Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam. Taipame alternatiividele ei ütlemise kaalu. Soo käsitlus on ajastutruu. Sooline identiteed koosneb paljudet tavadest ja praktikumidest. Iliases on nähtaval soo erinevusest tingitud vahed. 20.saj 1935 ilmus Gerardoux' i "L' Iliade ou le poème de Force" Näidend Hitleri ähvardavast ohust.Oht ei ole Hitleris ,vaid sisserännanud juutides. 07.10.2009 Georges Duby ja Gillaume le Marèchal Kursus kui korrastatud teadmine,mida võib esile tuua nagu arvutimenüüd.Üks teadmine viib teiseni.Kõik on omavahel seotud.Elame info määratletud ühiskonnas. Gillaume le Marèchal ehk maailma parim rüütel *surmaasta 1219 *osalemine palverännakus 1185 - ettevõetud teekond pühasse paika.Teekond oli pikk ja raske.Jalgade ja terve kehaga kaasa elamine.Inimese teekond elus on sihitu - ebamäärane.Palveräänak kui sihtistatud rännak - rännak usu nimel
Poiss pidi olema läbinud täieliku rüütlikasvatuse. See kasvatus koosnes mitmesugustest erinevatest etappidest ning oli väga pikaaajaline. Rüütlikasvatus tugines suuresti rüütlivooruste arendamisele, milleks olid ratsutamine, oda ja mõõga käsitlemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine hiljem ka prantsuse keel.1 Samas on Georges Duby oma raamatus “Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel” öelnud, et rüütlid olid täpsed, eksimatud, erakordselt rikka mäluga, nagu see tol ajal oli paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad vormis sellele konkreetselt mõtlemata, pideva harjutamisega, laulmisega, retsiteermisega, miimikaga, kuuldu kordamisega.2 Suurt rolli mängisid rüütlikasvatuses losside peremehed, kuid ega ka perenaised varju ei jäänud
kelle elus pole piisavalt olulist juhtunud. Seetõttu ei saa ühe inimese elu pidada võrdseks kõigi teiste omadega ning seda tuleb ajalugu ja erinevaid elulugusid uurides silmas pidada. Elulugusid pannakse kirja põhiliselt seetõttu, et selle kaudu on inimesel midagi öelda või õpetada, samuti ei lase see mälestustel kustuda, vaid lubab paljudel inimestel sellest osa saada ja selle kaudu need mälestused säilivad. Ühtlasi on ühe inimese eluloo jäädvustus kui austusavaldus. George Duby tekstis ,,Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" selgub, et Maréchali austuseks loodi tema elust lugulaul. Lähtudes sellest lugulaulust, proovib Duby ühe rüütli abil lahti mõtestada kogu rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt
Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place Simone Weil (1909-1943) ,,L'Iliade ou le poeme de Force" (1940). Tegelikult on Iliases väga palju sõjavastaseid ideid. Nemesis saatus. Thersites 7. okt. 09. a. Georges Duby ja ,,Guillaume de Maréchal" *kirjutamise aeg *lugemise aeg *teose (toimumise) aeg Michel Foucault Diskursus William Marshal ehk maailma parim rüütel ( meest mõõdetakse tegude järgi, vt ,,Ilias"!) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument
Alamklassides valitses harimatus ning arvatakse, et Rooma riigi hiilgus käis ainult ülemkihi kohta.12 6 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 25. 7 Hermann Kinder ja Werner Hilgemann, Maailma ajalugu, (Tartu: Avita, 2001), 121. 8 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 25. 9 Samas, 28. 10 Samas, 29. 11 Samas, 31. 12 George Duby, Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980-1420,(Tartu: Greif, 1999), 9-11. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b
endast madalamate ühiskonnaliikmete pahede üle.9 Oma positsiooni kindlustamiseks, juhul, kui rüütlis ei olnud aadlisoost, abielluti sageli kõrgemast soost naistega. Sugulussidemed mängisid tähtsat rolli. Samas ei käitunud rüütlid naistega lugupidamatult, vastu tahtmist midagi ei tehtud.10 Abielludes pandi tihtipeale rüütliamet maha ning keskenduti enda ja abikaasa varanduse hooldamisele.11 9 Richard Abels. https://www.usna.edu/Users/history/abels/hh315/Chivalry.htm 10 Georges Duby. 1984 11 Franco Cardini. 1987 Lahinguväljal ei saaks rüütel ellu jääda ilma vastupidavate kehakatete ja hobuseta. Varustuse sai rüütel kas isandalt või talupoegadele kasutada antud maavaldustest saadud tulude eest. Rauast või terasest varustus oli kulukas ja kaalus palju. Mõõga käitlemine nõudis nii jõudu kui ka osavust, eriti ratsarüütlitel, kelle relv oli kaheksa kuni kaksteist jalga pikk. Kaitset
mingisugust kvalitatiivset progressi. Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000 · Euroopa sünd : vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350 / Robert Bartlett, Tallinn : Kunst, 2001 · Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel / Georges Duby, Tallinn : Varrak, 2007 · Keskaeg. I osa : [ajalooõpik 7. klassile] / Mait Kõiv, Priit Raudkivi, Tallinn : Avita, c2004 · http://www.waterhistory.org/histories/waterwheels · http://en.wikipedia.org/wiki/Watermill · http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
