me. Me näeme kui terved nad on kuigi neil on aastaid väga palju. See toit mida me sööme ja mida nemad söid kunagi, seda ei saa võrrelda ka. See toit mida me sööme, see igasuguste säilitusainete jms nii ära rikutud, et see kõik on puhas keemia. Mina tõin küll viis asja välja, mis siin maailma, kus me elame, on valesti, aga neid on palju veel. Kõik läheb lihtsalt liiga käest ära ja selle maailma, mille me oma lastele pärandame on jubedus. Mina ei taha, et minu lapsed elaksid maalima, mille ma neile pärandan. Reelika Roost 12A
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks
• Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :)
Milleks meile inimõigused? Üks tark mees ütles kunagi, et inimõigused peavad olema ja on väga tähtsad ja nii arvan ka mina, sest kui neid poleks siis ei oleks maakera väga sobilik koht elamiseks kuna oleks pidev vägivald ja kaos. Inimõiguste ülddeklaratsioon loodi 10. detsember 1948. Ameeriks variant sellest oli, et igaühel on õigus olla vaba, sealhulgas ka vaene ja Euroopa variant oli, vabaduse ja võrdsuse harmoonia. Kui täpsemalt kirjutada siis inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Need õigused on sellepärast, et tagada maailmas kord ja rahu. Näiteks mitte kedagi ei või tappa nende nahavärvuse, usu või orientatsiooni pärast. Kedagi ei või nii kui nii tappa aga mis tahan sellega öelda on, et inimõigused on meile selleks,et me teaks kus on piir, mida võib teha ja mida ei või teha. Ei kujutaks isegi ette mis maailmas saaks kui neid inimõigusi poleks. ...
Õnnelik inimene Kui sa istud kusagil kõrgel. Tuul lehvib su juustes ja päike ei paista ka kaugel olevat. See on tunne nagu kõik su mured oleks alla jäänud ning sa elaksid rahus. Mitte miski ei kõigutaks sind. Sa tunned vabadust. Just sellised olukorrad muudavad mind õnnelikuks. Sellised ajad, kus sa märkad, et kõik su ümber on palju parem, kui sa kunagi varem arvanud oled. Mõned inimesed arvavad, et on õnnelikkuse tagame rahalisel teel. Mida suurem maja, uhkem auto, seda õnnelikum on inimene. Sõprus ning armastus on asjad, mida inimene ei saa osta raha eest. Neid peab saavutama puhtalt iseenda mõistuse ja suhtlemisega.
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
- hammurapi seaduste kõrval kõige paremini tuntud mustse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist - ... kajastavad Hammurapi - aegsest Mesopotaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda KÜMME KÄSKU 1 - Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muidu jumalaid minu kõrval 2 - Ära võta võta Issanda, oma Jumala nime asjata suhu 3 - Pühitse hingamispäeva! 4 - Austa oma ema ja isa, et sul käsi hästi käiks ja et sa kaua elaksid maa peal! 5 - Ära tapa! 6 - Ära riku abielu! 7 - Ära varasta! 8 - Ära valeta! 9 - Ära ihalda oma ligimese maja 10 - Ära ihalda oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, härga, eeslit ega midagi, mis kuulub temale! Monoteismi kujunemine - Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal - Kaananimaa vallutamise järel austati ka teisi jumalaid - PROHVETID hakkasid Jahve ainujumalana austamist nõudma l aastatuhandel eKr.
