Immanuel Kant (2)

IMMANUEL KANT

1724 – 1804

Elu ja isiksus

• Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana.

• Üks esiisadest oli väljarännanud Šotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi.

• Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust.

• Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis.

• Alul õpib ta teoloogiat, hiljem valib filosoofia ja loodusteadused.

• Uurib põhjalikult Leibnitzi ja Wolffi teoseid.

• Pärast seda teenib ta üheksa aastat leiba koduõpetajana ümbruskonna mõisades.

• Nende pedagoogilist kogemuste alusel annab ta välja oma käsiraamatu.

• Tähtsaim põhimõte: Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise. Järelikult tuleb tegelda keskpärastega.”

• 1755 aastal ta promoveerub ja asub ülikooli juures tööle eradotsendina.

• Alles 15 aastat hiljem saab loogika ja metafüüsika professuuri, mida peab elu lõpuni.

• Herder: “Oma õitsvamatel aastatel oli tal noore poisikese lõbusus, tema avatud mõtlemiseks loodud pea oli täis hävitamatut erksust ja rõõmu, mõtterikkaim kõne voolas huultelt, kasutas nalju, anekdoote ja teravmeelsusi, tema õpetav ettekanne oli kõige meeldivam ajaviide. Ta julgustas ja sundis ise mõtlema.”

• 40 aastat peab ta loenguid matemaatika, füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta.

• Kanti elu on sündmustevaene. Ta võib rääkida võõrastest maadest, kuid ei lahku kunagi Königsbergist.

• Põhjuseks oli ka lapsepõlvest kaasa saadud nõrk tervis, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine.

• Seoses nõrga tervisega paneb ta paika omaenese päevakorra ja toidumenüü.

• See võimaldas tal elada 80-ne aastani.

• Väljas olles ei rääkinud kunagi.

• Enne iga otsust armastas ta pikalt järelemõelda. See sai talle saatuslikuks.

• Kaks korda mõtles ta paluda daami kätt. Ühel juhul jõudis daam enne abielluda ühe ettevõtlikuma mehega. Teisel juhul lahkus daam Königsbergist enne kui filosoof ise otsusele jõudis.

• Kant arvas, et meeste riiete värv peaks olema kooskõlas valitseva aastaaja värvidega.

• Ta tõusis kell 5 ja hakkas kohe tööle.

• 7-9 pidas loenguid.

• 9-13.00 töötas

• Lõunasöök

• Jalutuskäik

• Kell 22.00 voodi.

• Heine kirjutab:

“Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine – kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. … Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal.”

• Peale peamiste teoste ilmumist ulatub Kanti kuulsus üle Saksamaa piiride.

• Ta saab paljude austuste osaliseks. Kutsed väljapoole lükkab aga tagasi.

• Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad suurejoonelised matused.

Teosed

• 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria

• 1756 Füüsiline monadoloogia

• 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist.

• 1775 Inimese erinevatest rassidest.

• 1782 PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA

• 1783 Sissejuhatus tuelvasse metafüüsikasse.

• 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast

• 1785 Kommete metafüüsika põhjendus.

• 1788 Praktilise mõistuse kriitika.

• 1790 Otsustusvõime kriitika

• 1793 Religioon puhta mõistuse piirides.

• 1795 Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand.

• 1798 Fakulteetide võitlus

• 1793 otsustab ta oma koguteosed välja anda.

• Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. – 18 köidet.

Kriitika eelne periood
Loodusteaduslikud teosed

• Kuni “Puhta mõistuse kriitika” ilmumiseni nimetatakse seda aega “kriitikaeelseks” perioodiks.

• Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme.

• Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks.

• “Üldine taeva teooria ja looduslugu”

• Taevakehade tiirlemine on külgetõmbejõu ja tangensiaalselt toimiva jõu tulemus.

• Kui Newton arvas, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda põhjendada.

• Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele mõned aastakümned hiljem.

• “Füüsiline monadoloogia”

• Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta defineerib monaadi “ruumitäitva jõuna”. Niisiis moodustab mateeria olemuse jõud.

• Ei ole olemas mingit ainet, on vaid jõud (energia)!

• Me leiame siit kaasaegse tuumafüüsika eelkäija. Mateeria on vaid energia ilmumise vorm.

• “Rassidest”

• Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee.

