Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele
Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. Juhid:Johann Voldemar Jannsen,Aleksander Kunileid. Pealtvaatajaid: u 15 000. Kavas oli 12 vaimulikku laulu ja 14 ilmalikku laulu.Neist kaks eesti keeles:,,Sind surmani'' ja ,,Mu isamaa on minu arm'' 5.Eesti esimesed heliloojad:A.S.Kunileid, A. Thomson, F. Saebelmann. 6.K.A.Hermann:Muusikaline juht ja helilooja. Tema tegevusel esmalt valgustuslik tähtsus.Andis 13 aastat välja ,,Laulu ja mängu seltsi lehte''Ta tegeles rahvaviisidega kogus ja harmoniseeris neid ja kutsus ka teisi üles.Tema loomingusse kuulub üle 300teose,tema laulud on ilustavad, sentimentaalsed ja kompositsioonitehniliselt primitiivsed. 7.Esimesed profesionaalsed heliloojad: J.Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R.Tobias.Õppisid Peterburi konservatooriumis. 8.Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist
Wetzlariga on ,,Werther" seotud veel teiselgi kombel. Wetzlarisse lähetatud Braunschweigi saatkonnasekretäri Karl Wilhelm Jerusalemi sidus Goethega sarnane kogemus: vastuarmastuse lootuseta armumine. Kuid sellele, millele Goethe oli Wetzlaris olnud üsna lähedal, viis Jerusalem ka ellu, sooritades 29. oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi"
Eesti esimene komponeerimise õpetamise raamatu, esimese iiuimngu õpeamse raamatu, koostas ning kogus koorilaulu kogumikke, kogus rahvaviise, kutsus rhvaloomingut säilitama. Musikalised saavutused: eesti esimene ooper, kuid ei tulnud eesti esimest tõeslist ooprit, mille nimetas laulelduseks ja nimeks oli uku ja vanemuine; Ta on loonud ligi 300 koorilaulu, lihtsameelsed, üks tuntuim on kungla rahvas. Eesti kuulus vene alla, tema muusikat ja tegevust kritiseeiti, kuna ta oli valgustuslik MK: Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus, Kungla rahvas, Munamäel
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreut...
Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool!; 1819 esimene eestlane K.J.Peterson ülikoolis. EESTLASTEST KIRJASÕNA ARENDAJAD nimi elust, tegevusest looming Valgustuslik tegevus Kristjan Jaak *sündinud 14.märtsil *oodid ,,Kuu" ja *üritas luua eesti Peterson 1801 Riias ,,Laulja" keeles nõudlikku *eestikeelsed *"Jaagu laul. Ta istub kunsti luuletused jäid tema üksi mäe peal." eluajal avaldamata *"Mardi Luterluse *esimene eesti päev"
talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. 1819 Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 1821 O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik 1813 1832 H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. 1857 J.V.Jannseni ,,Perno Postimees" ,,Rahvuslik isa" 1857 1862 algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes 1861-1962 1869 ,,Esimeses isamaakõnes" ,,Liivimaa kroonika" hõimu kangelasloona. Vapruse ja kangelaslikkuse avaldis. / esimene üldlaulupidu / lmub F. J. Wiedemanni Eesti - Saksa
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cog...
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A
Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine. 15 Herderi osatähtsus ning seos Eestiga Eestiga on ta seoses selle kaudu, et ta oli kontaktis Põltsamaa pastori A. W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.
Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast.
