· Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud.
Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine
kuidas ta end teostab. Kui arvatakse, et inimene on objekt, siis peaks ta olema samasugune objekt nagu maal seinal. Ometi ei heideta kunstiteosele ette kellestki kõrgemal seisva reeglite täitmatust, küll aga heidetakse ette inimesele reeglite täitmatust, kuigi ta ise on ju ka objekt. Eksistentsialism määratleb inimest tema tegude kaudu, ehk siis inimene ei saa loota millelgi muule peale oma tegude, ning teod on ainsad mis inimese elamist võimalikuks teevad. Ükski moraaliteooria ei saa anda meile käsklusi ega kohustusi, öeldes, et nende järgi pead sa elama, sest need võtavad ära meilt ISE mõtlemise ja panevad meid tegutsema kellegi järgi. ,, Elu pole midagi enne, kui te seda elate, ent teie asi on sellele mõte anda ja väärtus pole midagi muud kui see teie valitud mõte". Leian ka ise, et inimene peab eelkõige olema seotud inimesega, kui indiviidiga; tõelisusega, ehk mida ta näeb ja tunneb; teadmistega, mis tagavad ühiskonnas
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9
loomulikuks seisukohta, et moraalifilosoofia produtseerib kõigepealt hulga tulemusi, mida seejärel saab rakendada praktilises elus. Nähtav probleem on siin selles, et kui eksplitsiitse teooria rakendamine pole õnnestunud varem, siis miks peaks see õnnestuma nüüd. Üldiselt on moraalifilosoofia rakendamisel olnud kas ebaloomulikud või siis triviaalsed tagajärjed. Ma ei hakka siinkohal oma väidet tõestama, vaid võtan lihtsa näite mõistlikust moraaliteooria rakendamise viisist. Minu näiteks on Peter Singeri teos Practical Ethics (Singer 1979). Selle põhiideeks on, et rakendatav teooria peab olema ühtaegu nii loomulik kui ka lihtne. Samuti tasub tutvustada vastupidist ideed, mille kohaselt praktiliste moraaliprobleemide lahendamisel pole vaja mingisugust teooriat. Loomulikult on filosoofil tänu oma algteadmistele nii vahendeid kui ka võimeid analüütiliseks mõtlemiseks, kuid ta ei hakka seda tausta esile tooma. Teooriast poleks mingit kasu
"läbipõlenult läbikkunud", sest "teaduslikud" teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Millel eetiline mõttekäik põhineb? Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. MacIntyre telos'est "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste." · põhivalik Aristotelese(vooruseetika) ja Nietzsche (egoismieetika) vahel. Meil on kohustus areneda moraalsete isikutena, et oleksime võimelised võtma endale
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha. Kuna me kasutame printsiipe, et käitumist ette kirjutada, nõu anda, kiitust ja laitust jagada, satuksime iseendaga vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi
5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooria jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli (empaatia, sümpaatia..) 3. Head idioodid Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi. Mõni heade kavatsustega idioot võib tahtmatult põhjustada paljude inimeste surma. Heal tahtel võivad olla halvad tagajärjed. 4. Kui me ei leia tõestust Jumala olemasolu kohta, kas siis peaksime moraali üldse hülgama? III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste
Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. Utilitarismi eelised: lihtsus (üks printsiip), objektiivsus (võimalik mõõta moraalset headust, st kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.
moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus Epistemoloogia on A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega
Ainus õige religioon on riigi poolt tunnustatud kirik: kõik muu kuulub ebausu valdkonda, keelamisele ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist
Eesmärgiks on tagada abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta
Eesmärgiks on tagada abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
· Teiste abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. · Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleks teiste abistamine lõpetada. Eeltoodud argumendi vastu: 1. Egoism on siin põhjendatud altruistlikult. Eesmärgiks on tagada ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. 2. Järelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne moraaliteooria. Eetilise egoismi poolt II: · Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid väärtuslikuks. · Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid meie turjal liugu lasta. Esitatud argumendi vastu: · Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist lubab ka endast hoolida.
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus.
Platon on otsustavalt igasuguse relativismi vastu, nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Tema arvates on võimalik üldkehtiv teadmine – teadmine, mis ei vaheldu nagu muljed erinevate 11 isikute puhul. Sellele vastavalt tahab ta näidata, et väärtustel ja hüvedel on objektiivne alus, millele saab püstitada pädeva moraaliteooria. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Näiteks dialoogis “Laches”, mille uurimisobjektiks on mehisus. Seal korduv skeem on Platonile tüüpiline ja avab tema metoodika ka üldisemalt. Sokratese tegelaskuju kaudu tahab Platon, et me teeksime endale selgeks, mis on mehisus kui selline, tabamaks mehisuse ideed. Kuigi vestlus lõppeb Platoni varajastele dialoogidele iseloomulikul moel tulemuseta, on
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
Vastus: sest on teatud tüüpi inimene - isetu, mitte isekas. ·Alati tunneb inimene rahulolu mingi asja saavutamisest, mis ta igatseb. Ta ei soovi aga rahulolu, vaid head teha. Brian Medlin väidab nt, et eetiline egoism ei saa olla tõene, sest see ei suuda rahuldada moraali tarvilikku tingimust olla tegutsemisjuhiseks. Ta ütleb, et see tähendaks soovitada inimestel teha vasturääkivaid asju ühitamatute soovide alusel. Teisest küljes, et mingi teooria oleks tõesti moraaliteooria, tundub vajalik, et teooria printsiibid oleksid avalikustatud. Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks.
