Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? Probleemi lahendaja (problem solver) ei pea olema selle eriala spetsialist, kus asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist). Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? Probleemi lahendamisel eelistatakse kõige efektiivsem on analoogiameetodit. Tuua 5 näidet analoogiatest. 5 näidet analoogiatest: lind=lennuk,lendavad linnud=lendavad lennukid,kala=allveelaev,kaelkirjak=kraana,aatomituum=päikesesüsteem.
6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8.Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmi 4.)Ei ole. Puudub ainult oskus nende lahendamiseks. 5.)Tuleb välja töötada süstemaatiline probleemide lahendamise strateegia. 6.) · Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine.
b) võistlus/võrdlemine (aemulatio), kus erinevalt eelmisest ei nõua kokkusobitamine sisulist kontakti, liikumatu ja teostub ka distantsilt.Nt. silm-päike, suu-Veenus, nina- Merkuur jne. Siin ei moodusta need lülid mitte ketti, vaid kontsentrilised ringid, mis peegeldavad teineteis ja võistlevad omavahel. c) analoogia -- siin on ühendatud mõlemad eespool mainitud aspektid. Kõige analoogiatest küllastatum maailma punkt on inimene. d) sümpaatia on aktiivne samasusevorm, mis kutsub esile eemalseisvate objektide lähenemise. Funktsioneerib koos antipaatiaga. Sõna on selles episteemis kui sümbol, kus seos sõna ja asja vahel on näha. Märk on eelkõige tunnus ja ta tähistab sarnasuse alusel. Seda episteemi iseloomustab Foucault sõnul määramatus,st sarnasuste põhjal seoste klassifitseerimine on lõputu protsess ning samal
Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend, teadusliku teadmise kõrgeim vorm; Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna olemuse alusel kirjeldab ja seletab neid üldistavalt ning võimaldab uusi fakte ja seaduspärasusi ette näha.
· Usk armu läbi headus (summum bonum). · Raamat koosneb kolmest osast ja on jagatud 512 · Kaks tasandit küsimuseks, millest igaüks on jagatud mitmeks · Tuleb täpselt eristada, mida inimene n.ö. "alt" oma uurimispunktiks. kogemuslikust horisondist lähtuvalt tunnetab ja · Õpetus analoogiatest mida ta tunnetab "ülalt" Jumala enda perspektiivist · "Jumal ületab inimlikku arusaamist ja kõnet. inspireeritud Pühakirja kaudu. Jumalat tunneb kõige paremini see, kes tunnistab, · Alumisel tasemel asub loomulik tõde. et miski, mida ta iganes mõtleb või ütleb, ei küüni · Ülemisel tasemel asub ilmutatud ehk üleloomulik Jumala tegeliku olemiseni." tõde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
