on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga
lähtus piiblist), teaduse arengut takistavad 1) soo iidolid – keskkonnast lähtuvalt, loodusest; 2) koopa iidolid – iga inimene elab oma väikeses koopas, individuaalne nägemus maailmast ongi tõde 3) turuiidolid – tekivad keelest, meie harjumusest keelt kasutada; 4) teatri iidolid – togmad, autoriteedid, mida me peame tõeseks, ilma et me neid kriitika alla paneks. Thomas Hobbes – kuulsaks raamatuga „Leviathan“, pakkus välja, kuidas tekkis riik. Mis oli enne riiki? Enne riiki oli looduslik seisund, absoluutne anarhia, kus ainsaks seadusteks oli loodusseadused, nägemus inimesest oli negatiivne, inimene on inimesele hunt. Et seda vältida, tekib riik. Rene Descartes – 1596-1650. Tahtis, et filosoofia oleks ka nagu matemaatika, kindlatel aktsioonidel põhinev, loogiline, selge. Rändas palju ringi, elas enamus aja Hollandis. 1649 kutsuti rootsi õpetama kuningannat
verses; influenced many 18th century writers; "Absalom & Achitophel") Augustan Age (early 18th century) admired and emulated the original Augustan Age Aftermath of the Glorious Revolution: Bill of Rights (constitutional monarchy), Act of Toleration (except Catholics); Treaty of Union (now Great Britain); growing empire, influenced situations in NA Age of Enlightenment: Descartes: "cogito ergo sum"; Thomas Hobbes "Leviathan" (liberal thought); Isaac Newton (new scientific views); John Locke (father of political liberalism) The British Empire: first expeditions (1496 Cabot); breaking into the Atlantic (1562); colonies (1584) Literature: rise in education standards and availability; high time for metaphors; Ancient Rome's traditions of direct polished and political writing; Oliver Goldsmith defining your own cultural moment; journalism
inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel)
Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse.
William III ja Mary II võimule olid kutsutud. William III parlamendi kutsel Inglismaa troonil. allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. George I 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja Robert Walpole peaminister, tema võimu ajal kindlustusid parlamentlikud traditsioonid Thomas Hobbes inglise filosoof, kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. ,,Leviathan" John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte.
Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal .Tema isa oli maapreester ning ema oli talutütar. Lapsepõlves sai Thomas küllaltki hea hariduse
· Hobbes leviathan · Locke second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property
Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele
Loomuseadus sisaldab eneses norme: ● Rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistest endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. Loomulike instinktide ja ihade maha surumiseks on vajalikud relvajõud, mis annavad inimesele kindlustunde Seadusandjaks, mõõdupuuks jääb alati inimese mõistus. Hobbes andis riigile Piiblis kirjeldatud tohutuvõimsa koletise nime – Leviathan ja selle ainsaks ning esmaseks ülesandeks on rahu tagamine Riigil tuleb siiski tunnustada inimese õigust oma maisele varale Riigis on inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus. Leviathan on surelik läbi inimeste ühise jõu Spinoza (1632- 1677) - õigus kui loomulik võim Loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Inimene käitub alati kõrgeima õiguse järgi kui ta järgib oma loomuseadusi
1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis. Drogheda Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus
· Valgustusideed o Revolutsioonide käigus tekkisid ilmalikud mõttevoolud, arutleti missugune arengutee oleks Inglismaa jaoks parim. o Nö. Klassikalised valgustusideed kujunesid 18.saj Prantsusmaal, tuntuimad esindajad Voltaire, Rousseaud, kuid valgustusideed kujunesid just 17.saj Inglismaal. · Filosoofid Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke Francis Bacon · Materialismi rajaja' Thomas Hobbes · ,, Leviathan" · Absolutistlik kuningavõim John Locke · Rõhutas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile · LIBERALISMI ESISISA · Omandi kaitse!!
kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu teostatakse erinevaid ressursse ja omadusi omades ning tõhusaid meetmeid kasutades. Esimese võimukäsituse põhivoolu loojaks on Thomas Hobbes, kes kirjutas oma raamatus ,,Leviathan"(1651) võimu tsentraliseeritud käsitusest ja keskendus suveräänsusele. Sellise lähenemise järgi eksisteerib poliitiline kooskond (maa/ühiskond) ning seda kehastab riik. Riik juhib kooskonda võimu abil. Modernismi üks keskne idee on võim vs vaim. Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19.