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Mis on ombudsmani eelised Uue poliitikana on asutud propageerima säärast deontoloogilise eetika alla?Universalism on Kanti võrreldes anonüümse telefoniga?Kui anonüümne telefon vihmametsadest saadavat toodangut, mis on saadud neid kahju põhjustanud vea, vale otsuse, õnnetuse vms puhul on deontoloogiline moraaliteooria. tagab lihtsalt võimaluse anonüümse pealekaebamise metsi kahjustamata (viljad, mida kogutakse metsi tihti raske leida konkreetset süüdlast, keda karistada.
lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks?
lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks?
lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on I. Kanti austuse printsiibi korrektne sõnastus või on midagi puudu? Miks?
mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st: *õige (adekvaatne mõte) me peame teadma, mida me ütleme. Peame oskama formuleerida oma mõtteid * korrektne sõnastus - peame oskama neid õigesse keelde panna 2) illokutiivne sõnumi saatmine, väljaütlemine
" Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10
" Selline mõtteviis kehtib võib-olla kõige rohkem Euroopas, kus surmanuhtlused on keelatud ning inimese tapmine lõpeb pika vangistusega. Utilitaarne lähenemine (teleoloogiline) on seotud moraalse relativismiga (suhtelisusega) - "Sa ei tohi tappa, välja arvatud kohalikud tavad ja seadused." 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole
siis proovida teisiti. 10 · Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid seetõttu õigete otsustega, et pole olemas kõikehõlmavat lahendust. Tihti on olukordi, kus peame otsuse langetama mitme omavahel vastuollu sattuva moraaliteooria vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? 2
kommunikatsioon jm. Poliitikafilosoofi üks keskne ülesanne on analüüsida ja püüda kindlaks määrata poliitilise võimu tasakaaluline jaotus. Sellisena pakub ta teatud intellektuaalse vundamendi ja abstraktse sisendi poliitikateadlastele ja kujundajatele. Taolise instrumentaalse väärtuse kõrval on poliitikafilosoofia ka iseenesest väärtuslik. ,,Oluliste asjade teadmine pakub rahuldust lihtsalt teadmise enda pärast, ning on ka iseenesest oluline mõista moraaliteooria (samuti ka poliitikateooria ÜK) loomust ja ulatust. Me oleme mõistuslikud olendid, kes paratamatult tahavad tunnetada hea elu loomust ning kõike sellest tulenevat" (Louis P. Pojman). Kui inimesed seavad eesmärgiks saada teadmisi, mitte laialt ringlevaid erinevaid arvamusi, heast ja õiglasest elukorraldusest, siis sünnib poliitikafilosoofia; püüdlus asendada heitlikud arvamused poliitiliste asjade loomuse kohta kindla teadmisega poliitiliste asjade loomusest.
Esimene (Kant) lähtub õiguskorrast kui objektiivsest kategooriast ning leiab, et kui süüdlasele on mõistetud õiglane tema süüle vastav karistus, on sellega taastatud õiguskord. Teine, lunastusidee (Hegel), asetab rõhu kurjategija süüle ning näeb karistuses kurjategijale antud võimalust oma tegu sisimas heastada. Karistuse põhjendamine lunastusideega lähtub eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinges seal olevast kurjusest. Samast põhimõttest lähtub ka tänapäevane moraaliteooria. Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist. Tõsi, nähes karistuse õiglast tasumist, võib ju ka seda vaadelda eesmärgina. Sellisel juhul taandub küsimus terminoloogiliseks kui eesmärgi
ja likvideerimisele. · Pascali kihlvedu · Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas · Hinnang ja järelmõju igavene elu? · Kõige suurem etteheide ühekülgsus. · Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku · Mehhanistlik psühholoogia vastust. · Naturalistlik moraaliteooria · Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. · Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles · Positiivset: elus midagi peale pahede, saades asemele · Lisab Baconi empirismile matemaatilise aspekti
ning pärandas meile: o Käsitluse inimloomusest sellisena, nagu see satub kusagil esinema, o Teatud moraalireeglid, ilma veenva põhjenduseta, vundamendita. Aga millega reegleid nüüd põhjendada? Mis on inimese funktsioneerimise eesmärk? Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust sellest, mis ta on, selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks peab seega olema mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. Eetika peab uurima, millised ülesanded on mõeldud just inimesele. Millest hea elu koosneb? Mida peab edendama? Milliseid voorusi selleks tarvitatakse? MacIntyre telos'est MacIntyre vastab küsimusele telosest nii: "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest
tark olen, miks ma nii häid raamatuid kirjutan, miks ma saatus olen. Olla teadlik oma väärtusest, tugevusest, saavutustest, olla uhke enda üle, just see on loomulik, kõik muu on moonutatud moraal. Vähemalt see on tõsine moonutus, kui inimene häbeneb oma saavutusi. Moraali genealoogia ühiskonna põhiprobleem seisnes moraali kui sellise mõjus ühiskonna toimimisele. N poliitfilosoofia on eeskätt moraaliteooria, s.t. ta vastab küsimusele, mis on moraal ning milline on selle koht ühiskonnas. Nii probleem kui lahendus tuleneb moraalist, tuleb kindlaks teha, kuidas valesti on moraalist mõeldud ning õppida mõtlema õieti. `õiged moraalipõhimõtted tagavad õiglase käitumise' Igasugune moraal, mis halvab, on halb. Õige moraal suunab tegutsemisele. moraal on omamoodi tegutsemise vastand "Vaja on moraaliväärtuste kriitikat, moraaliväärtuste väärtused tuleb panna küsimärgi alla ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
