Natuke jõulumeeleolu hingele Ma külastasin 1.detsembril, mis oli ühtlasi ka esimene advent, Paide kirikus Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste jõulukontserti. See on muutunud juba traditsiooniks, et Paide Ühisgümnaasiumi õpilased esinevad igal esimesel advendil Paide kirikus linnarahvale. Sellega tuuakse, vähemalt minu arust, Paide elanike südameisse jõulutunnet ning see on igati armas ettevõtmine Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt. Esinesid põhiliselt koorid. Mudilas-, laste- ja segakoor. Oli ka kaks ansamblit ning Timo Mäeots esines orelil. Kuna ma olin üks esinejatest, siis mul oli eriti huvitav seda kontseti vaadata, sest ma teadsin mismoodi need esitatud palad peavad välja tulema. Esitati üheksa erinevat lugu. Kõige meeldejäävamad ja paremad olid minuarust orelil mängitud lugu J.S.Bach ,,Toccata D moll", mis oli esitatud Timo Mäeotsa poolt. Timo on üks ütlemata andekas noormees. Ta oskab mängida väga paljusid...
Parmupill Ka rm e n P uid a k T utvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupi...
Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.
Ühiskonnas on läbi aegade olnud küsimus, kas inimesed saavad muutuda või mitte. Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega. Halward ütleb talle: ,,Inimest saab hinnata selle järgi, mis mõju ta oma sõpradele avaldab. Teie (Doriani) omad on kaotanud igasuguse aususe, heatahtlikkuse ning rikkumatuse ja sina oled nad selleni viinud." Sibyl tapab ennast, sest
Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed - nagu samasus, erinevus jms, allpool aga kitsama määratlusega ideed
seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Platoni arvates on hingel kolm osa ja tema ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi. Esimeseks osaks on mõistus, mis on kõrgeim osa hingest ja moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsik hingele. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surematud osad emotsioon ja iha. Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid, kelle ülessandeks on riigi valitsemine. Teine osa on emotsioon. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Emotsioonid on ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see
millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele Tõmbuvad veresooned kokku Inimesel on negatiivsed tunded Peavalu Jumala usaldamine Liikumine Looduses viibimine Korralik öine puhkus Meeldiv tegevus, hea raamat Puhkus Hingamispäev Tänan kuulamast!!!
"Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge" D. Kareva Öeldakse, et seal, kus on hing, on ka hinge kodu. Inimese puhul on hingele koduks tema keha. Kui inimene sureb, peab ka hing minema ja endale uue pesa otsima. Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes? Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi.
laeval, mida hüütakse orjalaevaks. Suurte kottidega, väsinud nägudega. Väikeste kottidega, õnnelike nägudega. Kantseldatakse lapsi, kurjustatakse nendega, kui nood usinasti soome keelt ei harjuta. Magatakse toolidel ja põrandal. Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi. Eestlastest võib saada Soome suurim vähemusrahva rühm, kelle arvukust hinnatakse kuni 100 000 hingele. Mitteametlikult. Ametlikult on Eesti konsulaadi arvepidamises kirjas, et Soomes töötab 42 000 Eesti kodanikku, kes elavad enam kui kaheksasajas paigas. Nende arv kasvab aastas 4000–5000 võrra. Soome statistikaameti andmeil on eestlased ja Iraagi emigrandid kõige kiiremini kasvavad rahvusvähemused, iraaklasi on aga 3000 ringis.
Näituse koostas ta spetsiifiliselt eksponeerimiskohta silmas pidades-väike söögikoht, kus inimestel oleks aega iseenda jaoks. Näitusel oli nii must-valgeid töid kui ka värviga. Värvidega piltide puhul tundus looja eelistavat õrne ning maalähedaseid toone. Dokumeeritud olid näiteks igapäevased asjad nagu poiss koolitükke tegemas, kuid oli ka näha maalilisi jäädvustusi taevast ning pilvedest. Fotograaf ise on öelnud: "Minu arusaamade kohaselt peaks fotograafia ennekõike hingele rahuldust tooma ja positiivseid emotsioone pakkuma. Kui vaatad maailma läbi kaamera, siis avastad, kui huvitav see on ja tekib tahtmine ümbritsevat ilu ja omapära esile tuua."
näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Seejuures oleme ekslikult veendumuses nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideed olenevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Vaateid maailmale ja hingele Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja ühtlasi otstarve. Meeltega tajutav maailm on ebatäiuslik, tekkiv ja kaduv. Sellepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meeltega tajutav maailm ei saa olla igavene, sest ta sisaldab mitteoleva muutlikuse printsiipi. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne.
