud. Ka kodumaatunnet ja rahvuslust tunnustatakse tänapäeval võrreldes minevikuga rohkem.
Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda saanuks arukama tegut- semise korral ka teha. Nii Gorbatšov kui ka tema oponendid unitaarriigi pooldajate ringkonnast on veendunud, et Liitu saanuks säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Boriss Jeltsinit impeeriumi lagundamises. Moderniseerimise teooria pooldajad kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ja nõukogude süsteemi kriisi. Balti rahvaste vabadusliikumisel oli Nõukogude Liidu lagunemisel tähtis, kuid mitte peamine roll nagu iseseisvunud Venemaal.
Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud nad siiski midagi. 1219. aastal õnnestus Damietta küll vallutada, kuid 1221. aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päästmiskes tuli neil vallutatu muhamedlastele tagasi anda. Kuues Ristisõda. ( 1228-1229 ) Kuuendat ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes pretendeeris oma abielu kaudu ka Jeruusalemma kuninga tiitlile. Seeläbi saanuks temast Õhtumaa tähtsaim valitseja. Kujunenud jõuvahekordi kasutades õnnestus keisril Aijubiididelt välja kaubelda nii Jeruusalemm kui ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks kohustus taunis ägedalt paavst, rõhutades, et Püha Linnaga ei saa olla mingit kauplemist 1244. aastal vallutasid lühikest aega kristlaste valduses olnud Jeruusalemma uuesti muhamedlased. Seitsmes Ristisõda. ( 1258-1254 ) Seitsmenda ristisõja organiseerisid paavst Innocentius IV ja Prantsuse
*Hameau de la Reine kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse. Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu', Diderot', d'Alambert'i , Voltaire'i teoste, eriti aga Rousseau' uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale
maailmas. Jällegi tuleb välja tugev side inimese ja maailma vahel. Vastukaaluks võiks meenutada Platonit, kes eristas petliku nähtumuste maailma, mida tajutakse meeltega ja tõelist ideedemaailma, milleni võib vooruslik hing küündida mõistuse abil. Ka oma igapäevakõnes vastandame sageli oma vaimu ja keha, samas loeme mõlemat ,,mina ,, juurde kuuluvaks, mingis mõttes kõneleme ikkagi ihust, oma keha ja vaimu tervikust. Mulle tundub, et Merleau-Ponty filosoofiale saanuks rajada ülimalt patsifistliku religiooni, mis õpetaks kooseksisteerimist maailmaga ja iseenda tervikliku isiksuse kujundamist. Selline religioon oleks mulle meeltmööda, kuigi Merleau-Ponty filosoofia mõneski aspektis ei ole. Mulle meeldib tema lähenemine inimesele kui ihulisele olendile, samas ei pea ma õigeks nägemise nii suurt tähtsustamist ning kunstnike esile toomist kui mingi erilise maailmajagamisandega inimesi. Arvan, et maailm ei esita end
aastal salvestati telefonikõnelus Elvisega, kus staar annab selgitusi 1977. aastale järgnevate sündmuste kohta. Ta kasvatas habeme, õppis paremini klaverit mängima ning asus elama Havaile. Texase politsei olevat tõendanud, et hääl oli ehtne. · Elvise surma meditsiinilises kokkuvõttes olevat staari enda käega kirjutatud kirjaread. · 1977. aasta alguses maksti Elvise salajasele pangaarvele miljon dollarit. Pärast tema surma kadus see raha saladuslikult. · 1991. aastal, kui Elvis saanuks 56, avastas Ameerika sotsiaalkindluse amet, et Elvise krediitkaarti kasutas endiselt keegi 56-aastane valge, reisiv meessoost isik. Arved saadeti Gracelandi. · Elvise perekonna liikmed pole ühel meelel selles, mis värvi pidaamat ta kandis surma hetkel. · Elvise hauakivil on tema lisanimi Aron kirjutatud kahe a-ga. Sünnitunnistusel oli aga üks a. Järelikult ei puhka seal see Elvis. · Kuuldavasti oli Elvise kirstus õhukonditsioneer. Teised aga väidavad, et surnukeha oli pigem
