sajandil üks esimesi trükitud raamatuid; sellest traditsioonist pärineb sõna grammatika tänapäevane tähendus. Ladina tähestikku võeti üle 21 tähte etruski tähestikust; 7. sajandi eKr kreeka tähestikust lisati Y ja Z, hiljem lisandusid J (16. saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid suurtähed, minusklid väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete ülevaatuse, 13. sajandil hakati seda kutsuma Versio Vulgata ühine, rahvakeelne tõlge; Clementine väljaanne 1592. aastast muutus roomakatoliku kiriku standardtekstiks kuni 1979. aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu
Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide renessanss Alcuin Koolide rajamine Kasutatud allikad http://uudised.err.ee/failid/101810_01.jpg 3.3.2010 http://www.paideyg
kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine. · 3.sajandil eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest. Kirikukogudel kujundati õige, nn ortodoksne usutunnistus ning kõik kõrvalekalded sellest keelati. 4.- 5.sajandil levisid laialt kaks vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimusest: ariaanlased rõhutasid, et Kristusel on vaid inimlik loomus (levis germaanlaste hulgas), monofüsiidid uskusid, et Kristusel on vaid jumalik loomus (levis Süürias ja Egiptuses)
· Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast. · William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi. · Miguel de Cervantes (1547-1616) Hispaania aadlik
Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge. Juudid uskusid, et peagi tuleb Taaveti soost messias, kes teeb lõpu iisraeli rahva hädadele, taastab muistse hiilguse ja kehtestab maapealse jumalariigi. 1.saj pKr tegutses Palestiinas juudi soost rändur Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Tal oli alamkihtides palju pooldajaid, kuid tema õpetuses nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist
19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik) 882.-tekkis Vana-Vene riik 988.-algas ristimine, bütsantsi õigeusku 21. Selgita mõisted:Vulgata, Vanem Edda. Vulgata- Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli ehk Vulgata. Vanem Edda-kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. /12-13 saj/ 22 Kes oli Püha Benedictus, millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse? Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus
III püha vaim, kui julgust Jumalaarmu jagatakse 7 sakramendiga (katoliiklik) leida rohkem sakramente saad, seda paremini taevariiki pääseda. Katoliiklus 7 sakramenti: · ristimine · levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks
Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik loomus(levis germaanlaste hulgas) * monofüsiidid-Kristusel on vaid jumalik loomus( levis idapoolsetel alades,Egip,Süürias) Kirik varakeskajal- suur osa kirikuõpetusest tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustel. Kirikuisade ajaks nim ristiusu kiriku kujunemisaega kuni a-ni 500. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud
Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk Ortodoksne usutunnistus õige usu tunnistus Ariaanlus laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa
Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast 589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust
saj. eKr – tõlgiti kreeka krrlde juutide püha raamat Vana Testament (juudid ei osanud enam heebrea keelt) - 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted:
Sinod vaimulike koosolek piiskopi eestistumisel Visitatsioon piiskopi külastus oma piiskopkonna kirikutes ja kloostrites , jälgides ordureeglite kinnipidamises Kümnis maks vaimulike ja kirikute ülalpidamiseks Patronaadiõigus suurmaaomaniku õigus täita vaimulike ametikohti Piibel jaguneb VT( juutide ajalugu, prohvetite kuulutused), UT ( 4 evangeeliumit, Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest) Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga
sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus · Naturaalmajandus 12. Selgita: Apostel: esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium: pärast Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Piibel: ristiusu püharaamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata: keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Vana Testament: on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament ja selle koostisosad- mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood.
klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
Ta rändas Süürias,Väike-Aasias ja Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus. Pühakiri ja selle kujunemine:Pühakiri Piibel jaguneb Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus
Tema elu, õpetus ja imeteod jõuavad meieni eri aegadel tegutsenud apostlite (evangelistide) suu läbi. [5]. 4. Piiblitõlked Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr. (nn Septuaginta e. LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlasel Hieronymostil võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele
,,Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Ristiusu levik Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele
Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) 7. PIIBLITÕLKED Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta e LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele
kuuluvat. Need on siis need käsud mis oli jumal inimesele andnud ja sa ei tohtinud neid rikkuda. 10. Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta ehk LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini jumalateenistuse alustekstiks. Piiblit tõlkimise vastu oli katolik kirki päris pikalt kuna nad ei näinud selleks vajadust. 11. Esimene eestikeelne Piibel nägi ilmavalgust aastal 1739, pärast selle tõlkijate aastakümnetepikkust rasket tööd. Piibel tõi kaasa põhjaeesti keele muutumise kirjakeeleks terves Eestis ning kujundas oluliselt eesti kirjakeele arengut tervikuna.