Kui eedeni õndsusemaa, ; Kus haljaste salude lõhnadevoos , Kõik patutud vaimud on koos. . Ta kandis üht hinge, veel sündimatut, Maailma, kus mure ja nutt. , Ja jäädavalt noorele hingele siis Jäi kõlama põue see viis. -- , . Ja ringi uustulnuk all laotuse käis, , Rind kummalist igatsust täis. ; Maa igavaid laule küll kuulis ta seal, Kuid tröösti ei leidnud neist eal. .
Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust.
rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist.
liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu. Voorus on hinge teatud toimimisvõime. Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu- Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega nt: söömine. Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema. Mõistuslik hing -Praktilise mõtlemise võime on suunatud püüdlevale hingele, püüdes leida loomupüüdlustele voorustega kooskõlastuvat vormi.Teoreetilise mõtlemise võime on suunatud teoreetilise tegevuse tarvis vajalike loomutäiuste saavutamisele. Marte-Kristiine
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" · ,,Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu." (62) · ,,Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi, see võib sind temast sootuks eemale peletada." (296) · ,,Tema sünnib eluga ja sureb eluga, temale pole üldse midagi parata." (Töö kohta 299) · ,,Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu." (345) · ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma." (Andres, 415) · ,,Riivatud on mehed kõik, üks nii ja teine naa..." (Pearu) · ,,...varandus seisab tõele lähemal."
T 2) Seinamaalide põhjal on järeldatud nn sõnnimängude tähtsust Kreeta kultuuris.T 3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks
Sellele järgneb ootusärevus, et ehk see ongi see kauaoodatud päev, mil hing saab lõpuks selle, mida vajab ning igatsetud isik jõuab ometi selleni: oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Autor jätkab teises stroofis juba tumedamates toonides, väljendades oma hinge sügavust ning haavatavust. Kuidas hing on lausa haige ootamisest, ähvardades selle ootuse lausa lõpetada, kuna see on hingele liiga raske. Kareva on toonud võrdluseks abitu ja väriseva linnukese, mida ette kujutades läheb ka kõva südamega inimesel ometigi süda hellaks. See toob väga hästi esile luule meeleolu ning selle võimsuse. Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, nii abitu ja habisev kui lind Kolmas salm on minu arvates luuletuse kulminatsioon, sest seal ta ütleb, et ta ootab üksinda, iseenda pärast
Ettevõttel peab olema kindel plaan kuidas seda ideet realiseerida. Plaan peab olema köitev, et inimeste huvi äratada uudse ja innovaatilise toote või teenuse loomisel, klmmerdumata raha ja tulu küsimusele. Töö idee kallal peab looma kollektiivis hubase meeleolu selleks, et ettevõtjad looksid turvalise, mugava ja vajalikku toote või teenuse armastuse ja kirgega. Idee peab olema tarbija hingele lähedane, et tal tekiks soov seda osta või kasutada. 2. Lähenemisviis Isiklikult arvan, et kui inimene otsustab hakata ettevõtjkas, kas üksi või koos kindla inimrühmaga, siis tal peab olema piisavalt kannatlikust, et tema toote või teenus muutuks edatabelites No1. Selleks, et teha edusamme on vaja: Julgust- et ette võtta, kompida ja ületada piire Avatust-selgust iseenda olemusest ja rõõmunägu näol
Helipult Kardinad 1.klass Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6.klass Midagi kõrvadele (Võluri esimene tingimus) 7.klass Midagi silmadele (Võluri teine tingimus) 8.klass Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooksevad päkapikud Mari ja Ants, kellest viimasel on kaelas suur trumm. Mari: Käisid ammu mardid hallid, kadrid käisid oma teed.
heategevus , see on annetamine . Heategevus on see , kui sa annad ära mõne sellise asja , mida sa ise saad veel kasutada , aga sa elad ilma selleta ning annad selle inimesele , kellel on seda rohkem vaja . Heategevus ei ole missidele traditsionaalsed suured lubadused ja väiksed teod , see ei ole popstaaride annetused , et kuulsust ja mainet juurde saada ja see ei ole rikkurite pillutud raha . Heategevus on minu jaoks rohkem see , kui keegi tuleb ja annab ära mõne endale väga vajaliku asja. Hingele mõjub see rohkem , kui suur patakas raha , mida on andjal niigi üleliia . Aidakem teisi , sest kunagi ei või teda , millal oled sa ise abivajaja rollis .