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme
meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ühiskonnast tähendab koos saaksime muuta ja vältida meie ühiskonna probleeme. Mis puutub otseselt noortesse, siis tihti jääb mulje, et paljud elaksid nagu kotis. Hiljuti toimus Soomes teist korda koolitulistamine aga järgmisel päeval polnud nii mõnedki sellest kuulnud. See võib tuleneda sellest, et me piisavalt ei tunne huvi poliitika vastu ning võtame ükskõikselt maailmas toimuvaid olukordi, mis võivad meiega samuti juhtuda. Miks ma just nii arvan, et meid poliitika ei huvita, võib tuleneda sellest kui Parksepa Keskkoolis käis reformierakonna esindaja Lauri Luik. Ta esitas küsimuse klassile, et ,,kes teist tahaks saada poliitikuks
edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid lääneeuroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Muistne vabadusvõitlus on toonud Eesti ajalukku muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam. Samas on võimalik, et kui meid ei oleks alistatud, elaksid ehk eestlased praegu nagu aborigeenid keset kõrgeltarenenud Euroopat. Võib aga tõdeda, et sellised minevikusündmused on muutnud eesti rahva tugevaks ja suurendanud rahvustunnet sedavõrd, et nüüd saame elada iseseisvas ja püsivas riigis.
Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust
Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaj...
Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni, peab olema neil samuti audiitor. Osaühingu toimimiseks peab olema sellel juhatus. Juhatuse ülesanneteks on osaühingu juhtimine ja esindamine. Juhatus võib koosneda kas ainult ühest inimesest või ka mitmest. Juhatuse liige ei pea olema aktisonär, piisab sellest, kui liikmestaatust sooviv inimene on teovõimeline füüsiline isik. Osaühingu juhatusele on määratud tingimuseks, et vähemalt pooled juhatuse liikmed elaksid Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuses on alla kolme liikme, peab osaühingul olema ka nõukogu. Osaühing on parim ettevõtlusvorm väiksema omanikeringiga ettevõtte tarvis. FIE ees on põhiliseks eeliseks piiratud vastutus ning õigus tulu dividendi näol välja maksta. See loob FIEga võrreldes olulise eelise maksuaspektist. Osaühing on Eesti Vabariigis levinuim ettevõtlusvorm
peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata
vahepeal Viinist ära kolinud oli ta tagasi kolides siiski endiselt meest jälginud ja oodanud, millal meesterahvas teda ka tähele paneb. Tuleb välja, et mees oligi teda tähele pannud ja nad olid koos õhtustanud, mille lõppedes veetsid nad koos kirgliku öö. Selline asi kordus veel kahel korral ja siis pidi kirjanik kodulinnast lahkuma. Sellega ei olnud lugu veel läbi. Nimelt sündis kahe noore kirglikust seiklusest tütarlapsele laps. Selleks, et nad pojaga kahekesti ära elaksid hakkab naine elama uutmoodi elu, luues suhteid kõrgklassi meesterahvastega, kes talle nende suhete eest maksavad. Põhimõtteliselt sai temast kõrgklassi lõbutüdruk. Mõne aasta möödudes ristusid naise ja mehe teed uuesti, kui mees oli ta täiesti unustanud. Siiski, teades, et tütarlaps on lõbutüdruk otsustas mees tema teenuseid kasutada. Naine võttis selle pakkumise loomulikult vastu kuna armastas teda ja tahtis temaga koos olla. Naine lootis väga, et mees ta ühel hetkel ära tunneb
Mis teeb mind õnnelikuks? Sa istud kuskil kõrgel, tuul lehvib su juustes ja päike ei paista üldse kaugel olevat. See tunne, nagu kõik su mured oleks alla jäänud ja sa elaksid rahus- nagu miski ei kõigutaks sind. Sa tunned vabadust. Täpselt sellised olukorrad muudavad mind õnnelikuks. Sellised ajad kus sa märkad, et kõik su ümber on palju parem kui sa kunagi arvanud oled. Inimesed arvavad alati, et õnnelikkuse tagame me rahalisel teel... mida suurem maja, seda õnnelikum on inimene. Kas sa saad armastust osta? Kas sa saad sõprust osta? Vastus on lihtne- ei. Sõprus ja armastus on kaks asja mida
alust ruumi. See oli Susie jaoks väga huvitav. Peagi muutus kõik kahtlaseks ja sõbralik naaber osutus mõrvariks. Sel päeval ta suri ja muutus kõik. Ei leitud midagi, mis tõestaks mr. Harvey süüd. Susie oli sattunud oma taevasse. Ta sai ükskõik, mida ihaldas. Ainult elu maapeal oli talle keelatud. Ta võis jälgida oma peret ning sõpru ja läbi elada nendega koos veedetud aega. Susie soov oli, et ta pere leiaks süüdlase, kuid samas tahtis ta, et nad elaksid rahulikult oma elu. Raamatus kirjeldab ta, kuidas tema pere, poiss ja sõbrad kannatavad ning igaüks leiab erineva viisi sellest ülesaamiseks. Tema isal ja politseinikutel olid mõningad kahtlustused mr.Harvey suhtes, kuid nad ei suutnud midagi tõestada. Susie püüab saata mingisuguseidki vihjeid oma isale. Susie õde Lindsey oli aga nutikam kui tema isa ning avastas nii mõndagi. Lindsey suutis tõestada politseile, kes oli tegelik mõrvar. Kahjuks oli mr.