hetkega kaduda- rüütliturniiril võis rüütel kaotada oma varustuse, sealjuures ka hobuse ning veel enam-eneseväärikuse. Kui piisavalt vaprust välja ei näidanud, võis rüütel kaotada koha õukonnas. Siiski olid rüütlid piisavalt nutikad, liikudes ühest õukonnast teise ning kes juba rüütel oli, see täitis oma rüütlikohuseid nii hästi kui oskas. Kasutatud kirjandus H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" G. Duby ,,Guilleaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel Barbara W.Tuchman ,,Kauge peegel" John H. Mundy ,,Europe in the High Middle Ages"
kuid seda ainult endale sobival viisil ning see oli põhiline kunsti roll keskajal: mõjutada suuri inimmasse. Samas oli tähtis ilu, kuna miski muu ümberringi polnud ilus ning harimatu inimene jääb ilusas ümbruses uskuma palju enamat. Ilu pidi olema tajutav, tekitama hea olemise ja just sellega saadi hakkama keskaja kirikutes selle valgusküllasuse ja suursugususega. Uurimustöö on kirjutatud raamatute põhjal: Eco, Umberto ,,Reis hüperreaalsusse" & ,,Ilu ajalugu" Duby, Georges ,,Katedraalide aeg" LeGoff, Jacques, koostaja ,,Keskaja inimene"
Kuna aadlik seisuse tõttu põldu harida ei saanud, jäid üle vaimulikuamet või pidi ta hakkama kannupoisiks rüütli teenistuses. Guillaume, räägib oma viimasena sündinud pojast, kelle jaoks ei jätku maad ega varandust: "Tema on mulle iseäranis armas. Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Duby, lk13) Maad olid keskajal väga killustunud. Läänikord nägi ette, et aadlikud seisavad üksteise järel hierarhiliselt teenistuses ja saavad tasuks teenete eest lääni ehk maad. Kuna keskvõim oli nõrk ja maad killustunud, siis esines palju aadlike omavahelisi rüüsteretki. Kristlik Euroopa oli igast nurgast rünnakute all. Põhjast rüüstasid pea 300 aastat viikingid, maurid ületasid Püreneed ja ründasid Lõuna-Prantsusmaad, Araabia
Keskus Pariis Kirjandus 1. V. Vaga, Üldine kunstiajalugu või H.W. Janson, History of Art /väga paljudes keeltes/ Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/ või Knaurs Stilkunde I vastavad osad. 2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39. Soovitav: M. Camille, Gooti kunst. Tallinn 2001. Ja ülimalt soovitav lugeda G. Duby, Katedraalide aeg. Tallinn 1999 18 Ja 1. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 (ettevaatust: palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita. 19
Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad
iseloomust - näidata sakraalne võrdlus teiste kuningate vahel (pärast ka UK hakati sellesse uskuda). kui ei saanud terveks, siis inimeses oli probleem, mitte kuningas Philippe Ariès (1914–1984) ☼ lapse ja pere elu uurimine - keskajal lapsepõlve ei tuntud (väike täiskasvanu) ☼ surma uskumuste uurimine - uurib euroopa näitel 10- 19. sajanditel: surm oli osa elust, matused olid hinnatud, austatud Georges Duby (1919-1996) ☼ mentaliteet on kadunud, elavad edasi, lihtsalt teiste nimede all rahvakultuur:ühisosa mentaliteediajalooga ☼ rahvas on see, kes kultuuri kannab ☼ uuriti rahvakultuuri korjamise teel ☼ rahvakultuuri ajalugu 1960. aastatel - vastandmõiste kõrgkultuurile ☼ mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur)
Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on alavääristav, justkui vaheaeg, üleminekuaeg, keskmine aeg. 1920ndatel aastatel hakkas tegutsema Prantsusmaal ANNAALIDE KOOLKOND, kelle eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. )
varane näide Raamat uurib keskajal ja hiljemgi laialt levinud usku Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate imelisse võimesse ravida skrofuloosi, s.t. lümfisõlmede põletikku või siis kilpnäärme paistetust.Bloch näitab, et see "kuningavõimu pühadus" põhines uskumusel, mis oli osa tolle ajastu mentaliteedist, usul imetegude toimumisse ja "eriliste ilmikute" ehk kuningate imettegevasse võimesse. Veel mentaliteediajaloolasi Philippe Aries (1914-1984) uuris laste ja pereelu ajalugu Georges Duby (1919-1996) rüütlikultuur Michel Vovelle (s.1933) surma uskumus Robert Muchembled (s.1944) kuradi-, vägivalla-, seksuaalajalugu Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste `mentaliteet' ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet? kuidas seda mentaliteeti tuvastada? kuidas mentaliteet muutub? jne. Kuna tegemist on algselt prantsuse mõistega (mentalités), siis on probleemid osaliselt ka tõlkelist laadi mentalitései ole kadudeta teistesse keeltesse tõlgitav.
kummalisel moel kõigub fantastilise uusmedievalismi ja korraliku filoloogilise uurimise 27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või vähem sama vaimustuse kütkes mis eurooplased ja miks mõlemad neelavad ahnelt Georges Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm. Kes oleks kümme aastat tagasi võinud ette kujutada, et inimesed neelavad Poitou keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid? Öeldakse, et unistame keskajast. Aga tegelikult on nii ameeriklased kui ka eurooplased Lääne tsivilisatsiooni pärijad. Kõik läänemaailma probleemid kerkisid üles keskajal: uusaegsed
Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri. Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5
osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega
annaabi.ee 