• “Looduslugu … õpetaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis (taimedes ja loomades ), mis on läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest.”

Kriitlise probleemi väljakujunemine

• Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- Wolffi filosoofia.

• See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. – Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde.

• Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock’i ärkab Kant “dogmaatilisest unest”.

• Lock: “Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes.”

• Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu.

• “Vaimudenägija unenäod” , kus ta astub Emanuel Swedenborgi (1688-1772) vastu.

• “Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid …, selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga libedate mõistetega ehitavad. …üks teravmeelne Hudibras võinuks meile selle mõistatuse lahendada; sest minu arvates: kui mingi hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb allapoole, siis tuleb sellest peer , kui ta tõuseb ülespoole, siis on see ilmutus või püha inspiratsioon.”

• Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes andes sellele uue määratluse.

• Metafüüsika on teadus inimmõistuse piiridest. Selle piiri määratlemine kujuneb talle eluülesandeks.

• Ta püüab luua ratsionalismi ja empirismi vahele silda. Õigus võib olla mõlemal, kuid piiratud ulatuses.

PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA

• Kanti 57 eluaastal ilmub tema “Puhta mõistuse kriitika”.

• Iseloom, ülesehitus ja põhimõtted

• “Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta .”

• Teose teise väljaande maht on 884 lk.

• See on maailmakirjanduse raskemaid ja sisukamaid teoseid.

Jaotus

• Transtsendentaalne elementaarõpetus

• Transtsendentaalne aisteetika – meelelisuse võimalused.

• Transtsendentaalne loogika – mõtlemise võimalused.

• Loogika

• Transtsendentaalne analüütika – käsitleb mõistmist ( Verstand )

• Transtsendentaalne dialektika – käsitleb mõistust (Vernunft)

Mõisteid

• “Kriitika” ei tähenda mitte “kritiseerimist” hukkamõistu tähenduses vaid läbivalgustamist, piiride määratlemist.

• “Puhas” mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide sünnipärased ideed)

Kogemuse tähtsus

• Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma?

• Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele.

• Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest.

• Võib olla, et kogemus ise on millestki, mida me lisame, kokku pandud.

Mis on enne kogemust?

• Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne kogemust – a priori (enne kõike).

• Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud.

• Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest?

• Kaks tunnust, mis ei peta:

• Hädavajalikkus ( paratamatus ) ja

• Range üleüldisus.

Üldkehtiv ja paratamatu

• Kogemus näitab meile, et miski on nii või teisiti loodud, kuid me ei jõua siin kunagi kaugemale suhtelisest üldisusest.

• Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, siis ei saa see meelelisest kogemusest pärineda.

• Hume: see on meie harjumuse produkt.

• Kant: see ei saa tulla kogemusest.

Analüütilised ja sünteetilised otsused

• Analüütiline – lahtivõetav, liigendav. “Kera on ümmargune.” Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas.

• Sünteetiline – siduv, kokkupanev. “See kera on kuldne.” Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu.

• Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest.

A priori sünteetilised väited?

• Lause: Igal muutusel on oma põhjus.

• Kogemus ei õigustaks mind kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema.

• Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega.

• Niisiis võib olla ka sünteetilisi lauseid a priori.

• Kõigepealt on sellised matemaatilised väited.

Matemaatilised väited

• 7 + 5 = 12 on aprioorne. See kehtib paratamatult ja väljavõttetult.

• Aga, kas ta on ka analüütiline?

• Kas mõiste 12 sisaldub kuidagi 5 ja 7-s. Ei. Sellised väited on sõltumatud kogemusest.

• See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete kohta.

• Sama leiame loodusteadustes ja metafüüsikas.

• Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud?

• Kuidas on puhas matemaatika võimalik?

• Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?

• Kuidas on metafüüsika võimalik?

• Selle selgitamine ongi “Puhta mõistuse kriitika” kui erilise teaduse ülesanne.

Transtsendentaalne

• Transtsendentaalseks nimetab I.Kant “igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik.”

• Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem.

• NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte “sealpool kogemusi asuvat”.

Aisteetika ja loogika

• Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik.

• Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente.

• Aisteetikat ei tohi siin ära segada “esteetikaga”.

• Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest.

Transtsendentaalne aisteetika

• S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine.

• Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud).

• Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest.

Meeleline taju

• Meeleline taju “roosist” näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele “roos”.

• Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil.

• See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest.

Ruum ja aeg

• Ruum.

Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada.
Ruumi kujutlus on antud a priori.

Ruum ei ole seotud objekti endaga.

Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle.

• Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis.

• Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. “Ruumil on empiiriline reaalsus” kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa.

• Niisiis ruumil on “transtsendentaalne identiteet”. See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm.

• Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud.

• Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm.

• Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm.

Piirid

• Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud “vormis” (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad.

• Neid piire pole võimalik ületada.

• See, mis asub ilmingute taga, asjas iseendas (Ding an Sich – Kant nimetab seda ka noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada.

Matemaatika võimalikkus

• Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja ruum asetsevad a priorsete vormidena meis enestes.

• Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata kogemust.

• Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis on geomeetria alused üldkehtivad ja paratamatud.

Transtsendentaalne analüütika

• Probleem

• Kuidas tunnetus toimub?

• J.Locke: Mõistuses ei ole midagi, mida enne seda meeltes poleks olnud.

• Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise!

• See oleks ka I.Kanti vastus.

• Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv.

• Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile “arusaamatu”.

• Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad.

• Aisting on korrastatud ärritus,

• Taju on korrastatud aisting,

• Mõiste on korrastatud taju,

• Teadus on korrastatud teadmine,

• Tarkus on korrastatud elu.

Igal järgneval astmel leiame enam järjekindlust ja korda.

• Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja filosoofia.

• I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni?

KATEGOORIAD

• Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, loetleb I.Kant

• 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks:

Näited:

• Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis kaks teist nurka on teravnurgad.

• Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne või teravnurkne või nürinurkne.

• Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa.

• Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele.

• Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema.

Näited:

• Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud.

• Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid.

• Üksikotsus: Kant on filosoof.

• Jaatav otsus: See roos on punane.

• Eitav otsus: See roos ei ole punane.

• Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.)

• Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk.

Kategooriad

Objekti mõiste tekkimine:

• Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus.

• Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes.

• Tulemuseks on empiirilised mõisted.

• Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome.

Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon

• Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega?

• J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib “tõeliste” asjade vahel.

• D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada.

• I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest.

• Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta.

• Kuidas on see võimalik?

• KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE.

• Pole ime, et me kohtume oma kogemustes nende vormidega.

Asi iseendas

• Asjade kohta iseendas (Ding an Sich) kehtivad need kategooriad sama vähe kui meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid.

• Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud.

• Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele.

LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS

• Kuidas on puhas loodusteadus võimalik?

• Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi.

• Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks.

• Inimene on looduse seaduseandja!

• Objektid sõltuvad meie tunnetusest.

Transtsendentaalne dialektika

• Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik?

• Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. – Me oleme piiratud ilmingute maailmaga.

• Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda.

Mis on hing, maailm ja Jumal?

• Neid küsimusi ei saa kõrvale jätta kui tahame jõuda rahuldavale elukäsitlusele.

• Mõistus moodustab meelelisuse ja mõistuslikkuse kohal teatud mõttes veel ühe kõrgema korruse.

• Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele.

Regulatiivsed printsiibid

Otsustusvormide tahvlist järeldub:

• Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest.

• Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni.

• Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab kõigi mõtlemisobjektide tingimatu ühtsuse idee, kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee.

• Need ideed viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Nad on “Sollvorschriften”.

• Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik psüühilised ilmingud nii siduma nagu oleks nende aluseks üks tervik hing.

• Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm.

• Jumala idee ütleb: Sa pead mõtlema nii nagu kõigele, mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus s.o. Jumal.

• Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel paratamatult ette.

• Nad aitavad luua tunnetuse süstemaatilist ühtsust.

• “Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha.”

PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA

• Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt.

Põhimõisted

• Autonoomia – enesele ise seadusi andev

• Heteronoomne – võõrast seadusest määratletud.

• Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne.

• Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil.

• Maksiim – põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta.

Kategooriline imperatiiv

• Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena.

• Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm

• Du kannst, denn du sollst!

• Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega arvestama.

Hea ja kuri

• Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis on “hea”.

• “Hea” on eetiline tahe ise.

• Kõik sõltub sisemisest hoiakust!

Inimene

• Inimene on kahe maailma kodanik!

• Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, väike lüli paratamatuse ahelas; aga samas kuulub ta ülemeelelisse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse valdkonda.