explanations presented above. Bibliography Durkheim, E. 1921 (republished 1965). "The Origin of Beliefs." Swain, J.( transl.). The Elementary Forms of the Religious Life. New York: Free Press: Engels, F. 2009. "The origin of the State". The origin of the Family, Private property and the State. U.S.A: Penguin Group Hechter, M. and Horne, C. 2003. Theories of Social Order: A Reader. Stanford, CA: Stanford University Press Hobbs, T. 1991. "Of reason and science". Tuck, R. Leviathan. New York : Cambridge University Press Milgram,S. 1974."The Dilemma of Obedience." Obedience to Authority an experimental view. U.S.A: Harper Collins. Weber, M. 1978 "The types of Legitimate Domination". Roth, G. and Wittich, C. Economy and Society. Berkeley: University of California Press
- sugupoolte konflikt - vangidilemma: olukord kus vastastikune koostöö on mõlemale osapoolele kasulikum kui vastastikune petmine, aga kõige kasulikum on ise teist petta siis kui teine püüab koostööd teha. Vangidilemma on kõige tuntum mänguteoreetiline mudel, kuna leitakse, et vangidilemma abil saab kirjeldada väga paljusid olukordi sotsiaalses suhtlemises; muuhulgas ka Hobbes'i sotsiaalse lepingu teoorias käsitletavat. Thomas Hobbes "Leviathan" (1651) Sotsiaalse lepingu teooria - üks mõjukamaid teooriaid sotsiaalteaduste ajaloos, muuhulgas ka mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit olles selle nimel valmis teisi inimesi igal võimalusel petma; selline olukord eksisteeriks ühiskonna puudumisel. Kuid inimesed saavad aru, et kõikide sõda kõikide vastu pole neile kasulik. Ühiskondlik (sotsiaalne) leping implitsiitne kokkulepe mille inimesed just nagu
kuuluvuse muutuse (Dauphine) Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna
164) asserts one rule for us, no rules for them. Overall limited government looks nice on paper but as with the social contract there is no evidence on paper or anywhere else that proves the majority has ever been able to remove a government through consensus unless it has come down to revolution and the inevitable class struggle that comes with it. References Locke, J. (1821) Two treatises of government. Oxford and London: Whitmore and Finn and C. Brown Hobbes, T. (1651) Leviathan. 2nd edn. London: Penguin Books. Barker, E. (1960) Social Contract: Essays by Locke, Hume and Rousseau. Oxford: Oxford University Press Marx, K and Engels, F (1978) Mark Engels Reader 2nd edn. London: Norton and Company Thompson, E.P (1963) The Making of the English Working Class. 2nd edn. London: Penguin Books Pilger, J. (2010) `Stand and Fight, The Party Game is Over ', The New Statesman, (11) pp. 128 Chomskey, N. and Barsamian, D. (1998) The Common Good. London: Pluto Press
inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab. o Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. o Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. o Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. 3. Thomas HOBBES - inglane - kuulsaim teos ,,Leviathan'' 1651 Kuidas elasid inimesed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemate värvidega, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbes'i arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teisest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompenseerida salakavaluse või teiste inimeste abiga. Vaimsete võimete suhtes võib Hobbes'i arvates
prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul,
Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi, mis jääb inimese sünni ja surma vahele. Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike
Käesolev töö tõi ülevaate loodusseisundist, tuginedes erinevate autorite mõtetele, selgus, et loodusseisund on inimühiskonnale ohtlik, kuna inimesed on egoistlikud ja kättemaksuhimulised ning neile on vaja reegleid ja kedagi kes neid juhiks. Kasutatud kirjandus 7 Arapovits, B., Mattelmäki,V. Piiblilood. (1992) Piiblitõlke Instituut,1992, Stockholm Golding.W. (2003) Kärbeste jumal. Tänapäev Hobbes, T. Leviathan ehk kirikliku ja tsiviilriigi olemus, vorm ja jõud (katkendid). Tekste poliitikateaduste klassikast, Tartu 1990. Hunter, D., Whitten, P. (1976) The Study of Anthropology, New York: Harper & Row Marvin, H (1975) Culture, People, Nature, New York, Thomas Crowell Wolff, J. (1996) Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse.Tartu Ülikooli Kirjastus 8
Jumalat vaadeli nüüd kui maailma loojat, kes enam selle edasisse korraldamisse ei sekku. Valgustusliikumine on alguse saanud Inlismaalt. Prantsuse valgustajatele andis tõuke kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabade poliitilise korralduse ja uute ideedega, et kogu Euroopa saaks nendest prantsuse keeles teada. Uus riigivõimu käsitus: Inglane Thomas Hobbes (1588-1679) väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Oma põhitöös "Leviathan" (1651) kirjeldas Hobbes ühiskonda kui "kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek.