Seega on selles loos selline kokkupõrkemoment. Ta ei tea veel, et => Romaani lõpus saab Erika surma. Kui Osakar seetõttu tüdruku vanaisa juurde läheb saab ta temalt kirja. Seal on kirjas, et vanaisa oli neile õnnistuse andnud. Huvitavaid mõtteid: Milleks kasvatati vanasti küüned pikaks? Selleks et nülgida suitsuräimesid. Igal pisiasjal on seega oma tähtsus. Küllap on siis ka näiteks näljal ja puudusel. Sest kui kõik elaksid imehästi, ei oleks kellelgi vaja vanu saiu, kuivanud heerinagid ja muud. Kui vaadata seda globaalsemalt, siis peabki olema ebavõrdsus, kuna vastasel juhul leitakse see erinevus sõdadega. =>Arenemine teeb õnnestuks. Peategelane oli kuskilt raamatust lugenud enesetapmiste arvu kasvu seletust ja põhjenudst, milles oli öeldud, et ühes tsivilisatsiooni arenemisega peab paratamatult kasvama ka enesetapjate hulk, sest et inimese ihasid on palju kergem tekitada kui rahuldada.
oma loodud viiruseid, et vaktsiinide müügiga raha teenida? Need on muidugi küsimused ja vandenõuteooriad mis mul on tekkinud, on need tõesed või mitte, ehk teavad seda ainult vähesed isikud Maal. Ja ma usun, et tõe teadmine pole alati vajalik, sest kui valitsus isegi ütleks, et ufod on olemas ja kinnitaks, et nad soovivad ainult head siis tekiks uus hüpotees, et miks nad meie vastu lahked on ja mis kasu nad sellest saavad ja see teema areneks järjest edasi selleni, et inimesed elaksid paduhirmus fooliumist telkides uskudes, et kõik tahavad ainult halba neile. Arvan oletama, et ka vähile on ravi olemas aga seda ei avalikustata, sest kui vähile oleks ravi olemas muutuksid vähipatsiendid kadedaks inimeste üle kes on tänu ravile terveks saanud ning tulemusena sureks väiksem protsent inimesi vähki, seetõttu inimeste arv aina kasvaks ja kasvaks, ei sureks piisavalt ja planeet Maa oleks ülerahvastatud. Sama arvan olevat ka viirustega
Minuga alati räägid minu emakeeles aga kuidas siis mina sinuga saan rääkida kui teist keelt ei oska? Ei mõista ma sind hukka sellepärast et sa lahkusid. Vaid kiidan sest meid ikka meeles pidasid. Isegi kui me enam koos ei ela saad emaga hästi läbi ja ma saan sulle vahel külla sõita. Ning peaks mainima et toetad meid ka muud moodi kui võimalik. Nii et kiidan sind et ei unustanud sa meid. Ausalt öeldes ei oska ma praegu elu teisiti ette kujutada. Eriti seda et elaksid meie juures. Mul on siin kodu ja ema ning vennad, isegi oma tuba . Samuti on sul oma kodu ja ka töö, mis sind eemal hoiab. Ma ei oska isegi öelda kui palju oleksin ma isa vajanud et suureks saada . Mul on ema ja ka vanem vend, kes nüüd juba oma eluga kodust eemal alustab. Tavaliselt räägitakse alati kui palju teismeline vajab isa figuuri aga ma siiski arvan, et see käib rohkem poiste kui tüdrukute kohta. Kuid on siiski hea teada et sa olemas oled
Retsensioon filmile ,,Sügiball" ,,Sügisball" jutustab kuue täiesti erineva eluga inimese loo, neid seob vaid ühine keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda ke...
