Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777.a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal. Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis. Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse asutamine 1818. aastal, ning 1821.a Tallinnas eestikeelse tütarlaste vaestekooli ja saksakeelse vaeste poeglaste töökooli algatamine. Lisaks nendele olulistele panustele oli Stackelberg 1819-34 Tallinnas kubermangugümnaasiumi
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. John Heinrich Pestalozzi (1746-1827) -Sveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. -Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises
nagu juhtumitöö (case study), eneseabi vms. · Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine. · NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära
pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J. Pestalozzi pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga,
Test 3(Lektion21und22) 1.Räume in der Schule.Such und schreib sieben Wörter. 1)Klassenzimmer,Physiksaal,Musikzimmer,Lehrerzimmer,Toilette ,Sekretariat,Aula. 2.Setz vor oder nach und den richtigen Artikel ein. Hallo Leute!Ich heisse Tanja.Ich bin14Jahre alt und gehe in die achte Klasse des Pestalozzi Gymnasiums, Mein Tag sieht so aus: (a)Vor dem Frühstück gehe ich schnell ins Bad und dusche.Dann frühstücke ich mit meinen Eltern.(b)Nach dem Frühstück gebe ich dem hamster ein bisschen Salat oder ein Stück Apfel.Dann nehme ich meine Schulsachen und gehe los.Die Schule beginnt bei uns schon um 7.45. (c) Nach der Schule gehe ich immer schnell nach Hause.Meine Mutter wartet dann schon mit dem Essen .(d)Nach dem Mittagessen mache ich gleich meine Hausaufgaben. Aber
- Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse?
kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas
järjepidevus, organiseeritus ja kord, mis aitavad aru saada õpitava sisust. Õpetaja peab püüdma muuta õpetatavat atraktiivseks ja huvitavaks, et lapsel tekiks kuuldu vastu huvi. Õpetaja on eeskuju. Rousseau - rõhutas lapse loomulikule arengule vastavat haridust, kus laps saaks on omapärasel viisil näha, mõelda ja tunda. Kasvatus peab vabastama inimeses olemasolevad potentsiaalid. Rousseau tähtsustas lapsepõlve ainulaadsust ja isikupära. Laps kui looduse õpilane. Pestalozzi - Pestalozzi pedagoogika lähtub protestantismi ideedest ja on kristlik. Pestalozzi sai oma meetodi väljaarendamisel palju mõjutusi Jean-Jacques Rousseau'lt. Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja
Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv
inimene ei saa midagi ise teha. 32. Milline on sotsiaalpedagoogika tähtsus ühiskonnas? Töös laste ja noortega? Õpetab ühiskonnas paremini toime tulema. Sotsiaalpedagoogiline töö aitab kõigil ühiskonda kuuluda, et keegi välja ei kukuks. Aitab paremini ühiskonnas hakkama saada. Tegevus, mis hoiab ühiskonda koos. 33. Õppimisest ja õpetamisest - erinevad võimalused õppida, ka õpetada. Too üks hea ja üks halb näide uute oskuste õpetamisest. Pestalozzi - millised olid olulisemad punktid õpetamisel. – Õpid pähe – salvestad informatsiooni mällu, ei pruugi aru saada ja see teadmine ei ole kasutatav. Teine võimalus mõistad, lood seoseid, kui saad aru, jääb meelde, sest asi asetub konteksti. Õpetus peab olema konkreetne (mitte abstraktne), nt emotsionaalse kliendiga käitumine – ei aita see, kui ütled, et peab rahulikuks jääma. Konkreetselt ikkagi, kuidas teha, peab olema. Õpid
· Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774): vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis aritmeetika, dialektika, retoorika, astronoomia ja muusika. Keskaja algul peeti kehalist tegevust paheks, kuid aja · Dessaus möödudes tõdeti, et inimene elab kauem kui ta on terve ja · Schnepfenthalis umbes keskaja keskel hakati inimese tervisele suuremat rõhku panema
Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von Bismark (neiupõlvenimi Mencken) oli terava mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Aastal 1822 pani ema Otto von Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure sveitsi pedagoogi ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof väike Pommeri mõis, mille ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud. 1827.-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn.
2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3. Pestalozzi ,,Elavad sõnad"- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust. 4. Dewey Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega. 5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise.
Tolstoid ja S.Kierkegaardi. - "Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole." Rousseau mõju - Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. - Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. - Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. - Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. Suhe valgustusse - Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. - Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. - Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.