Raafael - kaitseinglite pealik ja inimkonna kaitseingel. Eriti kaitseb ta lapsi, palverändajaid ja teekäijaid. Gaabriel - taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik Kes on deemonid? Nimeta 3 deemonit ja tema ülesanne. langenud ingel on kristlikus traditsioonis taevast pagendatud ingel, kes tõstis mässu jumala vastu. Lucifer seostatakse uhkusega, Mammon ahnusega, Asmodeus liiderlikkusega, Saatan vihkamisega, Beelzebub liigsöömisega, Leviathan kadedusega ja Belphegor laiskusega. Kristuse elulugu. Ristiusu kohaselt on Jeesus Jumala Poeg. Tema ema oli Neitsi Maarja, kes eostus Jumala Püha Vaimu kaudu. Jeesus sündis loomalaudas Jeruusalemma lähedal Petlemmas Kui Kristus oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes ta Jordani jões. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut uuesti ellu. Jeesus vaigistas tormi, kõndis mööda
Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja kogemused, pooldas kuninga ja parlamendi võimu John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga
Erinevalt eelnevast kolmest eeldab see kõigi ühiskondlikes protsessides osalejate võrdset õigussubjektsust. Ühiskondliku lepingu teooria. See võimu õigustamise viis on mõjutanud kõige rohkem tänapäeva ühiskonda. Kuigi juba antiikaja sofistid väitsid, et ühiskond on kokkuleppeline, ei kirjeldanud nad siiski hüpoteetilist olukorda, kuidas ja miks see kokkulepe võiks sündida. Teooria eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Hobbes väitis oma peateoses "Leviathan" (1651), et inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu. ühiskondliku lepingu teooria ei ole ajaloolisele tõele pretendeeriv lugu, vaid normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid
Feinstein, D. (2014, December 9). Feinstein Remarks on CIA Report. Retrieved May 20, 2015, from http://www.feinstein.senate.gov/public/index.cfm/press-releases? ContentRecord_id=d2677a34-2d91-4583-92a4-391f68ceae46 Foucault, M. (1977). Discipline and punish: The birth of the prison. New York: Pantheon Books. Greenberg, K. (2005). The torture papers: The road to Abu Ghraib. New York: Cambridge University Press. Hobbes, T. (1995). Leviathan (J. Huggins, Ed.). Nashville: Thomas Nelson. Ignatieff, M. (2004). The lesser evil: Political ethics in an age of terror. Princeton: Princeton University Press. Morgan, R. (2000). The Utilitarian Justification of Torture: Denial, Desert and Disinformation. Punishment & Society, 2(2), 181-196. doi:10.1177/14624740022227944 Smit, W. (2011, January 16). Voorbij harde ondervragingstechnieken. De heropleving
· Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista · Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks · Astus välja vabariigi kaitseks · Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale · Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber Thomas Hobbes (1588-1679) · Kaitses absolutistlikku kuningavõimu · ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused. · Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. · Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused · Eitas isikuvabadusi · Revolutsioon oli tema meelest kuritegu · Arvas, et Jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt Jumala olemus on haaramatu John Locke (1632-1704)
Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes ,,Leviathan" 1651: · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: · "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud" · Mõiste "vaba tahe" on absurd mõistet "vaba" saab kasutada vaid tegude kirjelduseks. Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni füüsiliselt, on tegu ikkagi vaba · Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus algab
John Milton Inglise luuletaja (1608-1674), kellel on teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,tagasivõidetud paradiis." Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri vastustav ja trükivabadust kaitsev ,,Areopagitica." Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588-1679), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos ,,Leviathan", selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof
: Meedia/rahvas? Liberaalne maailma kord: Reeglitel põhinev süsteem, millest osad saavad rohkem kasu, kui teised, kuid stabiilsus on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA Hegemooniat on vaja, et hoida ära suurte võimude võistlust ja konflikti (USA saab tagasi hoida partnereid ja piirata teiste riikide hegemoonia püüdlusi piirkonnas). Hegemooniat on vaja, et hoida liberaalset maailma korda (majanduslik juhtroll tagab turvalisuse. Üldiste ühiskasutavate asjade kaitse- mereteed, laeva koridorid, mere õigused)
on õige ainuõige (ntks paremäärmuslus), seega muutuvad uued põhimõtted omakorda müüdiks. Valgustusideest, tuleb dogmaatiline hoiakute kompleks (ntks NSVL) Kriitiline nüristub muutub absoluutseks tõeks diktatuur (Saksamaa ja NSVL). Sama on radikaalsete valgustusideedega, mis võivad viia revlutsiooninni mis võib muututda samuti diktatuuriks. Modernistid Thomas Hobbes (05.04.1588 4.12.1679): Leviathan ja kõigi sõda kõigi vastu miks neid riike üldse vaja on? Kas on vaja EL'i, riigieelne periood on kõikide sõda kõikide vastu. Riik hoiab korras süsteemi, arhailistes süsteemis oli tugevama võim ja anarhia. Purge film, kus käib tapmine ja kõigil on õigus teha mida tahavad. Kuidas olukorrast välja tulla 1. Hirmust surma ees 2. Soov materiaalseid väärtusi rahus nautida; mõistus käsib inimesel otsida rahu.