aasta. ROBIN (targutades) : Ma olen tõesti kuulnud, et meie maal toimuvad olümpiamängud võivad ära jääda veereostuse pärast. PRIIT (kurvalt) : Brasiilia loodus on väga eksootiline ja ainulaadne, kuid inimesed reostavad Brasiilia loodust väga. SVEN (solvunult) : Okei, me korjame merest prügi üles. ROBIN (erksalt) : Ma lähen ka ütlen teistele oma sõpradele, et merd tuleb puhastada, et olümpia toimuks ja et loomad elaksid meres hästi. PRIIT: Näed võtke need võrgud ja aidake meil prügi koristada. POISID: Teeme ära! Sven ja Robin hakkavad prügi koristama.. PRIIT (rõõmsalt) : Tublid poisid!
keegi, et tulevikus, neid enam nii eksisteerida ei pruugigi. Kogu see loodus mängib meie elus väga suurt ja tähtsat rolli, seda teab igaüks, aga igaüks ei mõtle sellele, et see ka mängib meie järgnevates põlvedest sama suurt rolli. Raiume puid, põletame metsi põldude tarbeks, kaevandame maavarasid ja kõike teeme me seda maksimaalses koguses ja enda heaolu tarbeks. Kui me jätkame samamoodi, siis ei jätku ju tulevikus inimestele eluks vajalikku midagi. Kas me tõesti tahame, et nad elaksid hädas ja viletsuses ja kannataksid meie pärast? Ütleb vanasõna, et kassil saba koormaks, siis võib sellega võrrelda olukorda, mida põhjustame me oma järgnevale põlvele. Nemad tassivad meie rasket koormat ja kannatavad selle all. Sama on ka teise vanasõnaga, et ära tee teisele seda , mida sa ei taha et sulle tehtaks. Me ju ei tahaks elada vaevas, mida on põhjustanud meile me esivanemad, siis ärme me ka tee seda järgnevale põlvkonnale.
Tal puudusid piirid ning miski ei takistanud teda enam. Doriani lugu seostub eelkõige inimesega ja tema mõtlemisega. Dorianil oli valida kahe suuna vahel, kas Basili kõlbeline elusuund või Henry piirideta elu nautimine. Tänapäeva maailmas kehtivad reeglid ja eetika normid, mis on kõigile selged. Kas kõik see muudab elu nautimist kergemaks, või raskemaks? Reeglid kindlasti takistavad elu nautimist, aga samas kui puuduksid reeglid, oleks asi veelgi hullem. Kui kõik elaksid nagu Dorian, oleks tagajärjeks kaos. Inimesed on reeglite mõjusfääris, mis ei lase neil piire ületada ning hoiavad neid kontrolli all. Reeglite eesmärk on muuta kõigi elu võrdselt elatavamaks.
Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik. Me peame tegema ainult head asjad, kui me tahame et meie lapsed elaksid puhas riigis. Kui võrdlema Eesti teiste maadega, siis saab näha, et Eesti osa kliimamuutuses on nii väike suurte riikidega võrreldes. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga
väljendatakse arvutatakse hektaritesselle ökoloogiline järgi,kohta jalajälg. inimese kui palju põllumajandus- aastas (gha/in a). ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks reserveeritud maad tema tarbimiseks ja jäätmete ladustamiseks on vaja. Ökoloogiline jalajälg Kui kõik Selleks Maa inimesed elanike et inimkond elaksid keskmine oleks nagu eestlased, ökoloogiline jätkusuutlik, jalajälg kuluks ei tohiks onvaja meie praegu Kui me elaksime nagu ameeriklased, läheks 5 igapäevaste inimeste
igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänapäeval. Kui Leonardo da Vinci maaliks suvalise maja seinale Mona Lisa pildi, enne kui inspiratsioon kaob, kas oleks tegu lihtsa vandalismi või siis kunstiga? Arvamused oleksid erinevad, ent vaatamata oma hulljulgusele, ebaharilikkusele ning sagedasele seadusevastasusele võib sellist tegevust ehk grafiti loomist siiski lugeda täieõiguslikuks kunstiliigiks. Sellel on olemas oma kindlad jooned, kujunemislugu, ning nagu näha, on grafiti oma kõige
ja kui mitmesse oma last kaasata on väljaminek suhteliselt suur. Mõnigi lapsevanem ei ole suuteline oma last selles toetama. Pere ja tööelu ühitamise võimalused on eestis ilmselgelt läbi mõtlemata. Ettevõtteid peaks rohkem suunama selleks või tõesti tunnustama, et naine, kes tahab peale lapsepuhkust tööle asuda, ei tekiks lootusetuse tunnet. Praegusel hetkel on meil lastevaenulikud ettevõtted, kes pakuvad vähe palka ja eeldavad, et sa elaksid ettevõttele ja hülgaksid pere. Selline suhtumine tekitab lisa pingeid. Antud teemas oli isaduspuhkuse taastamine täidetud. Pere sissetulek, kui emal on ikka suurem palk ja tal on paremad võimalused tööturule naasta on igati mõistlik otsus. Lastehoiu areng on liikunud paremuse poole. Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? ,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et s...
Lastel oleks palju rohkem ruumi mängimiseks ja ei oleks ohtu, et keegi kuhugi auto alla jookseb. Maal sa elad endale mitte teistele. Linnas seda võimaluste ei ole, kuna tuleb arvestada ka naabritega. Negatiivseks pooleks oleks see, et kui maal ei ole piisavalt töökohti, siis tuleks ju linnas tööl käia, mis oleks muidugi natukene kulukas. See tähendaks seda, et peaks olema mingisugune transport, kas siis auto või buss, mis on omakorda kulukas. Eelistuste järgi elaksid paljud inimesed linnas. Aga keegi ei mõtle tagajärgede peale. Ning mingi aja jooksul kõik kolivad siis kas linnast maale või maalt linna, kuna inimene peab kõik ju enda elus järgi proovima ning siis ta saab alles teada kuhu ta kuulub. See on inimese enda valik, kus ta elada tahab. Mina eelistaksin maakohta linna läheduses. Just sellist, kus ma praegu elan.
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me...