5 avatud kõikidele osaleda soovivatele riikidele ja tagab kõigile ühinenud riikidele võrdsetel tingimustel tööstusliku tootmise alused, looks reaalse baasi riikide majanduslikuks ühinemiseks. Toodang plaaniti suunata kogu maailma hüvanguks, eranditeta ja väljaarvamiseta, et tõsta elatustaset ning aidata kaasa rahu võidukäigule. Kasvanud vahendite abil saanuks Euroopa jätkata üht oma põhilist ülesannet – arendada Aafrika mandrit. Nii saaks lihtsalt ja kiirelt teoks huvide sulandumine, mis on majandusliku ühenduse loomise tingimuseks, ning pandaks alus laiema ja sügavama ühenduse tekkimiseks riikide vahel, mida pikka aega olid lahutanud verised konfliktid. Baastootmise ühendamisega ja uue Ülemameti rajamisega, mille otsused seovad Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi liituvaid maid, pandaks
*Hameau de la Reine – kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse. Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu’, Diderot’, d’Alambert’i , Voltaire’i teoste, eriti aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a
2.5 Sven Mikseri arvamus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, kaitseminister Sven Mikser nimetas Ligi väljaütlemisi solvavaks ja maitsetuks ning leidis, et peaminister Taavi Rõivas võiks ministri välja vahetada. (Luts, 2014) 7 "Juba kevadel kavatsest Siim Kallas kuuldavasti Ligi rahandusministri kohal välja vahetada. Ootamatult peaministriametisse astunud Taavi Rõivas ei olnud märtsikuus ilmselt veel selles positsioonis, et saanuks endale taolist liigutust lubada. Nüüd, kus peaminister on pisut enam sisse töötanud, võiks ta olla selleks sammuks valmis," arvab Mikser. (Luts, 2014) Mikser rääkis, et kui Ligi loobib valimatuid solvanguid küll naiste, küll rahvusvähemuste suunas ja arvab, et on neist üle pelgalt selle pärast, et ta ise on vanemas keskeas eesti mees, siis tekib täiesti õigustatud küsimus, kas ta ikka sobib ametisse, kus tuleb langetada kaalutletud ja vastutusrikkaid otsuseid. "Vabandused
võimalik täita ehitusloale kõrvaltingimuste kehtestamisega (HMS § 53 lg 2 p 2). c) Õiguse üldpõhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte: inimeste elu, tervise ja vara kaitse on legitiimsed eesmärgid ning ehitusloa andmisest keeldumine on sobiv meede naaberkinnistu elanike õiguste kaitseks, kuid see ei olnud vajalik meede, sest LV hinnangul ei riivanud naaberkinnistu elanike õigusi mitte ehitis, vaid selles kavandatav tegevus. Võimaliku inimtegevusest tuleneva müra probleemi saanuks lahendada tulevikus leebemate meetmetega, eelkõige kasutusloa kõrvaltingimustega (nt müratõkete ehitamise kohustus). Võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtete rikkumise kohta kaasuses andmed puuduvad. Kokkuvõte: LV korraldus ei vasta õiguslikule alusele, on diskretsioonivigadega ning ebaproportsionaalne. Seega on LV korraldus materiaalselt õigusvastane. 4
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpet...
talle selle võimu andnud. 6. Mis on ühiskondliku lepingu teooria? Iga inimene peab olema kohustatud (universalism) ja poliitilised kohustused tekivad üksnes nõusoleku läbi (voluntarism). 7. Millised küsimused tekivad seoses ühiskondliku lepingu teooriaga? Mõne käsitluse järgi oli teatud ,,algleping" kunagi, mis meie esiisad sõlmisid. Kas sai ikka eksisteerida selline leping? Kus on tõendid? Millises muuseumis? Sellisest asjast peaks ajalooürikutes jälg olema. Siiski: kuidas saanuks selline leping üldse aset leida? Kuidas need metslased järsku hakkasid matsu jagama, et osata koostada selline juriidiline leping ja milliste kommunikatsiooni ja kooskõlastusvahenditega? Ja pealegi mida see tõestaks, kui see isegi olnuks? Eelneva põlvkonna leping ei saa panna siduma järgmist sellega. 8. Mida peab silmas vaikiva nõusoleku idee ja kuidas seda kritiseerida? Vaikimisi riigi kaitset (või mingit muud hüve) kasutades antakse sellele oma vaikiv nõusolek