Grandier`d enda äranõidumises. Nad etendasid krambihooge, püherdasid maas, lällutasid ning süüdistasid Grandier`d paljudes siivutustes. Grandier polnud küll eeskujulik preester, end tõendus selle kohta, et ta on nõid, oli kavalalt sepitsetud, kaasa arvatud üpris kohtlane väidetav leping, mis oli kirjutatud paremalt vasakule ladina keeles ning millele olid alla kirjutanud Saatan, Peltsebul, Lucifer, Leviathan ja teised põrguvürstid, kellest üks märkis oma nime vigla kujutisega. Vaatamata nendele naeruväärsetele riugastele ja asjaolule, et mitmed nunnad, kes olid preestri vastu välja astunud, oma süüdistustest avalikult lahti ütlesid, et lasknud Grandier`vaenlased end kohutada. Teda piinati pikalt ning talle öeldi ära isegi pisikesest armust surnukskägistamise näol, enne kui ta tuleriidale saadeti. Siis aga võtsid sündmused isevärki pöörde
kinni kokkulepetest, näha teistes endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul [Ibid., lk 91]. See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja. Ilma relvajõu abita ei saanud inimestele kindlustunnet anda. Peavad inimesed kokku leppima, et alluvad kõik võimule, ,,keda igaüks üksikuna kardab ja kelle korraldusel ta peab oma käitumise allutama üldise hüvangu huvidele [Leviathan, Cap. 17, tsit: Luts 1997, lk 92]. Riik sünnib ühiskondliku lepingu tulemusel. Hobbes ütles täieliku lahti aristotellikust riigikäsitlusest, mis luge riiki inimese telose kaudu antuks. Hobbesi riik on üksnes välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, mille ülesande on rahu hoidmine. Rahuhoidmise ülesande täitmisek pidi riik üksnes piirama kodanike loomulikku õigust ehk vabadus, mitte selle neilt täielikult ära võtma
eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgem võim jagunenud keisririigi ja vürstiriikide vahel, samuti tegutses Riigipäev. Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist vt Leviathan . Riik jäljendab inimest, on tehislik konstrukstsioon. See on loodud loomuliku inimese kaitseks ja hoidmiseks. Eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt
[30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler). Kas naturalistlik realist või küüniline pamfletist? Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema sõbraks ja aitasid tal maad vallutada, sest esimesed olid eelmise valitsusega rahul, teised aga polnud valitsusega rahul. [3]Thomas Hobbes (1588-1679) [4 Leviathan] H-i nägemuses [5] on inimene samuti loomult egoistlik ja asotsiaalne, keda ennekõike juhib surmahirm. Oxfordi sõnaraamat nimetab H-i materialistiks ja küünikuks [H. kirjeldab inimloomust küüniliselt]. Vt. Leviathani referaat (Loengukonspekt OI 2005 HOBBES ref.doc). Kaks astet: rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus (ius naturae, right of nature), mis ületatakse loomuliku seaduse (lex naturae, law of nature) abil.
