MICHEL DE MONTAIGNE Kirke Nora anni Elulugu. Eluiga 28.02.1533 13.09.1592 Michel de Montaigne pärines jõukast kaupmeheperekonnast, tema ema oli aga Hispaania juudi päritolu, tema esimeseks keeleks sai ladina keel. Tema elukäiku mõjutas ka sügav sõprus Étienne de La Boétie'ga, kelle surma järel ta päris selle antiikkirjanduse raamatukogu. Kuni 1570. aastateni töötas Montaigne mitmetes riigiametites Bordeaux kandis. Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. Ent 1580. aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta Bordeaux' linnapeaks, neid kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis Elulugu II Ta õppis Filosoofilist skeptitsismi ja renessanss humanismi.
Lubatud on kasutada kõige alatumadiki võtteid- pettust, julmust ja reetmist-, kui see ainult riigile kasuks tuleb. Ideed olid omas ajas teatud mõttes progressiivsed, sest nad olid suunatud paavsti ülemvõimu ning Itaalia killustatuse vastu; neid kandis autori patriootiline unistus ühtsest isamaast ja tugevast isiksusest, kes suudaks riigi päästa. 19 saj võeti makjavellismi mõiste kasutusele põhimõttelageda ja salakavala poliitika sünonüümina. Michel de Montaigne (1533-1592) Prantususmaa esimene väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti Eu kasutusele alates tema ,,Esseedest". Essee on vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Lühike , tervavmeelne , mis suurema mõjutuse nimel oli hoolega argumenteeritud. Pärines aadlitiitli omandanud jõukast Bordeaux' kaupmeheperekonnast. Sai suurepärase hariduse , õppides ülikoolis juurat ning omandades laialdased teadmiseks eriti antiikse Rooma kirjanduse ja filosoofiast
Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse
Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe
humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne Termin "essee" võeti kasutusele tema "Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta. Õppis Rooma ülikoolis juurat, tal olid laiad teadmised kirjandusest ja filosoofiast. Tema humanism oli võrreldes Erasmusega ilmalikum. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis kirjutaski "Esseed". Arutleb eluteemadel nt laste kasvatamine, üksindus, sõprus, julmus, edevus jne. Seiku toob enda elust.
inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
SELLEST,KUIDAS JÕUDIS HALJALE OKSALE ÜHISKONNA KIHIST,KOGENUD VILETSUST ,TAGASIVAADE KOSMOPOLIIT - MAAILMAKODANIK SELLEST,KUIDAS JÕUDIS HALJALE OKSALE MAKJAVELLISM SALAKAVAL POLIITIKA, MIS SIHTIDE KOSMOPOLIIT - MAAILMAKODANIK SAAVUTAMISEKS EI VALI VAHENDEID MAKJAVELLISM SALAKAVAL POLIITIKA, MIS SIHTIDE MICHAEL DE MONTAIGNE-,,ESSEE" SAAVUTAMISEKS EI VALI VAHENDEID PASTORAALROMAAN-ELU-KAUGE,IDEALISEERITUD(ILUS MICHAEL DE MONTAIGNE-,,ESSEE" ARMASTUS,KAUNIS LOODUS JNE.) PASTORAALROMAAN-ELU-KAUGE,IDEALISEERITUD(ILUS R EELDUSED:1)MAADEAVASTAMINE2)LOODUSTEADUSE ARENG ARMASTUS,KAUNIS LOODUS JNE.) 3)TRÜKIKUNSTI LEVIK R EELDUSED:1)MAADEAVASTAMINE2)LOODUSTEADUSE ARENG
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett
ühiskonha põhjakihtidest. Julgesti ja väga impessiivselt, mis varem polnud võimalik kohtuda keskaegses lüürikas, Villon räägib oma kaasaegse osatu inimese tragöödiast, tema kannatustest ja kindasti üksindusest. Tundub ka, et selle üksinduse meeleolu mõjutas tegelase õnnetu armastus ning masendav saatus. Europa renessansi ja humanismi kriisiperioodi kuulub oma esseloominguga uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof Michel de Montaigne (1533-1592). Michel de Montaigne pärines aadlitiitli omandanud jõuakast Bordeaux’ kaupmeheperkonnast. Ta sai suurepärase hariduse, õppides ülikoolis juurat ning omandes laialdased teadmised eriti antiikse Rooma kirjandusest ja filosoofiast. Teda mõjutasid tugevasti nii stoistlik (Seneca) kui ka platonistlik (Plutarchos) moraalififilosoofiline mõtteviis. Prantsusmaal ususõja vallandanud religioosne fanatism masendas teda. Olles tõmbunud oma mõisa üksindusse, kirjutaski ta just sel ajal oma „Essed“
Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Kunstilise žanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose „Dekameron“ autorina. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli Shakespeare. Tema tuntumateks teosteks olid „Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Shakespiroloogia.