Kutsealaste ideede kasulikkuses oldi veendutud, eriti seoses võimaluste avamisega noortele, kes ei ole privilegeeritud (st pärit madalamatest klassidest).(Gonon, 2009). Eelnev Gononi väide, et noored, kes ei olnud nii privilegeeritud sotsiaalsest klassist said juurdepääsu haridusele laseb liikuda omakorda ajas tagasi Kerschensteineri nn töökooli idee (saksa k. Arbeitschule) juurde. Kerschensteiner oli mõjutatud oma töökooli idee puhul Johann Heinrich Pestalozzi ideedest (1746 - 1827), (uudne on ka Pestalozzi näitlikustamise käsitlus). Pestalozzi arvas, et õpetaja ülesanne on tagada õpilasele vaimu, hinge ja keha harmooniliselt arendavat keskkonda. Pestalozzi väärtustas tavapärase hariduse kõrval ka, moraalset ja religioosset kasvatust. (Unt, 2013). Kerschensteineri (1854-1932) sooviks oli luua kool, mis põhineb õpilase aktiivsusel ja iseseisvusel vastukaaluks nn "raamatukoolile"
Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo armastan, anthropos inimene. Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise elatada. On peetud Rousseau järgijaks mõlemad pooldasid loomulikkust. Kuid ta ütles, et selleks, et inimesest kasvaks hea inimene peab teda juhendama ja suunama seega on oluline eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele
Empirism on mõttesuund, mis, peab teadmise aluseks kogemusi ja eitab kaasasündinud ideesid. Õpilasel tuleb aidata vastu võtta välismaailmast pärinevaid ideid. Meelte treenimine ja manualism (käelise tegevuse rõhutamine) (Pestalozzi) John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise http://hollanderleadershipblog.files.wordpress.com/2013/04/clothersfactory.gif filosoof, empirismi peamine põhjendaja
Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides "täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab".
"Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. 1880. aastad Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti Feodor Lukowskit, keda nähakse tema rollides "täitsa loomulikult, kuda just näitlema peab"
,,Kindergarten"(lasteaed) tuleneb saksa keelest kui ,,laps-aed" ning see võtab sobivalt kokku Froebeli ideed mängu ja arengu kohta: ,,Mäng, mida on tõeliselt kogetud ja õigesti arendatud, ühendab lapse algava elu hoolitsevalt täiskasvanu küpsete kogemustega ning seega soodustab üht teise kaudu." Selle seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Froebeli mõju, mis järgnes Pestalozzi omale (kellega koos ta õppis kaks aastat), tõstis esile mängu hariduslikku tähtsust võrreldes mehhaanilise õppimise käsitlusviisiga, mis 9 kõigest hoolimata muutus omaseks paljudele lasteaedadele 19.sajandi lõpus (Whitbread 1972).[1] Herbert Spencer Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2
Mantegazza) * Väiklane on armastus, milles pole sõprust, seltsimehelikkust ega ühiseid huve. (N. Ostrovski) * Usaldus ja austus on mõlemad armastuse alussambad, ilma milleta ta ei saa püsida; sest ilma aususeta pole armastusel mingit väärtust ega ilma usalduseta mingit röömu. (H. Kleist) * Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama, mida rohkem sa omad seesmist väärtust ja seesmist jõudu, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama. (H. Pestalozzi) * Armastuses me ei mõtle kunagi kõlbelistele omadustele ning vaevalt küll vaimsetele. Temperament ja käitumisviis üksinda koos iluga ergutavad armastust. (W. Hazlitt) * Raske öelda, mis on armastus. Ainult niipalju on temast teada, et hinges on ta valitsevaks kireks, mõistuses poolehoiuavalduseks, kehas varjatud ning salapärases tungiks omada seda, keda armastatakse. (La Rochefoucauld) * Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise,
Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos ,,Emile ehk kasvatusest"). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat."
kasvavad. Lapsepõlvel on omad, vaid sellele eale omased mõtlemis- ja tundmisviisid ning oleks ettevaatamatu suruda laps täiskasvanu mõtlemisskeemidesse. (Rousseau 1905.) Tema arvates on inimene oma põhiolemuselt hea ja kasvatuse peaülesanne on neid häid omadusi säilitamine ja edasi arendamine. 36 Rousseau järgijaks peetakse Heinrich Pestalozzi (1746 -1827), kuigi hiljem ta hakkas oma pedagoogilistes tõekspidamistes Rousseau st üha enam kaugenema. Mõlemad pooldasid lihtsust ja loomulikkust, Pestalozzi aga rõhutas ühiskondliku vaatenurka ja ei uskunud, et ,,loomuse omad käigud" viivad alati õigele teele. Herbart on veel üks 19. sajandi väljapaistev pedagoog, teda on peetud teadusliku pedagoogika rajajaks, tema eesmärgid kasvatuses olid: 1. mõistust ja kujundusvõimet kasutav inimene, 2. kindlad moraalipõhimõtted.
Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis. Rousseau mõju: Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. 7. I. Kant ja valgustuse kriitika Kanti tähtsaimad teosed on: ,,Puhta mõistuse kriitika", ,,Praktilise mõistuse kriitika" ja ,,Otsustusvõime kriitika". Kuni "Puhta mõistuse kriitika" ilmumiseni nimetatakse seda aega "kriitikaeelseks" perioodiks. Enamus selle perioodi kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. Vaadete aluseks on Newtoni füüsika
Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua. Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama. Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt! J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”. Pani aluse alushariduse teooriale! F. W. Fröbel 1782-1852 Saksa pedagoog. Pedagoogilised vaated. Laste tähtsaimaks tegevuseks pidas mängu. Avas lasteaedu, mille sihiks oli kasvatada vabu ja mõtlevaid inimesi. Lõi lasteaednike koolitamiseks seminari
lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus,
voltizeerimine- puust hobusel võimlemine tööstusrevolutsioon- 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. Jean Jacques Rousseau vaated kehalisele kasvatusele: ,,Emile ehk kasvatusest" rõhutab lapse sünnipäraste omaduste väljaarendamise vajadust; pooldab loomulikku kasvatust ja õppimist vahetult elust endast. Johann Heinrich Pestalozzi vaated kehalisele kasvatusele: asutas Neuhofis orbude varjupaiga, kus taotles laste harmoonilist arendamist ja vaeste laste kasvatamist- õpetamist; kehaline kasvatus kõigile lastele kohustuslik. Leidis, et kõigi koolide õppeplaanidesse peavad kuuluma kunst, kehaline kasvatus ja töökasvatus. Pooldas loomulikke kehalisi harjutusi. ,,Raamat keha harimisest". Filantroopide vaated kehalisele kasvatusele ja nende tegevus kehalise kasvatuse korraldamisel:
(N. Ostrovski) · Usaldus ja austus on mõlemad armastuse alussambad, ilma milleta ta ei saa püsida; sest ilma aususeta pole armastusel mingit väärtust ega ilma usalduseta mingit röömu. (H. Kleist) · Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama, mida rohkem sa omad seesmist väärtust ja seesmist jõudu, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama. (H. Pestalozzi) · Armastuses me ei mõtle kunagi kõlbelistele omadustele ning vaevalt küll vaimsetele. Temperament ja käitumisviis üksinda koos iluga ergutavad armastust. (W. Hazlitt) · Raske öelda, mis on armastus. Ainult niipalju on temast teada, et hinges on ta valitsevaks kireks, mõistuses poolehoiuavalduseks, kehas varjatud ning salapärases tungiks omada seda, keda armastatakse. (La Rochefoucauld)
Pedagoogika kui teadus p i d i tõusma kõrgemale argiaskeldustest ning nägema üldistusi ja seaduspärasusi seal, kus kogemus vaid üksikseiku nägi. Need on asjad, mis meil praegu kaugeltki nii selged ei ole. Peeter Põld oli rohkem kui 50 aastat meie jaoks olematu; veelgi enam, isegi ajakirjadest oli ta nimi kõrvaldatud. Kui paljud meist on tema "Üldist kasvatusõpetust" lugenud? Kui paljude rahvaste pedagoogikaklassikud on tunnustatud ja hinnatud mitte ainult oma kodumaal (Comenius, Pestalozzi, Dewey), siis kui tõsiselt oleme meie õppinud ja kuulda võtnud oma pedagoogikaklassikut? Klassikal on imepärane võime rääkida igikestvatest asjadest. Ainukeseks tingimuseks on, et seda tuleb uuesti lugeda-kuulata-vaadata ja oma ajast lähtuvalt interpreteerida. Keegi ei kahtle muusikaklassika, kunstiklassika või kirjandusklassika jäävas ja püsivas väärtuses. Pedagoogikaga on lugu paraku teine. Üldjuhul arvatakse, et pedagoogika, nii nagu loodus- ja
· Rousseau mõju · Tolerantsus ja oikumeenilisus. · Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. · Matemaatika ja vaatlus · Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, · Matemaatika ja vaatluse kasutamine toovad kaasa vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. läbimurde loodusteadustes. NEWTON'i · Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. "Mehaanika" 1687 on ulatuslik kvantitatiivne · Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt looduse seletus. mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja · Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu instinktidele. progressi. · Suhe valgustusse · Kodanluse esilekerkimine
annaabi.ee 