Uue Testamendi raamatud kirjutati algusest peale kreeka keeles, mida kõneles enamik Vahemere idaosa elanikkonnast. Vahemere lääneosas osati kreeka keelt vähem, seetõttu hakati Piibli eri osi järk-järgult ka ladina keelde tõlkima. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde alles hilise Rooma keisririigi ajal IV sajandil pKr -> tõlkis Hieronymus, parandas ka varem tõlgitud osi, pani kokku ladinakeelse Piibli Vulgata (ld. k. 'rahvapärane'). See oli kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas. o Rooma õigus kodanikel oli õigus kaevata (apelleerida) rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi kohtumõistmisel alluma seadusele. Rooma seadused algasid 12 tahvli seadustest. Seaduste süstematiseerimine, esile kerkisid juristid. Kujunes juriidiline terminoloogia, st. Roomas sai alguse õigusteadus.
9) Kristlus arenes juutide usundist. 10) Vana testament on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündi. 11) Uus testament on kristliku piibli teine osa, mis on kirjutatud pärast Jeesuse sündi. 12) Piibel: Vana testament ja uus testament koos kristliku pühakirjana. 13) Milano edikt – kehtestas usu sallituks. 14) Hieronymus – Kristlik õpetlane. Ladinakeelne piibel – Vulgata. 15) Augustinus – kristlik õpetlane. 16) Ortodoksne usutunnistus – õige uskumine. Kirikukogudel asetleidnud vaidluste vähemusse jäänud seisukohad keelati kui väärõpetused. 17) Askees – lihasuretamine (harjutus) 18) Eremiit – erak või munk. I kuningate aeg 753 – 510 eKr (753 rooma riigi algus) II vabariik 509 – 30 eKr III keisririik 30ekr – 476pKr (476pkr Vana-aja lõpp)
Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-6-1.htm www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-12-3.htm lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Keiser%20Nero.doc http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/15kristlus.htm http://www.miksike
on võimalik uuendada korraliku teadustöö kaudu heebreakeelse ja kreekakeelse piibli uurimisega. 1516. aastal ilmus Erasmuselt kreeka keelne Uus Testament koos uue ladinakeelse tõlkega. Uudne ja sisuliselt täpsustatud tõlge muutis Uue Testamendi mõistmist, andis toonastele teoloogidele jumalasõna tõlgendamises uusi impulsse. Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke
Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali
Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist(kr.k.euangelion-rõõmusõnum)-1saj. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja teod, lisati ka Johannese ilmutusraamat(viimse kohtupäeva ja saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik. Kristuse lugu taaselluärkamisest meenutas nt Osirise ja teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud
Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali
Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles. Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli- Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. · Keel Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas Pühal maal (Iisraelis) Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides.
ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite
kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate
autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli
autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate
usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus, Tema peateos on "De civitate Dei" ("Jumala riigist") 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? Skisma, toimus aastal 1054 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II, 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? 28
normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne
kümnis kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215
Nelja evangelisti (Matteus, Markus(Peetruse rännukaaslane), Luukas (Pauluse rännukaaslane), Johannes) eri aegadel lugejate ette toodud Jeesuse elulugu ja tema tegevus erinevatest aspektidest. Uue Testamendi koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustavad need kristliku pühakirja “piibli” (kr. k. biblion – raamat) 4. saj. tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. – tõlge nim. Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430).
vaeseid, mehi ja naisi. c. Pühakirja kujunemine: · 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. · 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. · Piibel (kr.k. Piblion-raamat) kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. · Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur 1. Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD · Kaua aega suulises RAHVAPÄRIMUSED · Kirjapanek kreeklaste vormis. mõjul 3.saj. eKr
(grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. 23. Vulgaarladina keele (VL) mõiste Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel.
Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 14521455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka Islami kõige püham linn, kus asub Suur Mosee Kaabaga. Meka on hajj e palverännukeskus. Ta ei ole püha üksnes sellepärast, et seal sündis prohvet Muhamed. Koraani järgi lõi Jumal Meka maailma keskpunktiks. Islamiusulised palvetavad viis korda päevas Meka suunas, olenemata sellest, kus nad on. Jumal oli Aabrahamile tõotanud, et ta järglaskond on rohkearvuline. Saara oli sigimatu. Pikast
käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3. saj lõpp 5. saj): Kristlus legaliseeriti 313. a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4
Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion – rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata – rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp – 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4
Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. +Joosep ja vennad, Taavet ja Koljat, Saalomon, Simson, Juudit. Tõlkimine: Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr Hieronymose poolt. See sai nimeks „Vulgata”. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja leiutati trükikunst. 1534 tõlkis Luther piibli saksa keelde. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. Alguses oli tõlkimisega suuri raskusi, sest eesti keel oli habras ja oli vaja luua uusi sõnu, nt polnud varem eesti keeles sõna ’’aaloe’’. Samuti olid põhimõtte ja tõlgendamisega suured probleemid. Kirjutati umbes 100 aasta
Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4
476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele
Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati ristiusk juba riigiusuks ning mittekristlaseid e paganausulisi hakati riiklikult taga kiusama
võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid. Keskaja allikad Kesksel kohal kirjalikud allikad: - Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest - Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes - Nende ül. On vastata meie küsimustele - Allikas on tunnistus minevikust - Allikate kirjutajad/lugejad olid tol ajal väike % elanikkonnast (vaimulikud enamasti) - Allikad oli peamiselt ladina keeles - Vulgata ladinakeelne piibel - Kõrgkeskajal hakkas Itaalias välja kujunema kirjakeel laiemalt, ka rahva keeles - Kirjalikke allikaid võib jagada mitmel erineval viisil: - Histograafilised allikad - kroonikad, anaalid (lühidad ajaloofaktid) - Agriograafilised allikad pühakute elulood (jutustavad imedest) - Õigust puudutavad allikad: - -Kohtumaterjalid - -Diplomaatilised allikad ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament). Ürikud
rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed
o visiteerimine ehk visitatsioon- külastamine, ,,kiriku katsumine", kontroll vaimulike töö üle o sinodite korraldamine- tähtsamate vaimulike kokkutulek · preestrid- alama astme vaimulikud, toimetasid sakramente, pidasid jutlusi · kirikuõpetus põhineb piiblil. Originaaltekst oli heebreakeelne. Ladina keelde tõlgiti 4 sajandil püha Hieronymose poolt. · Ladinakeelne tõlge- vulgata · 1739 tõlgiti Eesti keelde · esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad. Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj. · Sakramendid: o Ristimine o Leeritamine ehk konfirmatsioon o Abielu o Viimne võidmine
Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich
| Kogu Piibel on loodud 16. saj jooksul (1000 a ,,Vana Testamendi" jaoks ja 400 a vahet ja 400 a ,,Uue Testamendi" jaoks). ,,Vana Testament" 66 raamatut, mis sisaldavad ajalugu, näitekirjandust jne. Tõlgitud on 1900 keelde. Piibel tuleneb kreeka keelest (byblion raamat). Nimi võeti kasutusele 3.-4. saj. Ladina keeles libri divina pühad raamatud. Kokku 1189 peatükki. VT tõlgiti 3. saj eKr kreeka keelde ,,Septuaginta" (70 tõlkijat). 4. saj pKr tõlgiti ta ladina keelde ,,Vulgata." Gruusia-Armeenia 4. saj. Sloveenia 8. saj. Rootsi 1500. a. Esimene trükitud teos oli 1455. a Gutenbergi ladinakeelne Piibel, 10 a hiljem saksakeelne. 1593. a Inglismaa. 1876. a Venemaa. 1739. a A. Thor Helle esimene eestikeelne Piibel, 1. trükki tehti 6000 tükki. Eesti Piibli 200. juubeliks ettetellimine 1939.1940.a. Pilet nr 2 1. Islandi epika, "Vanem Edda" 2. "Rolandi laul" lähivaates: Prantsuse kuulsaim. Vanim käsikiri pärineb 12. sajandist, avastati 1837. aastal,
selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja trükikunst leiutati. Tema tõlkis piibli saksa keelde 1534. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. 2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai
annaabi.ee 