Elizaethil on Darcy suhtes aga eelarvamused. Ta arvab, et Darcy on kohutavalt ennasttäis ja tülgastav, kuigi ta pole teda põhjalikult tundma õppinud. Kui Elizabeth loeb kirja, mille Darcy talle kirjutas, vestleb temaga ning kuuleb tema heategudest, muutub Elizabethi arvamus ja eneselegi arusaamatult armub temasse. Teoses on palju armastuse traagilisusest juttu. Mr. Bingley ja Jane'i armastusest lugedes soovisin kogu aeg, et nad abielluksid ja elaksid õnnelikult. Olin selle juhtumises ka algusest peale kindel, kuid arvasin, et see juhtub kiiremini. Nende abielu ei saanud kohe teoks, sest nad ei tunnistanud teineteisele kui väga nad teist armastavad. Kuna nad polnud seda öelnud, andis see nende suhtes kõrvalisele isikule Mr. Darcyle võimaluse edasist mõjutada nii nagu tema arvates oleks õige. Kui ollakse armunud ei tohiks lasta ennast segada teiste arvamusest ega lasta endale sisendada, et armastatu ei tunne sama
Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kuid inimesed ei ole selle poolt. Eesti riik tahab veel ligi 300 immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi. Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem sallivamad ja aidata inimesi, kes reaalselt abi vajavad. Kas tõesti on raske olla salliv teiste kodanikke suhtes. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie kõik
Iga laps aga peaks olema õnnelik selle üle, et tal on vanemad või vanem kes hoolib temast. Kuna paljud lapsed on lastekodus ning nemad ei tea mis asi on vanema armastus või hoolivus. Nad unistavad ajast mil ema hellitab, hoiab ning kallistab. Kuid miks on see nii, kuna lapsi ei saa ju lillepähe kinkida? Turvatunnet minnakse otsima kellegi teise juurde, kurbusest aga võib tekkida viha. Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi või pannakse neid käituma nii nagu nad oleksid orjad. Kuid mitte keegi ei soovi endale sellist elu ning kahjuks vanemaid ei saa valida. Minu elus on perekond tähtsal kohal, kuna mul on mõistev ema ning hooliv isa. Nad tunduvad küll vahest tüütud ning tekitavad kurjust täis viha, kuid siiski nad on armsad. Nendelt saan eeskuju,
ajaloolised teadmised esimesest laulupeost ning üha vähem mõtlevad inimesed sellele ühtsele rahvatundele, mis viis neid laulukaare alla ennast vabaks laulma. Iga aastaga lahkub üha rohkem inimesi Eestis, et saada parem töö, haridus ja elu välismaal. Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus tunde, mis tooks neid taas ühtse rahvana kokku. Eestlane olla on uhke ja hää on tuntud lauluread mis on teinud meie rahva kokkuhoidvaks loodan, et ka nüüd kui on möödunud nii palju aastaid suudab meie rahvas siiski hoida seda ühtsus tunnet, ega lahku oma kodumaalt.
On palju erinevaid lahendusi, kuidas inimene kui liik kaua püsiks. Inimesed elavad juba naturaalselt kauem kui varem. Artikli “Puuduv lüli” põhjal on see parema toidu ja elukvaliteedi tulemusel. Samuti ei teki uusi inimliike, seega me peame säilitama oma liiki nii kaua kui võimalik. Geenitehnoloogia abil on võimalik teha inimese kehaga palju erinevaid asju. Näiteks kloonida, haigustest vabaneda, tulevikus ka äkki mõjutada oma veel sündimata laste geene, et nad oleksid tervemad ja elaksid kauem. Kõik need põhjused aitavad inimkonnal kauam püsida, kuid tekib küsimus, kas see on eetiline? Mina arvan, et mingite piirideni kindlati on. Näiteks kui välja juurida haiguseid, näiteks vähk, ja halvatud inimeste geenide muutmine, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Kuid teadlste jaoks on ilmselt veel ennenägematud eksperimendid nagu keelatud vili. Arvan, et geenitehnoloogia arenguga hakkaksid rakumanipulatsioonid üle piiride minema. Kuid võibolla just see