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
ilmus aastal 1913, on jäädavalt Eesti luuleraamatute tippude hulgas. 1922. Aastal jõudis lugejateni Suitsu kõige mahukam ja komplitseeritum luuleraamat, mis hõlmas luulet aastaist 1913-1921. Kirjaniku neljas põhikogu „Tuli ja tuul“ ilmus 1950. a. Stockholmis. Gustav Suitsu tulekul oli Eesti värsikultuur väga arenenud ja oli olemas väga mitmekülgne omakeelne kutuur. Rahvalaul, mida 19. sajandi kestel kasvava usinusega koguti, ei olnud enam pelk valgustuslik huvi, vaid oli jõutud taibata selle esteetilisi väärtusi. Gustav Suits oli üks nendest, kes regilaulu võimalusi ka luule praktikas läbi proovis. Kõige suuremas üldistuses on Gustav Suitsu luules näha kaht põhialget: ühiskonnakeskne lüürika ja indiviidikeskne lüürika. A. H. Tammsaare on märkinud, et Suitsu keelekasutuse uudsus ei peitunud niipalju uutes sõnades ja senini tundmata vormides, kui kõigile tuttavate sõnade omapärases tarvitamises.
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus
tähtsamat, jääb koju." · Timo oli aus õilsameelne rüütellik aadlimees, oma vande ja kohuse täitja, vähem sihikindel võitleja kui praktiline mõtleja. · Realistlik Timo- elas omas ajas. Heidab keisrile ette, et ta ei näe tegelikku olukorda. Realism- kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjanus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Valgustuslik Timo- suhtub talupoegadega võrdväärsega, võitleb nende õiguste eest. Heitis keisrile ette, et ta ei ole valgustatud valitseja, sest keiser oli kinni vanades tavades talupojad ei ole keisriga võrdsed. Valgustus- oli ajajärk 18.sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonidesse, religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratisonaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · Romantiline Timo- rüttellikkus
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks
Ta oli õnne otsinguil ning võttis vastu abi mida Mefistofeles talle pakkus. Ta oli doktor, tark, õnnetu, rahulolematu, depressiivne, lugupeetud, vana. Mefistofeles- Saatan, kelle jaoks olid inimesed mõttetud loomad. Tema arust tegid inimesed õnnetuks mõistus ja tarkus. Tema eesmärgiks oli tõestada oma seisukohti Fausti läbi. (3 katset, et Faust leiaks õnne pahede läbi) Margareta- Naine kellesse Faust armus. Suhteliselt harimatu Jumal-Nägi inimeses head, valgustuslik. Jumala meelest tehti õiged otsused tänu mõistusele, ning Faust oli heaks näiteks. FAUST MARGARETA Haridus Haridus paljude Algharidus valdkondades, doktor, magister, teadlane, filosoof, arst Kasvatus Vabameelne, lastel oli Karm, range,usu- ja
Esindatud on mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta ühe Liivimaa aadlipreili luuletused. Lõpetuseks Hupeli ajakirja on korduvalt nimetatud "Liivimaa valgustuse keskväljaandeks". Selles ajakirjas
Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene. LOODUSE SEADUSED loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit
Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.
Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Luule areng aeglustus, sest kirjanikud ülistasid mõistust ning tunded jäid tahaplaanile. Ajastu filosoofid ja nende ideed Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada. Arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Valgustusajastu ideed levisid üle Euroopa, kuid kõige suuremat kõlapinda leidsid need Prantsusmaal. Sealne valgustuslik ühiskonnakriitika oli eriti feodalismi- ja kirikuvastane. Prantsuse mõõdukamad valgustajad taotlesid ühiskonna reformimist ülaltpoolt. Voltaire (16941778, kodanikunimega Francois Marie Arouet) oli Prantsuse filosoof, kirjanik, 2 ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Kuulsust kogus ta näitekirjaniku ja poeedina. Sündis Pariisis, isa oli notar. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks
prantslanna George Sandiga, koguni varem, jõudsid loomeküpsuseni venelased Puskin ja Lermontov, poolakas Mickiewicz ja ameeriklane Cooper. Pärast pikka seisakut hakkasid romantismis elavnema kirjandus ja kunst Lõuna-Euroopa maades (Hispaanias, Itaalias). Muidugi tuleb arvestada, et rahvaste erinev kultuuritase andis romantismile kõikjal iseomase värvingu. Ida-, Põhja- ja Lõuna-Euroopa, aga ka Ameerika maailmajao nooremates rahvuskultuurides säilis romantismiski tugev valgustuslik kallak. Seetõttu esines sealsetes kirjandustes harva nii põhjalikku maailmatüdimust ja pettumust inimmõistuse viljades nagu näiteks prantsuse esimesel tähtsal romantikul Chateaubriand'il või seejärel Byronil. Lootus oma rahvuslikke kultuure üles ehitada ja usk õiglase võitluse tähendusse tõi neisse kultuuridesse optimistlikke ja tulevikulisi toone. Nii väljendas XIX sajandi hakul usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku Byroni, Shelley ja Keatsi kaasaegne, esimene suur eesti
Suitsiidid Referaat Tallinn 2015 Sisu SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Mis on suitsiid...................................................................................................... 4 1.1.Suitsiidi definitsioon......................................................................................... 4 1.2.Suitsiidi liigid.................................................................................................... 4 2.Suitsiidi ajalugu................................................................................................... 5 2.1. Esimesed suitsiidid.......................................................................................... 5 2.2. Suitsiidid antiikajal.......................................................................................... 5 2.3 Suitsiidid 5.- 12. Sajand..................................