komisjonis, esindas Eestit sõjariistadega kauplemise üle kontrolli kehtestamise konverentsil (1925) ja ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil (1932-1934). 1925 määrati ta Rahvasteliidu poolt Iraagi-Türgi piiritüli lahendamiseks moodustatud uurimiskomisjoni juhiks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, et Laidoneril pruukinuks vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute intriigideni. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele, deklareerides lakooniliselt: "Mina ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." (Vahtre 1997:119) Vaikiva ajastu triumviraadis jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta
Esimese kümne kuuga pärast musta neljapäeva läks Ameerikas pankrotti seitse ja poolsada panka. Pankade pankrotistumine tekitas inimestes hirmu, et nad jäävad oma säästudest ilma. Meeleheitlikult püüdsid nad raha välja võtta. Paanika paisus üha suuremaks ning pangad muudkui varisesid. 1933. aastaks olid hoiustajad jäänud ühtekokku ilma 140 miljardist dollarist. (Lihtne aritmeetiline tehe näitab, et selle summa eest saanuks tollal täita pea 47 riigieelarvet.) Pangapaanika jättis ameeriklaste hinge kauakestva jälje. Filmiajaloolased on selle kajastust näinud isegi Frank Capra 1946. aasta klassikalises jõulufilmis «It's a Wonderful Life», kus peategelane George Bailey otsustab pärast suurt rahakaotust sillalt alla hüpates end tappa. Just pangapaanikat ning pankade äärmuseni karmistatud laenutingimusi lisaks poliitikute saamatusele ja väärsammudele peavad ajaloolased üheks
aasta detsembris. Eestis ei korraldatud Vilmsi saatuse kohta ametlikku uurimist, Soomes seevastu aga uuriti seda lausa kaks korda, kuid tulemusteta. Soomes äratas erilist pahameelt see, et Eesti ei loovutanud oma kogutud uudismaterjali nagu ka hukkamisfotot Soome võimudele. Eestlaste salatsemist võib käsitleda esmajoones nii, et nad kahtlesid tõestusmaterjali ehtsuses ka ise, kuid kartsid selle loovutamsest tekkivat otsest katastroofi. Soomlased saanuks selliseid niidiotsi, mille abil kogu ametlik tõde kokku kukkuks. Tähtsaks tõendiks olnud hukkamispilt annab sellesuunalisi viiteid. Eesti võimud küll kahtlesid, et fotol paitvad pead on võltsitud, kuid seda hiljem soomlase pilguga uuriv inimene avastas lisaks pea töötlemisele sellegi, et foto on hoopis millestki muust kui sakslaste läbiviidud hukkamisest; laskjad kannavad Soome kiivreid ja mundreid, Tegemist on mingi muu sündmusega kui sellega mida fotot
määratud. Eirates Schawlow' pessimismi rubiini kui laserkiirguri suhtes, käivitas Theodore Maiman 16. mail 1960. aastal, suurfirma Hughes Aircraft laboris Malibus maailma esimese laseri - rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet
võimalik saada. Liiv olla endale hankinud väikese harmooniumi, kodus olevat aga selgunud, et üle poolte häälte on sel üleüldse katki või sootuks puudu, see avastus murdis tundliku noormehe sootuks. Ja kirjades Jakobile kirjutaski Juhan, et saatus nagu ei soosiks tema muusikuks saamist ja seega mattis ta selle mõtte maha. Muidugi ei saa seda seika sajaprotsendilise tõena võtta ja võimegi jääda sepekuleerima, et kui Liiv oleks elanud paremates elutingimustes ja saanuks endale lubada korralikku klaverit, kas siis oleks meil luulemeistri asemel olnud edukas muusik- seda ei saagi teada. Olgugi, et Liivist ei saanud muusikut, on tema tekstid jõudnud muusikamaailma. Sellel on suur tänu ka Jüri Talveti näol, kes on Liivi luulet tutvustanud ka mujal kui vaid eestikeelses kultuuriruumis. J. Talveti Liivi inglisekeelseid tõlkeid on ilmunud nii ajakirjades kui ka raamatutena.