Tema ideaalid olid: - ühendatud itaalia, vabariik, Itaalia - isamaa - voorus Teos näitab, et ta eesmärkide saavutamiseks ebateadlikult lubab oma valitsejal kasutada kõiki vahendeid. 8. aprill Machiavelli. Kirjanikuna väga andekas, seda näitab nt näidend "Mandragora" mis tähendab taime. "Itaalia maskid" selles on tekstid, mille põhjal on meie näidendeid tehtud, aga ei ole trükitud. Kupeldamise ja abieluvälise elu teema. Ivor Ivask. Prantslane Michel de Montaigne (montenn)(1533-1592). Elas sel ajal, kui protestantide ja katoliiklaste vahel oli kodusõda Prantsusmaal. Pärit Burgundiast, mille pealinn oli Bordeaux. Jõukast kaupmehe perekonnast, mis sai aadlitiitli. Sai hea hariduse, reisis palju. Oli ka Bordeaux'i linnapea vahepeal. Oma teosed kirjutas aga omaette oma kodus. Kuulsaim teos "Esseed" (1572-1588). Annab essee zanrile klassikalise kuju, mida järgnevad põlvkonnad on järginud. Kolmes järgus avaldatud teos
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
*armastus:Maria *õppis Anpolis *oskas hästi keeli *meeldis F täht *teosed:Dekmeron, Filokolo jne. Petrarca(1304-1374) *armastus:Laura *tõi ausse sonetti *teosed:Africa,Laulude raamat *mahedas stiilis *humanist Thomas More(1478-1535) *õppis oxfordis *tegi karjääri juristi ja poliitikuna *teos:Utoopia Rüütliromaan *ideaalsed peategelased *tavap. Kuju 15 saj II poolel *Cervante Rabelais(1434-1553) *vabamõtleja *räme sõnapruuk *Prantssmaalt *teos:Gargantua ja pantagruel Michel de Montaigne(1533-1592) *prantslane *filosoof, riigiteadlane, kirjanik *teos:Esseed *ülistas loodust, mõistust, elutarkust Martin Luther(1483-1546) *reformatsioon *elas saksamaal Erasmus(1466-1536) *humanist *avaldas uue testamendi lad.keeles *kritiseeris katoliku kiriku rikutust William Shakespeare(1564-1616) *teosed:Tõrksa taltsutus, veneetsia kaupmees, 12 ööd, suveöö unenägu jne. *näitekirjanik ja luuletaja Kelmiromaan *16saj Hispaanias *autobiograafiline *noorukiea seiklustest
Uued mõisted; kes nende mõistete tekkega seotud on ja kuidas? Sonett- luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest; Petrarca; luule oli avatud ja emotsionaalne Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus; Boccaccio- novelli kui žanri rajaja; kmkmd“Dekameron''; igapäevastest asjad; ei puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia” Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism
Down 1. Milline tähtis inimene külastas tihti Gloobuse teatrit? 2. Teatri nimi,kus Shakespeare oli näitleja,näitekirjanik,teatri osanik? 3. Keda peetakse esseede rajajaks? 4. Keda peetakse tegelikult Shakespearei teosete autoriks? 6. Leiutati,seotud kirjutamisega? 7. Renessansiaegne kuulus kunstnik? 8. Kuulus Leonardo da Vinci maal? 10. Kes on "Jumalik komöödia" autor? 12. Shakespearei kirjutatud tragöödia? VASTUSED 1) ElisabethI 2) Gloobus 3) Montaigne 4) Bacon 5) Humanistid 6) Trükikunst 7) Michaelangelo 8) Mona Lisa 9) Firenze 10)Dante 11)Itaalia 12)Hamlet 13)Julia 14)Taassünd 15)Thomas More 16)Boccaccio
Petrarca ,,Kirjad" ning ,,Laulude ,,Õukondlane" tõepäraseid või Giovanni Boccacio kõnelused" Erasmuse ,,Kõnekäänud", raamat" 1374 tinglikult tõepäraseid Michel de Montaigne Essais". sündmusi, olukordi ja tegelasi. Luulevormis RÜÜTLIROMAAN - olukorrad, Luuletajaid poeeemid. Esikohal renessansi enim tegelastüübid. Seda kutsuti jutustav element. viljeldud romaaniliik