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19.
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee rah...
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decrea...
4. Nende isiklik vabadus on samuti garanteeritud; kedagi ei saa vastutusele võtta ega arreteerida, kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab. 2. Joonista skeem konservatismi kohta. See peab sisaldama toetajaskonda, tekkeaega, tähtsamaid esindajaid, tekkepõhjuseid ja tähtsamaid poliitilisi seisukohti. *Ma ei saanud arvutis teha paremat skeemi kui numbriline järjestus. Punktid on mul numbritega ajalisse järjekorda pandud! 1. Valgustuslik mõistuseusk, Prantsuse Revolutsioon ja kiiresti muutuv maailm. 2. Suurmaavaldajast aadel ja kirik kartsid kaotada oma eesõigusi, reageerisid vihaselt olukorrale ja võtsid konservatiivse hoiaku. 3. Edmund Burke kritiseeris Prantsuse Revolutsiooni, ta rõhutas, et rahva vanu tavasid ja väljakujunenud poliitilist korda tuleb austada. Ta küsis, kas tõesti võiks keegi „langeda
Diktatuuris on asi karmim, demokraatias on asi lihtsam. Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele. Senine aristokraatilik agraarne tootmisvorm ei vasta industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada
,,Inkle ning Jariko", ,,Jürri ja Elts" Mõistatused ja õpetused. Valgustuslik kirjandus · Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik
Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. · 1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik · 1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes
"Gulliveri reisidest" on tehtud teatrilavastusi ja filme. Fielding - Henry Fielding (22. aprill 1707 - 8. Oktoober 1754) oli inglise romaanikirjanik ja draamakirjanik. Sündis Sharphamis ja õppis Etoni kolledzis. Henry ema suri, kui Henry oli 11-aastane, Henryt kasvatas tema vanaema, kuid ta käis oma isal Londonis ka külas. 1728 läks ta Hollandisse ülikooli õppima, kuid raha puudumise tõttu pidi ta tagasi Londonisse minema kus ta hakkas kirjutama näidendeid. Fieldingi valgustuslik optimism pani ta uskuma helgemasse tulevikku inimese moraalse täiustumise võimalusse. Samas iseloomustab tedagi valgustajale omane piiratus - ebaõigluse ja rahavõimu maailmale vastandab ta heasüdamlike ning "loomulike" inimeste väikese maailma. Näidendeid: `'Vägistamine peale vägistamist'' (1730), `'Loterii'' (1732). Novelle: `'Amelia'' (1751), `'Tom Jonesi ajalugu'' (1749) Byron - George Gordon Noel Byron, (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19
„Liivimaa ajalugu“ keskendub Eesti ja Läti ajaloole kuni 1690.aastani. Rootsimeelne. Otto Fabian von Wrangell- Eesti- ja Liivimaa kroonika, viimane tõsiseltvõetav kroonika. Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele
18.Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel?8 kvanti 19.Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone?saadakse vee molekuli lõhustumisel,(vee fotolüüsil)? 20.Mis on Rubisco?on CO2 siduv ensüüm, kõige enamlevinud ensüüm Maal 21.Miks nimetatakse enamlevinud FS tüüpi C3 FS? C3 FS tüüpi nim nii seepärast, et FS ajal moodustub 3 süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat 22.Mis on FS valgustuslik kompensatsioonipunkt? Platoo? Mida ma saan nende karakteristikute võrdlemisel eri lehtedel oletada nende 1 lehtede kohta? Valgustuslik kompsensatsioonipunkt on maksimaalne kiirguse kasutamispunkt. Nende karakteristikute võrdlemisel eri lehtedel saab nende lehtede kaudu oletada, kus taim kasvab nt kas vee sees või kuskil kõrgel maismaal. (FS valguslik kompentsatsioonipunkt on valguse intensiivsus juhul, kui FS
· Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccaccio, Moliere, Hugo · 18. saj valgustuslik realism oli 19. saj kriitilise realismi eelkäija. · Tunnused · Tõepärane pilt tegelikkusest läbi inimese silmade · Täpne ja elutruu miljöö · Sündmustiku rahulik kulg, esitatud vaid nähtavad faktid · Ühiskonnakriitilisus · Elulaadi ja kommete analüüs · Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline
CO2 ja vee kättesaadavus, valgus 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel? 8 19. Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone? Vee fotolüüsil 20. Mis on Rubisco? Rubisco (RuBP karboksülaas-oksügenaas) on maailma levinuim valk, vähemasti 10- 25% lehe valkudest. CO2 siduv ensüüm. 21. Miks nimetatakse enamlevinud FS tüüpi C3 FS? Esmaproduktiks 2 x 3 C-suhkrut (PGA), seetõttu seda nimetatakse C3 fotosünteesitüübiks 22. Mis on FS valgustuslik kompensatsioonipunkt? Platoo? Mida ma saan nende karakteristikute võrdlemisel eri lehtedel oletada nende lehtede kohta Valgustuslik kompensatsioonipunkt on valguse intensiivsus juhul, kui fotosünteesi tase on null, platoo tähendab maksimaalset fotosünteesi. 23. Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus? Näitab valguse kasutamine efektiivsust 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25
juba sellele, et raamat on mingil määral sissetuleku allikas - tekkib autori ja trükkali suhe. Esmased romaanikirjutajad 18. sajandil olid suurkirjanikud, sest nad kirjutasid romaani fiktsiooni tühjale kohale. 1711. a alates võime rääkida ajakirjandusest - Addison ja Steele, kes andsid välja ajakirja The Tattler, need ajakirjad ei elanud väga kaua, hilisemad ajakirjad on The Guardian ja The Spectator. Nende ajakirjade sees hakkas ilmuma esseesid, olid esseistika edasi arendajad. Osalt valgustuslik eesmärk õpetada maa-aadlikele peenemaid kombeid. Esseedes kirjas ka, kui põnevad olid piiriäärsed Soti ballaaadid. Teine teema, mis Addison ja Steele püstitasid, olid Shakespearre. Sellest peale on meile Shakespearre oluline autor. Nad lõid ajakirja traditsioonid. Järjest rohkem tuleb ajakirju, kus käsitletakse ka kirjanduslikku teemat. Tekib kirjanduslik ajakiri, see tekib trükkali kõrvale. 19. sajandil nad võivad olla koos või eraldi, aga nihkub esile kirjandusajakiri
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J
“Pihtimused”(1781) “Üksildase uitaja mõtisklused”(1782) Voltaire (1694-1778) -ajaloolised teosed -ilukirjanduslikud teosed 54 näidendit ( tragöödiad, komöödiad, proosadraamad, ooperilibretod jne) – eeskujuks Shakespeare, peam klassitsistlikus stiilis; eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest ideedest; põhiprobleem – maailmas valitsev kurjus. “Zadig”(1747) “Mikromegas”(1752) “Kohtlane”(1767) “Candide ehk Optimism”(1759) -eesmärgiks ei ole sügav inimkujutus; sorav jutustamisanne; satiirik Saksamaa ei olnud rahvuslikku ega poliitilist ühtsust teaduste areng
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne.