Religioon palja mõistuse piirides 1793

• Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni?

• Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav dogmatism muutus ülearuseks.

• Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse, surematusse ja Jumalasse.

• Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt.

• See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu.

• Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. – Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus.

• Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu.

• Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon.

0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA

• See on teos esteetikast.

• Siin ta käsitleb kriitiliselt seda, mida me nimetame tundeks ja fantaasiaks.

• OTSUSTUSVÕIME on võime erilise üle mõelda üldisele allutatuna.

• Küsimus on selles, kas meie tunnetel on olemas üldist ja paratamatut - a priori – antud mõõdupuud?

• Kõik meie tunded on naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder Unlustgefühle).

• Naudingut me tunneme siis, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui see vajadus ei saa rahuldatud.

• Vajadused on eesmärgid – otstarbed.

• Igat tunnet iseloomustav lause on seotud niisiis selle otstarbega.

• Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse printsiip.

• Rahuldus mille ma saan, kui vaatlen elava organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias selle objekti olemuse ja otstarbekusega.

• See on objektiivne otstarbekus.

• Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline.

• Me võime otsustada tundelisest või mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt.

• Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse tunne kui madalam võime.

• Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm.

• Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda.

• Me kasutame otsustusvõime “terve mõistuse” nime all.

• Otsustusvõime tegevuse tulemuseks on praktilise eelistamine teoreetilisele inimest puudutavates küsimustes.

• Otsustusvõimes peitub intuitsioon ja geniaalsus.

• Otsustusvõime ületab kuristiku kahe maailma – looduse ja vabaduse maailma vahel.

Kriitika järgsed teosed

• Kommete metafüüsika.

• Üldise ajaloo ideest maailmakodaniku vaatenurgast.

• Igaveseks rahuks.

Kommete metafüüsika

• Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne.

• Siit teose kaks osa:

• “Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused” ja “Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused.”

Õigusõpetus

• Mis on õigus?

• “Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad.”

• “Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all.”

• I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt.

• Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem.

Sõda

• Sõda on seadusetu olukorra seadus.

• Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee.

• Pidev ja üldine rahuloomine on õigusõpetuse eesmärk

• Rahvusvahelisest õigusest seisab kõrgemal maailmakodaniku seadus.

Igaveseks rahuks

• Ükski rahuleping ei tohiks kehtida sellisega, kes valmistub salaja tulevaseks sõjaks.

• Ükski iseseisev riik ei tohi saada teise riigi omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või kinkimise teel.

• Püsivad sõjaväed tuleb likvideerida.

• Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises kaubanduses.

• Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse vägivaldselt sekkuda.

• Ükski riik sõdides teise riigiga ei tohiks lubada endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevaseks rahuks teeksid võimatuks: palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine võideldava riigiga.

Voorusõpetus

• Inimese kohustused iseenda vastu:

• Sa ei tohi olla vastuolus iseendaga.

• Kohustus enese alalhoiuks. – Enesetapp on kuritegu, samuti enese vaimne, hingeline või füüsiline hävitamine.

• Kohustus olla tõepärane ja pidada endast lugu. – Vastandid on ihnus ja valetamine.

• Moraalne enesetunnetus, mis nõuab tungimist südame sügavustesse on igasuguse inimliku tarkuse algus. – Tunne iseennast!

• Siia kuulub ka religioonikohustus. See tähendab meie kohustuste tunnetamist jumalike seadustena.

• Kuna Jumala idee lähtub meist enestest, siis on see meie kohustus iseenda suhtes.

• Kohustused teiste inimeste suhtes:

• Need on esmalt armastuse kohustused: Heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus. – Vastandid: kadedus, tänamatus ja kahjurõõm.

• Tähelepanelikkuse kohustused, sest inimene olla tähendab väärikust.

• Inimene ei ole vahend vaid alati eesmärk.

• Tähelepanelikkuse vastandiks on tagarääkimised ja mõnitamine.

• Armastus ja tähelepanelikkus on ühendatud sõpruses.

• Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud voorused: viisakus, külalislahkus, kõnetatavus.

• Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste vabale ja rõõmsameelsele täitmisele.

Kokkuvõte

• Kriitilisi märkusi:

• Ebakindlus religiooni küsimuses.

• Muutlikkus suhtumises revolutsiooni.

• “Asi iseendas”, mis see on, milleks seda sisse tuua?