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon
vangikongi viiva ülestunnistuse vahel toob dilemma tegelasele. Inimkonda on läbi aegade vaevanud kahetsus ning sellest loobumise kallis hind on ainus võimalus elada puhta hingega. Otsus kas tappa või mitte ning valik kas hulluda karistuseta või vabaneda ahelais, kannab imehästi edasi otsustusvõime tähtsust ühiskonnas. Raamatu teine tähtsam varjatud tagamõte peidab end armastuses. Olukorras, kus armastatu on Raskolnikovi ainus motiiv enda eluteed jätkata ning hingele rahu leida näen selget seost armastuse tähtsusel. Võimalus jagada enda muret ja rõõmu on hädavajalik vaimseks tasakaaluks elus. Andestamine on osa armastuse keerulisest teest. Näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta ning elavad vimmas, võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Ka kergemad sõnad:“Palun vabandust!“ lasevad end vahel kaua oodata. "Kuritöö ja karistus" on raamat inimese eluteel aset leidvatest keerdkäikudest ning nendele
Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele.
ta kannatas ka palju, välja uurides, mis see õige asi tegelikult ka on. Hamlet näitas alati üles julgust ja iseloomu. Ta tegi küll valesid valikuid, kuid enamuse neist tegi ta emotsioonide ajel ja ennast kontrollimata. Ma ei mõista hukka Hamleti eesmärki tappa Claudius. Hamleti isa, kes oli talle väga kallis, andis talle käsu tappa Claudius ja mina arvan, et see oli Hamletist õige tegu talle seda ka lubada, sest nii oleks saanud isa jaoks õiglus maailma ja tema hingele rahu. Hamlet ei läinud kohe Claudiust tapma, kui isa vaim talle seda ütles, sest ta ei olnud kindel, kas see ikka oli tema isa või hoopis isa kuju võtnud kuri hing. See on üks näide sellest, kuidas Hamlet alati uuris välja, mis on tõsi, mis vale. Muidugi ei mõista ma Hamleti järske tapmisi täiesti õigustatuks, kuid samas ma ei mõista teda ka hukka, sest selleks ajaks oli ta otsustanud mitte kuulata oma mõistuse häält ning tegutses ainult emotsioonide ajel
Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele, kuidas on inimene selles elus elanud sünnib ta uuesti. Usustakse, et mida havemini inimene oma praegust elu elab, seda halvemad võimalused on tal järgmisse elu sündides (hing võib uskumuste järgi uuest sündida sündida nt looma kehasse). Kui aga inimene teeb oma elu jooksul palju heategusi saavutab ta nirvaana, ehk taassünniahel lõppeb ja hingele saab osaks täielik teadmine, rahu ning vabanemise seisusund. Judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism ja islam reinkarnatsiooni ehk taassündi ei tunnista. Minu enda arvamus sellel teemal Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et kuigi on väga palju erinevaid arvamusi teemal kas on elu pärast surma, jääb see lõppude lõpuks iga inimese enda asjaks kas uskuda ellu pärast surma või mitte nt mina kuigi ma ei ole ühegi religiooni pooldaja olen arvamusel, et inimese hing
3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8
kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas asub hing, kõik organid ja luud jne. moodustavad hinge. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu enda arvamus sel teemal on sarnane Decartes'i omaga. Kui kogu keha toimib, toimib ta tänu hingele, kui hing on olemas, funktsioneerib ka keha. Omavaheline seos keha ja hinge vahel on täiesti märgatav ja mõistetav. Keha ning vaim toimivad koos nagu mainisin eelmises vastuses. Kui lõpetab keha töötamise, lahkub ka kehast hing, öeldes nii kõnekeeles. Hing asub kogu kehas, sest kogu keha funktsioneerib ühe ühtse tervikuna. Kui ära eemaldada üks organ, lakkab töötamast normaalne süsteem. 3