Karrisoo käe all tuli ta kolmekordseks Eesti noortemeistriks. Lisaks käsipallile tegeles Indrek Lillsoo kooli ajal orienteerumise ja kergejõustikuga. 1991.-1993. aastani mängis meeste meistriliigas Tallinna spordiklubi OSKAR nime all. 2 aasta jooksul saavutas Indrek Lillsoo meeste meistrivõistlustel 2. ja 3. koha. 23 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 24 KOPPELMAA, K., URMO SITSI: ,,Anija vald saanuks tõusuaastatest rohkem võtta.", Sõnumitooja, 2009, 11. veebruar. 9 1993. aasta sügisest liitus käsipalliklubi HC Kehraga, kus ta mängis kuni 2009. aastani. Indrek Lillsoo on tulnud HC Kehraga 9 kordseks Eesti meistriks ja 7 kordseks karikavõitjaks. 1998. aastal alustas Indrek Lillsoo noortetreeneri tööga, 2000.-2001. aastal mängis Soome klubis Riihimäki Cocks ja 1995.-2008
Kui aprillis, juunis ja juulis püüdsid bolsevikud võimu haarata meeleavalduste ning protestiaktsioonide tulemusena, siis edaspidi kavatseti käituda vastupidi. Eesmärgiks sai väikeste relvastatud üksustega võtta üle pealinna olulised tugipunktid ja mis peamine, lõigata ära side erinevate institutsioonide vahel, mis võinuks neid takistada. Stalini meenutuste kohaselt (Pipes 1991) üritas partei keskkomitee provotseerida Ajutist Valitsust kättemaksule bolsevike vastu, mille tulemusena saanuks riigipöörde maskeerida revolutsiooni kaitsmise ürituseks ja sellega kaasata oma eesmärgi nimel seni veel kõhelnud lihtrahvas. 7 Otsus võim relvade abil haarata tehti 10. oktoobril, mille järel hakkas Trotski Venemaa ajaloo pöördemomendiks kujunenud sündmuse tarbeks aktiivselt ettevalmistusi tegema. Päev varem oli Petrogradi nõukogu oma pleenumil otsustatud luua Petrogradi Sõja-
ka tõlkija öeldes, et ,,Pea tehtud pillapalla, kaua tehtud kaunikene". Tõlke lõplikul valmimisel olid talle abiks ka Eesti Loodusuurijate Seltsi tunnustatud eriteadlased ning mitmed inimesed, kes aitasid kaasa keelelisele korrektsusele ning üldse kogu raamatu väljaandmisele sarjas ,,Loodusteaduse klassikud" 2012 aastal. Tõsi küll, motivatsioon ja lootus oli tõlgitud raamat anda välja juba 2009 aastal, mil saanuks seda teha C. R. Darwini 200-ks sünniaastapäevaks, kuid asjaolud jäid venima... Samas aga omakorda andis see hilinemine eestikeelsena ilmunud raamatule lisaväärtust juurde - 2010 aastal käis Eestis C. R. Darwini sugulane Randel Keynes, kellelt siis paluti ka raamatusse sissejuhatav sõna, millest eespool juba ka juttu oli. Charles Robert Darwin oli juba lapsepõlvest saati suur loodusehuviline, kogunud mineraale ja
lisaks Lätist toodud kärakale vähemalt samas mahus kodumaist juurde? Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele. Samas ei saa milleski süüdistada piirikaubandust korraldavaid ettevõtjaid, kes näevad piirikaubanduses kuldvasikat. Poliitilist viga tuleks tunnistada kasvõi sellepärast, et mitte teha edaspidi lühiajalist kasu silmas pidades tähtsaid otsuseid, millel puudub mõjuanalüüs. Asjaolud, mida saanuks arvestada, on lihtsad ja inimlikud ning erilist makromajanduslikku kõrgpilotaazi polegi vaja. Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse. Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi
ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. Kolmikliit - Schliffeni plaan - Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõja alguseni. plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunata kõik oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan nägi esiteks ette Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist, teiseks Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamise (kuid Belgia- Prantsuse piirile jäetakse see rajamata!), kolmandaks Lotringi ja Elsassi hõivamise sakslaste käest ning seejärel sissetungi Saksamaale. positsioonisõda - manööversõda -