Kreutzwald vastas talle ennemuistsed jutud». Neid jutte nagu "Austatud preili!". Mõne aasta pärast, Lydia «Kalevipoegagi» on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. kirjutas Kreutzwaldile: "Minu armas isalik sõber" K-i isiksus, tegevus ja edumeelsed vaated ja ta vastas talle "Minu armas preili" Sellest me mõjutasid kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. näeme et nende suhted hakkasid arenema, nad juba Kreutzwaldi valgustuslik ja publitsistlik looming rohkem usaldasid teine teist, Koidula kirjutas talle moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Ta palju oma elust ja loomingust. Veel hiljem püüdis rajada kindlamat alust eestlaste nimetab Koidula Kreutzwaldi" ,,papaks". lugemisvarale, pidades silmas eelkõige valgustuslikke sihte. Olulisel kohal Kreutzwaldi 4. 19.sajandi ärkamisaja rahvusromantiline
ettevaatlikud ja pidasid kohest pärisorjuse likvideerimist enneaegseks. · Literaadid soovisid enamasti tp koormiste kindlaks määramist ja vähendamist ja pärisorjade koolihariduse tõhustamist(teostusid) · Sõnumit levitati raamatute ja ajakirjanduse abil · Institutsioonideks saksa klubid ja seltsid ja Tallinna I kohvik(1770): - I moodne valgustuslik klubi Tallinnas 1781 - Nt Tartus eraldi aadlike, kodanlaste- literaatide(Bürgermusse) ja üliõpilaste (1802) klubid - Vabamüürlaste tegevus algas Tallinnas I amatöörteater tegutses Tallinnas 1784-95: saksa komöödiakirjanik August von Kotzbur Saksakeelne perioodika · Riias mitmeid, Tallinnas(1772), Tartus(1789), Pärnu(1811) August Wilhelm Hupel(1737-1819)
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast“; otseseid pöördumisi; draamasid (tol ajal kirjutati palju draamat, mida ei saanudki lavastada). Voltaire’i puhul on oluline ka meelde jätta, et tema teemaks oli juba keskaeg, mitte antiik, ning lihtsad inimesed (mis on iseloomulik romantismile). Pärast 50ndaid oli Voltaire seotud ka valgustuse suurprojektidega – prantsuse suur entsüklopeedia. Seal pandi kirja kogu ajastu. See on ka valgustuslik suurteos (aga mitte kirjanduslik teos!). Voltaire’ile iseloomulikud jooned: Pidev kontakt tollaste sündmustega Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal
hädavajalikud? valgust, CO2 ja H2O 18. Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel? •Ühe molekuli glükoosi tootmiseks kulub vähemalt kaheksa kvanti energiat 19. Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone? Vee fotolüüsil 20. Mis on Rubisco? Maailma levinuim valk, vähemasti 10-25% lehe valkudest 21. Miks nimetatakse enamlevinud FS tüüpi C3 FS? •Esmaproduktiks 2 x 3 C-suhkrut (PGA) 22. Mis on FS valgustuslik kompensatsioonipunkt? Hingamine ja FS on võrdsed Platoo? Maksimaalne fotosüntees. Valguse intensiivsuse suurenemisel fotosünteesi kasv aeglustub ja lõpuks küllastub (fotosünteesi valgusekõvera platoo) Mida ma saan nende karakteristikute võrdelmisel eri lehtedel oletada nende lehtede kohta 23. Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus? Näitab palju ühe kõrgusühiku kohta CO2 omastatakse 24
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Neue Dörptsche Zeitung 1866, Mattiesen Ajakirjad: Der Landarzt 1765, P.E. Wilde, ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks! Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