nende eluajal ega ka pärast nende surma. Ta rõhutas, et hinge eest tuleb igal juhul hoolt kanda: ka sel juhul, kui me teaksime, et me ta järgmisel päeval kaotame, kui ka sel juhul, kui me teaksime, et ta on igavene. Nagu ütles Sokrates: “Kuid juba ongi aeg siit minna, minul – et surra, teil - et elada, kumb neist aga parem on, see pole ilmne mitte kellelegi peale jumala” (Siig, 2005). 1.3 Platon (427 – 347 eKr) Platon annab hingele pidevalt püsiva elu,, mida nimetab surematuseks. Põhjus, miks hing on sattunud kehasse, on seotud süüga, ning seetõttu on hing aheldatud siia maailma karistust kandma. Pärast surma kehast vabanedes sõltub hinge saatus sellest, kuivõrd ta 4 oma maapealses olemises on suutnud vabaneda meelelistest himudest ning andnud ideede tunnetamisele ja vooruse teostamisele. Platon on seisukohal, et inimesel pole
Hing ehk individuaalne vaim hakkab omama ideid siis, kui ta on võimeline tajuma. Siit saab alguse ka inimese mõtlemine. Et asjadest aru saada, peavad hing ja ideed olema üheaegsed, sest hing reflekteerib vaimu tegevust kui vaim tegeleb ideedega. Inimese ideed ei ole kaasasündinud, kuna nende tekkeks on vaja mingied eelnevaid teadmisi millele ideed baseeruksid. Kui inimene ei tea millegist mitte midagi, ei saa tal selle kohta ka ideid tekkida. Tajumine on hingele sama, mis liikumine kehale, seega on mõtlemine paratamatu. Väide, et hing mõtleb alati, puudutab kogu inimkonda ning seetõttu saab selle tõesuse üle otsutada, vaid kogu inimkond. Inimesed on teadlikud sellest, et nad mõtlevad. Inimene mõtleb tänu oma hingele. Kui ta hakkab mingil hetkel mõtlema, tekivad temas ka tajumused. Kui inimene mäletab mõelduid mõtteid, tunnistab see seda, et ta mõtleb. Kuna
laiemad. Mõttemallid ja hingekarma sunnivad meid teatud olukordades ikka ja jälle sarnaselt käituma. Nad on võimelised säilitama ja võimaldama juurdepääsu faktidele ja järelduste tegemise reeglitele, mis on loodud toetudes eelnevatele isiklikele kogemustele. Oleme justkui programmeeritud masinad. Saatuse puhul võib tegu olla ka lihtsalt saamatusega - kui elu ei lähe nii, nagu soovitud, aetakse see abstraktse saatuse kaela. Igal tehtud asjal mõju meie hingele. Jeesus on öelnud, et kui te ka kogu maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis. Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks. Suur juhus ei ole kunagi tulnud selle õuele, kes pole selle suure juhuse jaoks olnud ise valmis
elementidest koosnevad etendused. Tähtsamad teosed " 4´33´´ " (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis) "Credo in Us" (klaver, konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja) "Imaginary Landscapes" (löökpillide kõrval ka plaadimängijad, sireenid jne) "Water music" (muusikaline-lavaline etendus) "Music of Changes" (klaveriteos, mille on inspireerinud Hiina "Muutuste raamat") Tsitaadid Muusika on õpetlik, andes aeg-ajalt tegevust ka hingele. Kui sõna "muusika" on püha ja seda tohib kasutada vaid seoses kaheksateistkümnenda ja üheksateistkümnenda sajandi muusikainstrumentidega, siis asendame selle tähendusrikkama väljendiga: "helide korraldus". Koostasid: Rauno Parktal ja Kristo Rand
Võrus on olemas spordihall, mitu kooli, rand ilusa promenaadiga, hotellid. Suurlinnades on kultuuriasutusi rohkesti, kuid Võrus ainult üks kultuurimaja. Elu väikses linnas on palju parem ja rahulikum, kuid suures linnas on siiski rohkem võimalusi. Noorem elanikkond tahab suurde linna ja vanem väiksemasse. Väkielinnad pakuvad head vaheldust suure linna elanikele. Rutiini ning tegusa eluviisiga satutakse vahest stressi, kuid veeta oma aega väikeses rahulikus linnakeses pakub hingele rahu ja puhkust. Vaatamata kõigele leiab ka väikelinna elanik omale meeldiva töö ja hobi ning on rahul oma eluga.
ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi nagu inimene elas oma maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik. Surnukeha säilitati balsameerimise teel, pärast mida asetati surnu inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised maalingud sümbolitest ja jumalatest. Ka hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Surm oli kujunenud omamoodi rituaaliks. Egiptlased elasid, et surra. Vastupidiselt egiptlastele, kartsid mesopotaamlased surma. Seepärast pöörasid nad eeskätt tähelepanu elule enne surma, sest karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks saavad, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus. Surmale järgnevast ei oodatud head ees ootas rõõmutu ja sünge allmaailm
...................... 7 Sissejuhatus Aiad võivad olla tervendavad nii tervikuna kui ka üksikute ravitaimedena. Tervikuna võib aed olla puhkamise ning mõtlemise koht, mis annab eluks energiat ning kus saab mõtted mujale viia. Samuti võib olla aed ka lihtsalt silmailu jaoks ning oma ümbruse ilusamaks muutmise eesmärgil loodud. Aiana võib mõelda ka tervet loodust, mis meid ümbritseb ning mille aednikuks ongi loodus ise. Selles suures looduse aias on kõigile midagi - nii kehale kui hingele. Tervendavad võivad aias olla puud, põõsad, ravimtaimed ning miks mitte ka värske õhk, mida meie aiataimed toodavad. Ravimtaimed, mis asuvad meie aias on juba sajandeid olnud kaaslaseks meie esivanematele kui neid on tabanud külmetus või mõni muu tõbi. Ravimtaimi on väga palju erinevaid ning samuti on nende kasutusalasi. Töös tutvustangi erinevaid ravi omadustega taimi ning kuidas neid ravi meetodil kasutada. Aaloe
näärmes, mis asetseb kõige abstraktsed ideed on olemas. sügavamal aju keskel. Tema loogika seisneb selles, et kõik ülejäänud aju osad on kahekaupa kuid seda nääret on vaid üks. Kui näärmeid oleks kaks nagu teisi ajuosi või nagu silmi ja kõrvu, esitaksid meeled hingele ühe asja asemel kaks. kuid Berkeley eitab täielikult materiaalsuse eksisteerimist, ta küll usub, et on olemas välismaailm kuid ei tea mida see endast tegelikult kujutab Erinevus vaatamata sellele eitab ta selle materiaalset olemust. Descartes aga, usub mõlema- keha ja hinge eksisteerimisse. Rene Descartes'e ja Georg Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad Sarnasus
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Ernest Hemingway romaan ,,Ja päike tõuseb" jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse. Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus
tapab, peab minema kohtu alla. Kuid Jeesus on jällegi väitnud, et sõnadega teise solvamine väärib palju suuremat karistust kui kohtu alla minemist. Kui keegi on oma ligimesele öelnud: „Sina jäle“ , vääriks lausa tulepõrgus hävimist. Ka tänapäeval on sõnadel tohutult suur võim ja mõju. Sõnadega võidaks veel rohkem haiget teha, kui füüsiliste kokkupuudetega. Oma lähedase solvamine, alavääristamine jääb igaveseks hingele kriipima. Abielu rikkumise all peetakse silmas eelkõige füüsilist kokkupuudet vastassooga abielu väliselt, salaja. Jeesusel on sellest jällegi teistsugune ja minu arvates ka palju õigem arusaam. Abielu rikkumine on pandud toime juba siis, kui oled teise mehe naist ihaldanud, mõelnud tema peale, teda jälginud. Kui mees hakkab teist naist vaatama, ei saa ja ei tunne ta piisavalt rahuldust oma naisest, miski jääb puudu ning ta hakkab seda teistelt otsima.
