IMMANUEL KANT

1724 – 1804

Elu ja isiksus

• Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana.

• Üks esiisadest oli väljarännanud Šotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi.

• Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust.

• Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis.

• Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused.

• Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid.

• Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades.

• Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu.

• Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega.”

• 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina.

• Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika professuuri, mida peab elu lõpuni.

• Herder: “Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mõtlema.”

• 40 aastat peab ta loenguid matemaatika, füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta.

• Kanti elu on sündmustevaene. Ta võib rääkida võõrastest maadest, kuid ei lahku kunagi Königsbergist.

• Põhjuseks oli ka lapsepõlvest kaasa saadud nõrk tervis, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine.

• Seoses nõrga tervisega paneb ta paika omaenese päevakorra ja toidumenüü.

• See võimaldas tal elada 80-ne aastani.

• Väljas olles ei rääkinud kunagi.

• Enne iga otsust armastas ta pikalt järelemõelda. See sai talle saatuslikuks.

• Kaks korda mõtles ta paluda daami kätt. Ühel juhul jõudis daam enne abielluda ühe ettevõtlikuma mehega. Teisel juhul lahkus daam Königsbergist enne kui filosoof ise otsusele jõudis.

• Kant arvas, et meeste riiete värv peaks olema kooskõlas valitseva aastaaja värvidega.

• Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle.

• 7-9 pidas loenguid.

• 9-13.00 töötas

• Lõunasöök

• Jalutuskäik

• Kell 22.00 voodi.

• Heine kirjutab:

“Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine – kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. … Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal.”

• Peale peamiste teoste ilmumist ulatub Kanti kuulsus üle Saksamaa piiride.

• Ta saab paljude austuste osaliseks. Kutsed väljapoole lükkab aga tagasi.

• Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad suurejoonelised matused.

Teosed

• 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria

• 1756 Füüsiline monadoloogia

• 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist.

• 1775 Inimese erinevatest rassidest.

• 1782 PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA

• 1783 Sissejuhatus tuelvasse metafüüsikasse.

• 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast

• 1785 Kommete metafüüsika põhjendus.

• 1788 Praktilise mõistuse kriitika.

• 1790 Otsustusvõime kriitika

• 1793 Religioon puhta mõistuse piirides.

• 1795 Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand.

• 1798 Fakulteetide võitlus

• 1793 otsustab ta oma koguteosed välja anda.

• Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. – 18 köidet.

Kriitika eelne periood
Loodusteaduslikud teosed

• Kuni “Puhta mõistuse kriitika” ilmumiseni nimetatakse seda aega “kriitikaeelseks” perioodiks.

• Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme.

• Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks.

• “Üldine taeva teooria ja looduslugu”

• Taevakehade tiirlemine on külgetõmbejõu ja tangensiaalselt toimiva jõu tulemus.

• Kui Newton arvas, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda põhjendada.

• Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele mõned aastakümned hiljem.

• “Füüsiline monadoloogia”

• Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta defineerib monaadi “ruumitäitva jõuna”. Niisiis moodustab mateeria olemuse jõud.

• Ei ole olemas mingit ainet, on vaid jõud (energia)!

• Me leiame siit kaasaegse tuumafüüsika eelkäija. Mateeria on vaid energia ilmumise vorm.

• “Rassidest”

• Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee.

• “Looduslugu … õpetaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis (taimedes ja loomades ), mis on läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest.”

Kriitlise probleemi väljakujunemine

• Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- Wolffi filosoofia.

• See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. – Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde.

• Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock’i ärkab Kant “dogmaatilisest unest”.

• Lock: “Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes.”

• Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu.

• “Vaimudenägija