Suur vahe on rahal mis on ise teenitud, või niisama taskurahaks saadud. Eelnevale toetudes ütlen ka seda, et kasvatus ja kasvamine peab olema omavahel kooskõlas. Lapse kasvatus oleneb täielikult lapse kasvamisest. Kui laps on jõudnud teisme ikka, pean ma sellega ka arvestama. Iga laps elab oma teismeiga vastavalt oma iseloomule üle ning kõik oleneb ka sellest, kui mõistvad on vanemad. Mina kui tulevane isa tahaks, et minu lapsed elaksid minust sõltuvalt oma teismeea võimalikult valutult üle. Kasvatusmeetoodid on asjad, mis võivad olla järgimiseks, kuid mina ei pea vajalikuks nina raamatus istumist ning täpseid soovitusi järgida. Kõige paremaks kasvatusmeetoodiks ütleks mina, et on kõikide vahepealne. Kogu aeg ei saa raiuda ühte ja sama jama, see muutub üksluiseks ning alati ei pruugi kasvatusmeetoodi alapunktid minna lapse tujuga kooskõlla. Olen isegi seda kogenud, kui vastik ja raske on teismeeas
sarnasesse ühiskonda. Näiteks Süüria sõjapagulased põgeneksid Türki, sest seal on ka islamiusk ja kliima on sarnane ning neil oleks palju lihtsam kohanduda. Aga eks Türgis ongi praegu neid pagulasi miljoneid ning ega nad kõik sinna ka ära ei mahu ja sellepärast neid üle Euroopa laiali saadetaksegi. Niiet kas mina olen pagulaste poolt või vastu? Mina arvan, et sõjapagulasi peab aitama, aga parem oleks, kui nad elaksid oma riigile sarnases ühiskonnas. Neid vihata pole mõtet, sest inimesed peavad üksteist aitama ja kunagi ju ei tea, millal keegi meist võib sellisesse situatsiooni sattuda.
Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik. Aga miks siis nii paljud inimesed laulupeol käivad? Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal. Teame, et eestlased laulsid end vabaks.. See laul tuli neil südamest
Miks ei võiks see algust saada juba koolist? Kool nimelt ongi koht, mis peaks meid eluks ette valmistama. See on teada tõsiasi, et inimesed teevad asju paremini kui nad on motiveeritud. Ma usun, et meie koolide tulemused oleksid paremad, kui õpilased tuleks kooli huviga ning sooviga õppida, mitte ei istuks päev läbi telefonis, oodates kannatamatult tundide lõppu. Keegi ei soovi vigu ega puudusi tunnistada, kuid võib-olla oleks abi sellest, kui meie suured riigipead elaksid ühe nädala koolilaste kingades ning märkaksid ise kuidas nende koostatud haridussüsteem röövib lastelt motivatsiooni. Ma ei ootagi, et muutused toimuksid nädalaga või kuuga, kuid oleks tore kui õpikeskkonnad muudetaks õpilaste sõbralikemaks, et meie kui õpilased saaksime kunagi oma lapsed hea tundega kooli panna.
Tubakatoodete peale ei tasu raha. 4. Mitte rohkem kui 30 evrot muu toodetele.(n.t.apteegikaubad) 5. Mitte rohkem kui 30 evrot tasun erasektori teenuste eest.(kuu jooksul) 6. Prügiveo ja prügikäitluse eest 3-6 evrot kuus. 7. Soorteerin vanapaberi. 8. Soorteerin plast-ja klaaspudelid. 9. Soorteerin riided. 10. Soorterid vanad elektriseadmed. Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.74 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.33 maakera Tulemused jagunevad järgmiselt: gha/in a Kodu 1.53 (55.9%) Transport 0.14 (5.2%) Söök ja jook 0.54 (19.7%) Kaubad ja teenused 0.53 (19.3%) KOKKU: 2.74 (100%)
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS .https://www.antalis.ee/business/esileht/keskkond/loodussaastlikud-tooted.html 2)Ökoseebid GoodKaarma www.goodkaarma.net/shop/index.php/et/seebid-info 4. Otsi internetist Sinu arvates 10 parimat ja nutikamat loodussäästlikku nippi. Lisa juurde...