ja negatiivsed küljed, kuid inimeste mõte on siiski teha midagi, mis aitab kaasa riigi arengule ning teeb meie endi elu paremaks. Üheks suurimaks kodanikualgatuseks on „Teeme ära“. Üle Eesti tulevad inimesed kokku, et koristada metsast prahti ja puhastada oma tegevusega palju loodust. Olen ka ise selles osalenud ja olen uhke, et seda tegin. Sinna tuleb kokku nii palju erinevaid inimesi, kes tahavad aidata ja jagada oma mõtteid. See on nii silmaringi avardav kogemus, kui ka hingele hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata linnast maale elama asujaid, suurendada maal elavate elanike arvu ja muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Kodanikualgatusi on veel palju ning neil kõigil on üks eesmärk: muuta midagi. Muuta oma elukvaliteeti, muuta riigis toimuvat
Parmupill Tutvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi painutatud(,,nokk"), et oleks parem seda sõrmega näppida. Parmupilli ehitus Ajalugu · Vanimad viited parmupillile pärinevad 4saj e.Kr. Leiud olid üksikud, hajali ja suurte ajavahedega. · Arvatakse, et instrument pärineb Aasiast, kus parmupilli valmistati bambusest. · Ind...
Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemises kinni. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, keha on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on lõpmatu palju. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust. Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: väärtusi
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri.
Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks üllespandud, Kes süddamest püüdwad uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele tössist kasso sada 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2
Missugune on nende laste tulevik?- ebatervest keskkonnast ei saa kasvada 100% tervet mõtlemist. Tean, et hoolimata kõigest halvast, on tublisid erandeid, kes raskuste kiuste, iseenda suurest soovist, halvale eeskujule risti vastupidi alustavad nullist iseseisvat elu normaalse inimese kombel , püüdes end ise harida tervema ühiskonna tasemele. Tahame või ei taha, näeme või ei näe, aga selline elu toimub meie ümber iga päev ja lähemal kui arvata oskame. Probleemi näen ja hingele teeb haiget ka, kuid abistamiseks ja tõsiste lahenduste leidmiseks jäävad „käed lühikeseks“. Häbi öelda ehk, aga nii jätan minagi need tõsiasjad oma- ala palgalistele spetsialistidele. Oma lapsed kasvatan tugevateks ja terveteks lootes, et selle imelise elu tumedamad tahud jäävad neist nende teadlike valikute tõttu võimalikult kaugele.
Tähtsam on silmale nähtamatu Inimene tunnetab maailma kahel viisil. Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes mõista inimeste käitumist ja nende tundeid. Mis on aga see, mida me võime näha vaid südamega? Kas on midagi tähtsat, mida mõistame juba ainuüksi peale vaadates? Või on kõik kaunis ja hea silmale nähtamatu? Esimesed vaatlused maailmast ja inimsestest on muidugi silmadega. Me tutvume inimesega, jälgime nende zeste, välimust, näoilmeid, silmi ja naeratust. Kõik see tekitab meis inimesest esmamulje, iseasi, kas hea või halva. On inimesi , kes jätavad väga hea esmamulje, kuid pikema sõpruse käigus võib väänduda hea esmamulje halvaks iseloomuks. On olemas ka inimesi, kes jätavad endast väga halva mulje, kas kogemata või tahtlikult, kuid inimest tundma õppides, võib muutuda arvamus ja temast võib välja kooruda imeline ja hea süda. Inimesi on palju ja erinevad , miks aga öeldakse ,, Ole see,...
Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Platon kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Platoni arusaam on, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas.
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saad...
suutnud isegi kohtunik uskuda, et nii turvalisena tunduv inimene suudab selliseid tegusid sooritada. Kuid miks see nii uskumatu on? Maailmas on erinevaid inimesi ja kunagi ei teata võõra tegelikku olemust. Ilmselt on selliste olukordade põhjustajaks minevikus toimunud traumatiseeriv sündmus. Nooruses aset leidnud olukordadel on suur roll inimese iseloomu kujundamisel. Nii mõnelgi korral on juhtunud elus miski, mis jääb hingele koormaks ning mida isegi head sündmused ei suuda leevendada. Südames võib olla lootus, et see tunne kaob, kuid tegelikkuses ei unune see eal. E.M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on peategelane Paul sõjateenistuses olles unustanud tegelikud tunded ning ta hing on koormatud sõjakogemustega. Paljudel juhtudel on sedasi, et inimese rõõmus olemus ning positiivsus võivad olla varjutatud mingite minevikus toimunud sündmuste tõttu.
jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
