– Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga. Seaduse tundmine ei tähenda sõnade teadmist, vaid nende tähenduse ja eesmärgi mõistmist. /seaduse ja jõu (mõtte) meelespidamist. 15. Neminem laedere. – Mitte kedagi (ei tohi, pole lubatud) kahjustada / mitte keegi ei tohi haiget teha. 16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium - Üks asi on müümine/müüa ja teine asi on ostmine/osta, üks on kaup, teine on väärtus/ostu hind. 17. Vim vi repellere licet. - Vägivalla tõrjumine vägivallaga on lubatud/ jõudu on lubatav tõrjuda jõuga 18. Errare humanum est. - Eksimine on inimlik 19. Utile dulci miscere. - Kasuliku ühendamine meeldivaga/kasulikku meeldivaga ühendama 20. Fraus est celare fraudem. - Pettuse varjamine on (samuti) pettus 21
quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. Tekst 20 3) Culpa in faciendo süü tegevuses ; culpa in non faciendo süü tegevusetuses 18) Pactum de contrahendo lepingueelne kokkulepe. Tekst 21 7) Nemo est heres viventis mitte keegi pole elava pärija. 11) Ius scriptum kirjutatud õigus; Ius non scriptum kirjutamata õigus. Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid
11. Agere. Cavere. Respondere. - Hagema. Nõustama. Vastama. 12. Caput hebere – õigusvõimet omama, Caput non habere – ei oma õigusvõimet 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. - Seaduse voorus on käskida, keelata, lubada, karistada 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem – Seaduste teadmine ei ole sõnade meeles pidamine, vaid selle võimu ja jõu. 15. Neminem laedere – Mitte kedagi vigastada 16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium – Teine on müümine, teine ostmine; teine on kaup, teine on hind. 17. Vim vi repellere licet – Jõudu võib jõuga tagasi tõrjuda. 18. Errare humanum est – eksimine on inimlik 19. Utile dulci miscere – Kasulik ühendada meeldivaga 20. Fraus est celare fraudem – Pettust on pettust varjata 21. Accipere quam facere iniuram paestat - Parem on ülekohut kannatada kui seda teha 22
3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5. Rs nllus mitte kellelegi kuuluv asi. 6. Nllum crmen, nlla poena sine lge ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta. 7. Nlla rgula sine exceptine pole ühtegi reeglit ilma erandita. Igal reeglil on erand. 8. Nlla dies sine line mitte ühtegi päeva ilma jooneta (harjutamata). 9. Rs Publica nihil aliud quam mgna familia est avalik asi/Vabariik pole mitte midagi muud kui suur perekond. 10. Scientia nihil aliud est quam vrtits teadus ei ole midagi muud, kui tõde 11. Nihil cnsnsu tam contrrium est quam vs et metus üksmeelega pole üksi asi nii vastuoluline kui võim ja hirm/ähvardus 12. Nlla lx satis commoda omnibus est ükski seadus pole piisavalt sobiv kõigile. 13. Nlla vs est mior populi voluntte mitte mingisugune jõud ei ole üle rahva tahtest. 14
aliqu, aliqua, aliquod pron. indef. adi. aptus, a, um seotud, ühendatud; keegi, mingi, teatud korras(tatud), sobiv aliquis, aliquid pron. indef. subst. (m ja f ka apud praep. c. acc. juures; juurde adi.) keegi, mingi, miski, mõni aqua, ae f vesi aliter adv. teisiti; vastupidisel viisil; vastasel ra, ae f altar juhul, muidu arbitror, tus sum, r arvama, pidama alius, alia, aliud, gen. alterus, dat. ali v arbor, oris f puu alter teine, muu arce, u, , re ümbritsema; kaitsma al, alu, alitum (altum), ere toitma; (loomi) arcess, v, tum, ere kohale kutsuma v kasvatama v pidama; tugevdama, kosutama tooma alter, era, erum, gen. alterus (luules ka rde, rs, rsum, re põlema, leegitsema, alterius), dat. alter teine (kahest); lõõmama; hiilgama
· Filsoofia vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisuses. · Jumalal ei ole olemist nagu teistel loodud asjadel. Mis on määratletavad üksteise suhtes erinevuste · Ta ise on olemine ja selletõttu on kõik olev Jumala kaudu. olemises. · Nii valitseb maailmas pidev teisitiolemine (aliud · Jumal sisaldab kõike ja ilma Temata poleks esse). midagi. · Mõistus võib asju tunnetada, võrreldes tuntut · Hingesäde tundmatuga ja moodustades sarnasuste alusel · Oma hinge sügavuses leiab inimene aluse, milles mõisteid. tal on osa Jumalast: hingesädeme (scintilla · Filosoofia animae)
Tavaliselt olid need juhtumid, kui oli kindel, et leping oli sõlmitud, aga ei olnud kindel, et milline – teatavasti oli vahetuse olemus näiteks vaieldav: Sabinus et Cassius etiam in alia re putant posse pretium consistere: unde illud est, quod vulgo dicebatur per permutationem rerum emptionem et venditionem contrahi eamque speciem emptionis venditionisque vetustissimam esse: /…/ Diversae scholae auctores contra sentiebant aliudque esse existimabant permutationem rerum, aliud emptionem et venditionem. /…/(Inst. 3, 23, 2) (Sabinus ja Cassius arvavad, et hind võib seisneda ka teises asjas [peale raha]: seepärast öeldi varem igal pool, et vahetuse teel sõlmitakse müügileping ja et see müügilepingu liik on kõige vanem: /…/ Teise koolkonna esindajad olid vastupidisel seisukohal ja arvasid, et üks asi on asjade vahetamine, teine müügileping./…/) Teisest küljest kuulusid selliste preetori kaitse all olevate lepingute hulka ka need,