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
Maa rahvastiku jätkusuutlikkus Kui jätkusuutlikkus ise on suhteliselt kindel mõiste (heaolu konstantsus aja jooksul), siis heaolu on äärmiselt häguse tähendusega. Jätkusuutlikkust võib defineerida ka rangemalt (süsteemi totaalne konstantsus ajas) või lõdvemalt (kui võimet elus püsida, edasi eksisteerida). On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis. Piiramatult kasvav rahvastik ületab paratamatult kasutada olevad ressursid. Siiski ei kasva rahvaarv piiramatult. Kuigi arstiabi on peaaegu elimineerinud loodusliku valiku inimühiskonnas, hoolitsevad rahvaarvu vähendamise eest sõjad, näljahädad, haigused ja sü...
mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa. Tal oli kõvasti raha ja Goriot hakkas seda tütardele jagama, et nemad saaksid ka elu ilu tunda. Kui tütred küsisid, siis Goriot ka andis. Teda ei huvitanud enam tema elu, vaid ainult tütarde elu. Kogu aeg raha jagades jäi aga ta ise vaesemaks ja pidi aina korruseid kõrgemale kolima- mida kõrgem korrus, seda odavamad toad olid
Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele. Linnas olid erinevad organisatsioonid mis tagasid toe selle liikmetele, neil oli ühiskonnakorraldus- egalitaar. Linnaelu aluseks olid kaubandus ja
C. Vastikud kohustused. D. Nii igav. E. Teisi on tore meeles pidada. 3. Sul on palju tegemist, aga vanaema on hädas ja palub sind appi. Mida teed? A. Üritad telefonitsi asja lahendada. B. Ütled otse, et sul ei ole aega. C. Lubad talle hiljem helistada. D. Lubad minna otsekohe, kui aega saad. E. Jätad oma asjad sinnapaika ja jooksed. 4. Mis on sinu suurim unistus? A. Leida parandamatutele haigustele rohi. B. Hävitada maailmast relvad. C. Soovid, et inimesed elaksid sõpruses. D. Saada rikkaks. E. Kogu elu terve olla. 5. Klassikaaslasel on mure. Mida teed? A. Kuulad ta ära. B. Pakud talle pärast tunde seltsi. C. Oled sõbralik, aga ei taha tema asjadesse sekkuda. D. Sind ei huvita teiste inimeste probleemid. E. Räägid tema murest tuttavatele. 6. Naaber jäi haigeks ja sina... A. ...pakud koristamisel abi. B. ...teed talle süüa. C. ...ütled, et ta võib loota sinu abile. D. ...aitad vaid siis, kui ta sind palub. E. ...keeldud abist. 7
seadused mis ehk pole nii paindlikud ja hästi paika seadud kui tahaks kuid ka inimeste tavad, traditsioonid, mis ehk ühele tungivad lapsikud, teistele aga suurimad eesmärgid siin elus. Seega, et tulla välja ideega ja see korralikult käima saada, ilma, et tekiks konflikte ja arusaamatusi, on vaja tohutult palju loovust, et kõigest välja tulla nii, et kõik oleks rahul. Mida saab siis ära teha Eestis, et meie erinevad rahvused elaksid koos rahus, ega ei tekitaks omavahel konflikte? Arvatavasti, ei olegi sellele otsest lahendust, loomulikult lähendab rahvusi omavahel ühine koostöö ning arvestamine üksteisega, kuid erimeelsusi hakkab ikkagi tekkima alati, ükskõik kui sallivad me siis teineteise vastu ka ei oleks. Erinevad rahvused, erinevad traditsioonid, keeled ja usud. Kogu maailma ei saa ühesuguseks muuta ja isegi kui saaks ei aitaks see, sest isegi eestlane eestlasega, kelle pealtnäha ei tohiks olla
Inimene on enda eksisteerimishetkest saadik tahtnud teada vastuseid kõiksugustele küsimustele. Iga tänapäevainimene võlgeb enda mugavuste eest tänud just koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia o...
Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kiriku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