aastal salvestati telefonikõnelus Elvisega, kus staar annab selgitusi 1977. aastale järgnevate sündmuste kohta. Ta kasvatas habeme, õppis paremini klaverit mängima ning asus elama Havaile. Texase politsei olevat tõendanud, et hääl oli ehtne. · Elvise surma meditsiinilises kokkuvõttes olevat staari enda käega kirjutatud kirjaread. · 1977. aasta alguses maksti Elvise salajasele pangaarvele miljon dollarit. Pärast tema surma kadus see raha saladuslikult. · 1991. aastal, kui Elvis saanuks 56, avastas Ameerika sotsiaalkindluse amet, et Elvise krediitkaarti kasutas endiselt keegi 56-aastane valge, reisiv meessoost isik. Arved saadeti Gracelandi. · Elvise perekonna liikmed pole ühel meelel selles, mis värvi pidzaamat ta kandis surma hetkel. · Elvise hauakivil on tema lisanimi Aron kirjutatud kahe a-ga. Sünnitunnistusel oli aga üks a. Järelikult ei puhka seal see Elvis. · Kuuldavasti oli Elvise kirstus õhukonditsioneer. Teised aga väidavad, et surnukeha oli pigem
kõnelevad inimesed, ükskõik kus nad siis ka ei elanud. Nende meelest ei olnud Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus end liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ja muutus liiga kosmopoliitiliseks (natsionalismi vastand). Pangermanistide liiduga sarnane ühing üritas piirata Poola mõju suurenemist Preisimaale kuuluvais linnades. Germanismi pealesurumist takistasid aga arenev turumajandus ja linnastumine, poolameelsust saanuks piirata vaid saksa natsionalistlike meeleolude õhutamise ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata
Raadioastronoomid avastasid kosmosest nõrgad raadiolained, mis tulevad igast suunast ühtviisi nagu kaja algse tulekera röntgeni ja valguskiirgus, mis universumi paisudes ja jahtudes on muutunud raadiokiirguseks.Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme.Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi? Aeglustuvalt paisuv universum Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt
Oma rahale ülemineku küsimuses kujunes valitsuse ja Eesti Panga kontseptsiooni vahel 1990. a. novembriks välja teatud rivaliteet ja vastandumine, ehkki paljuski olid need kontseptsioonid sarnased (nn. paralleelraha kasutuselevõtt). Tõstatades küll probleeme ja nähes ohte, jäid mõlemad käsitlused paraku kokkuvõttes siiski liiga üldisteks, ebamäärase ideoloogiaga ning konkreetse tegevusplaanita dokumentideks, selleks, et neid saanuks aluseks võtta tulevase rahareformi ettevalmistamisel. [4] Novembris 1990 sai panga nõukogu uue koosseisu. Esimeheks jäi R. Otsason, kelle asemele 1991. a. mais määrati A. Veetõusme. [4] 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega Rahareformi Komitee, kuhu kuulusid E. Savisaar, R. Otsason ja S. Kallas. 1992. a.. olid komitee liikmeiks T. Vähi, S. Kallas, R. Jalakas ja A. Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi
Thomas Aquino: Causa mouvenes igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna aga liikumapanijate rida ei saa lõpmatuseni venitada, peab olema ensimene liikumapanija Jumal. Causa prima igal mõjul on oma põhjus, kuna ga miski ei saa olla iseesnda põhjus, peab olema olemas esimene iseennast põhjustanud põhjus: Jumal. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Kui kõik oleks nii loodud, et see võib olla aga võib ka mitte olla, siis aga ei saanuks midagi eksisteerima hakata. Järelikult on asju, mis on hädavajalikd, kas iseenesest lähtuvalt või teiste tõttu. Teistest lähtuvalt paratamatute asjade rida ei saa olla lõputu, selletõttu peab olema esimene iseenesest hädavajalik ja paratamatu s.o. Jumal. Kõigis asjades on rohkem või vähem täiuslikkust. Seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal.
kui tahetakse, et miski ei jääks nende vaimule kättesaamatuks, siis on tarvis, et kõik, mida nad saada loodavad, oleks neile kättesaadav - see on ainus tugi, mida nad vajavad. Hing kohaneb märkamatult asjadega, millega tal tuleb tegemist teha, ja suuri inimesi sünnitavad suured sündmused. Parimast kõnekunstimeistrist sai Rooma konsul[13] ja võib-olla suurimast filosoofide seas Inglismaa kantsler[14]. Kas arvatakse, et kui ühe päralt olnuks vaid mõne ülikooli õppetool ja kui teine saanuks vaid tagasihoidlikku pensioni mõnelt akadeemialt kas arvatakse, küsin ma, et nende seisund poleks end siis nende teostes tunda andnud? Ärgu põlaku kuningad võtmast oma nõuandjaks inimesi, kes on võimelised neile kõige paremat nõu andma; loobugu nad vanast eelarvamusest, mille on tekitanud ülikute kõrkus ja mille järgi inimeste juhtimise kunst on keerulisem kui nende harimise kunst, nagu oleks hõlpsam panna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