(Dauphine) n Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) n Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus n Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat n Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana n Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas n Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel n Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) n Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele n Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus
wished to sweep away. Beauty and significance of ritual, of the mystery of the sacraments offering praise to the angles, to the saints and Virgin Mary. We are in Heaven that can only be Anglican, filled with deep inner piety which spoke of the anguish of heart in its search for God.Church resumed as holy place again, restoration, beautification, painting and sculpture aided liturgy. 7. 17th century philosophical writing (Burton, Browne, Hobbes) Thomas Hobbes: Leviathan – developed his political philosophy. Man by nature selfishly individualistic animal, constant war with other men. Fear of violent deat principle motive causes them to create state and submite to sovereign, whose power, though derived from people, is absolute and not subject to law. Though he favoured monarchy as the most effective form of sovereignty, theory could apply to parliament also. Led to investigations by other political theorists.
sest inimeste vahel eksisteerivad suhted ja saame rahuldada vajadusi. Poliitiline loom tähendab seda et inimene elab ühiskonnas. Ühiskonna väärtusi tekitab just keskklass. Nimetage ja seletage lahti kolm Renesansi sotsioloogia alust. Humanism üksik indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära
protestantidele. - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat kaotab tooride toetuse. V ,,kuulus revolutsioon" 1688 (Glorious revolution), - Inglise parlament kutsub (,,Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks") valitsejaks James II (esimesest abielust) tütre mehe Oranje Wilhelm (Williami) , kes on protestant ja Hollandi riigipea - Wilhelm ja Maria/Mary saabuvad Inglismaale 60 laeva ja 14 000 mehega (PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651) -Politoloogia alane uurimustöö, kus prooviti ehitada ideaalne riigimudel, mis välistaks anarhia. - Parim lahendus = valitseja piiramatu võim ja selline riigisüsteem, mida oleks võimatu kummutada. - Üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja heaks, kes H. arvates suudab kõige paremini lahendada igasugused ühisk. vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria:
aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilühiskond. John Locke (1632 1704) õppis Oxfordis filosoofiat ja meditsiini. Esialgu keeldus akadeemilisest ametikohast, et mitte siduda end religiooniga. Royal Society liige ning I
Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679) 1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament seadusandlik ja täidesaatev Enamusotsus
Sisepoliiitilised arengud Prantsumaa arengu tulemuseks on absolutism. Absolutismi teoreetikuks kujuneb Jean Bodin, tema arvates kuningavõim pidi olema suveräänne. Teiseks teoreetikuks on Jacques Bossuet, võtab absolutismi kokku lausesse: "Üks kuningas, üks usk, üks seadus." Ta toonitab valitseja jumalalt saadud võimu. Lülitatakse välja Generaalstaadid (viimane kokkukutsumine 1614). Kolmas teoreetik Thomas Hobbes (1651 "Leviathan") - parim võimalus anarhia takistamiseks on valitseja piiramatu võim (suveräänsus, tühistamatus). Absoluutsele võimule Prantsusmaal paneb aluse Henri IV (1589 1610), kes teeb lõpu ususõdadele (1562 1598). Henri rajab Bourboni dünastia ning Nantes'i ediktiga (1598) annab hugenottidele usuvabaduse. Usklike lepitamiseks astus Henri katoliku usku ("Pariis väärib missat"). Ediktiga luuakse stabiilsus ja usuvabadus (hugenottide kindlustatud tugipunktid)
· Ka selline süsteem toetub kodanikuvoorusele · Mure, et voorust ja seega ka "inglise vabadust" õõnestab kasvav kaubanduslik jõukus, mis muudab inimesed laisaks ja lodevaks · Kriitika Robert Walpole'i valitsusele 18. saj. algul ning selles valitsevale korruptsioonile 25 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes ,,Leviathan" 1651: · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: · "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud" · Mõiste "vaba tahe" on absurd mõistet "vaba" saab kasutada vaid tegude kirjelduseks. Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni füüsiliselt, on tegu ikkagi vaba · Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus
käsusõnale – “Tehkem inimesed”5. Et kirjeldada selle tehisliku inimese loomust, ma uurin: Esiteks, tema ainest ja tema meistrit [artificer], kelleks mõlemaks on inimene. Teiseks, kuidas ja mis lepingutega on ta kokku pandud, millised on suverääni õigused ja tema õiglane võim ehk autoriteet, ning mis selle säilitab, ja mis hävitab. Kolmandaks, mis on kristlik riik. 1 Algtekst: Thomas Hobbes (1985) [1651] Leviathan, toim. C. B. Macpherson, Harmonsdworth: Penguin Books, lk 81–83, 119–121, 168–170, 172–173, 183–190, 192, 196, 198–199, 200–201, 223– 236, 238–239, 262–263, 268–272, 312–315, 363–368, 370–373. 2 Hobbesi sõnakasutust võib selgitada järgmiselt: sõna Art tähendab kunsti, oskust; selle oskuse või kunsti valdaja on Artificer ehk meister, oskus- või käsitööline, kelle töö tulemusena valmivad asjad, mis on artificial ehk kunstlikud, tehislikud, mitte-loomulikud
parim tagatis. (Lord Bolingborke väitis, et ka see süsteem toetub kodanikuvoorusele, oht on see, et kasvav kaubanduslik jõukus muudab Inglise inimesed laisaks) Liberaalne vabadus Kaks põhilist suunda. Kaks suurt allikat: Hobbes ja Locke Mõlemad väitsid, et inimesed on sündinud võrdsetena, kellelgi pole loomupärast õigust omada kõrgemat staatust. Seega: poliitiline võim saab alguse kokkuleppest Hobbes ,,Leviathan" (1651) Tõeline vabadus mis on vabadus selle sõna tõelises mõttes? Vabadus välistest atkistustest. Vaba mees on see, kes pole takistatud neis asjades, mida ta soovib ja suudab teha. 'Vaba' on ainult tegu ise, mitte tahe. Teine Hobbes'i vabadus : riigialama vabadus, algab seal, kus lõpevad seadused (?) Hobbes vabariiklikust vabadusest. Riik on vaba see saab olla ainult kollektiivne vabadus, mitte individuaalne vabadus. Vabariiklased on oma valearusaamaga vabadusest
Kahuri õigus (cannon law) Tsiviilõigus (civil law) Absoluutne monarhia, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel Realistid Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed loomult isekad, omakasupüüdlikud ja valmis oma isekate eesmärkide nimel teisi jalgade alla tammuma Thomas Hobbes (1588-1679) inglise filosoof Herbert Spencer (1820-1903) inglise sotsiaalteoreetik Thomas Hobbes Oma teoses Leviathan (1651) toob Hobbes välja, et inimesed on teadlikud oma isekusest ja omakasupüüdlikusest ja seega kontrollides vabatahtlikult oma isekaid impulsse loobusid inimesed oma isiklikust vabadusest ning lõid seega eelduse absoluutse monarhia institutsiooni tekkeks, kes pakkus neile kindlust, turvalisust ja kaitsest teineteise eest. Herbert Spencer Ebavõrdsus inimeste vahel on sama loomulik nagu ebavõrdsus looduses
tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651) · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: o "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud" o Mõiste "vaba tahe" on absurd mõistet "vaba" saab kasutada vaid tegude kirjelduseks. Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni füüsiliselt, on tegu ikkagi vaba · Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama
poole, kes valitsevad Põrgut. Teoloogid on katalogiseerinud mõned satanistide rituaalides enim kasutatud kuradite nimed. Siinkohal loetlen need nimed ja nende päritolu. NELI PÕRGU KROONPRINTSI SAATAN (Heebrea) vastane, opositsioon, süüdistaja, Tule Lord, inferno, LÕUNA; LUCIFER (Rooma) valguse tooja, valgustus, õhk, hommikutäht, IDA; BELIAL (Heebrea) ilma isandata, Maa nurjatus, sõltumatus, PÕHI; LEVIATHAN (Heebrea) madu sügavikest, meri, LÄÄS; PÕRGULIKUD NIMED Abbaddon (Heebrea) hävitaja Adramelech Samaara kurat Ahpuch Maiade kurat Ahriman Mazdea kurat Amon Egiptuse oinapäine elu ja sigivuse jumal Apollyon Kreeka sünonüüm Saatanale, Põrguline Asmodeus Heebrea tundelisuse ja luksuse deemon, algselt kohtumõistmise olend
"King in Parliament" idee · Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises · Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 16491660 Inglise Vabariik · Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbes (15881679) · Rojalistlike vaadetega, Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi · 1646 "De cive" (Kodanikust) · 1651 "Leviathan" Konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga, naasmine Inglismaale, elas seal vabariikliku korra tingimustes. Siit kasvab välja küsimus: miks see teos, mida oli peetud absolutismi ülistavaks teoseks, viis ta konflikti rojalistidega ja võimaldas tegutseda vabariiklus korras? Leviaatan. Sissejuhatus: Elusolend = masin "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii
annaabi.ee 