-moraaliteooria sissepööratus.Keskne mõiste: patt -kohustused eelkõige Jumala, mitte kaasinimeste või riigi ees. Humanism I: üldiseloomustus -15.-16.saj. -Renessanss-Rooma autorite esiletõus.Cicero,Livius,Tacitus. -Sekulariseerumine.Skolastika vs ,,vabad kunstid" -Autonoomia.Autonoomsed tegutsejad konfliktis.Riigid(=i)ndiviidid -Huvid.Riigi huvid<-> indiviidi huvid Humanism II:skeptitsism -16. saj skeptitsism<-> loomuõigus.Objektiivse õigluse olemas olu? -Michel Montaigne, antiikmõtleja Carneades:ei ole! -Lahendus:juhinduda eesmärgist e eesmärk pühendab abinõu -Montaigne´l jt:eesmärgiks riigi stabiilsus.Erinev moraal tavakodanikul ja riigivalitsejal. -16. saj I pool:Machiavelli:kuidas on kasulik? -16. saj II pool Raison d´etat teooriad.Ausus vs kasulikkus. Õnn Õnne mõiste *emotsionaalne seisund *seos naudinguga? *õnnelik elu-mida sellega mõeldakse? *kas võimalik objektiivselt määratleda?
Geeniuse päevik S. Dali Vahe kahe inimese vahel on suurem kui kahe eri liiki looma vahel. Michael de Montaigne Vigadel on peaaegu alati jumalik päritolu. Ärge kartke täiuslikkust. Te ei jõua selleni iial! Iga olukorra puhul tuleb tekitada võimalikult palju lahendamatuid vastuolusid, et kõigist neist õigel hetkel pressida välja kogu irratsionaalsuse mahl. Kui on hirmus kirre, pole suuremat naudingut, kui jätta kõik tegemata. Raske on köita maailma tähelepanu kauem kui pool tundi ühtejärgi. Kangelane on Freudi õpetuse kohaselt see, kes tõuseb üles vanemliku ülemvõimu ja isa vastu ning
Uhkuse jõud Mind ei huvita missugune ma olen teiste jaoks, mind huvitab see, kes ma olen enda jaoks. Michel de Montaigne Kõik, mis siia ilma on loodud, on loodud põhjusega. Kõigel ja kõigil on oma eesmärk. Printsiip teenida endale koht samasuguste seas. Kui rääkida inimestest, siis iga üks peaks juba varakult selgeks saama enda positsiooni soovide ja reaalsuse vahel. Nimelt pean silmas materiaalsemat poolt. Seda poolt, mida saab käega katsuda või pangaautomaadi ekraanil imetleda. See on raha. Just see sama vahend millegi soetamiseks, mis muudab pooled õnnelikuks ning teised õnnetuks
Pascal inimmõistue tõstnud liiga kõrgele, rabaski selle ebatäiuslikkus teda nii tugevasti. "Inimese kogu väärkus on ta mõtlemises, kuid mis mõte see on? Kas pole see mõte loll? Järelikult on mõte oma loomult imetlusväärne ja võrratu. Et teda põlata, selleks peaks tal olema kummalisi vigu, tal ongi neid ülimalt naeruväärseid. Kui suur on ta loomult, kui madal vigade poolest." 3. Tavade psühholoogia Kõrgeseltskonna tavade uurimise päris Pascal Montaigne´lt. Erinevalt temast lõi Pascal kindla konseptuaalse skeemi, tuletas inimese käitumise kõik elemendid ühestainsast allikast- enesearmastusest. Käsitledes enesearmastust inimese tegutsemise peaprintsiibina, tegi ta sellest omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus
sajand levisid itaalias elukutselised näitetrupid. Itaalia teater gommedia dell'arte(professionaalne teater) kindel teatritüüp, näidend on improvisatsiooniline, selles teatris on kindlad tegelaskujud Reformatsiooni kirjandus seotus kirikuga, Martin Luther 1517 Erasmus Narruse kiitus, satiir, More- Utoopia, utopistiline romaan, Rablelais Gargantua ja Puntagrul, grotesk romaan, Cercantes teravmeelne hidalgo don Quijote de mandrast, Shakespear Romeo ja Julia, tragöödia, Montaigne - esse `' Essee'' Sonett kõlav ja selge keel, väljendama terviklikku mõtet, 14 värsirida, 4+4+3+3, viimases reas kokkuvõte. Novell tihe sündmustik, püant, lühijutt, üks teema. Shakespeare tragöödia (Hamlet, Romeo ja Julia, Julius Caesar ), ajalookroonikad(richard II, richard III, henryIV), komöödia(Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Tõrksa taltsus) Kelmiromaan pikareskne romaan, uusaegne realistliku romaani esimene aste.
Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel
avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu".
Selle tulemusena tekkis paavstivõimule allumatu protestantlik kirik. (Usupuhastusliikumine). Humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivne vastuseis inimese orjastamisele ja ahistamisele. 5. Renessansi silmapaistvamad tegelased · Dante · Leonardo da Vinci · Michelangelo · William Shakespeare · Francesco Petrarca 6. Uuemad kirjanduszanrid + autor ja teos. Soneti zanr W.Shakespeare / Petrarca ,,Laulude raamat" Essee Montaigne / ,,Essais" Novell Rajajaks peetakse G.Boccacciot. Tema peateoseks sai ,,Dekameron" Uusaegne romaan Cervantes, teos: ,,Don Quijote" 7. William Shakespare Elas aastatel 1564-1616. Ta oli euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik . Samuti oli ta ka luuletaja. Sündis Lõuna-Inglismaal. Abiellus varakult. Tal oli 7 õde-venda. Õppis kohalikus grammatikakoolis. Kirjutas kokku rohkem kui 36näidendit, 154sonetti,. Paistis
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
Ladinakeelne väljend, mis renessansi ajal loodi antonüümina memento morile (ära unusta surma), sest maailmavaated olid muutunud. 3. Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. 4. Renessansi kirjanikud: Fransesco Petrarca, kes lõi soneti. Giovanni Boccaccio, kes lõi novelli. Thomas More, kelle loomingu kaudu on tulnud käibele mõiste utoopia. Michel de Montaigne, tänu kellele võeti kasutusele termin essee. Francois Rabelais, kelle peateos on GARGANTUA JA PANTAGRUEL. 5. Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutuvad stroofidesse. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletaja Fransesco Petrarca´le (1304-1374). Paljude
Vittoria Colonna poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M
Liturgiline teater pikad piibliteemalised dialoogid, mida hakati esitama suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käivaPiiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks. 3. Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga? Naer, narrus, grotesk ja paroodia renessansiaja kirjanduses. Montaigne ja kultuurirelativism. Prospero ja Caliban: vaim ja võim ja selle kuritarvitused. Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt. Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike.
antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja
tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming Parlamendiliige ja jurist, elas 1478-1535, tuntud teos “Utoopia”. 8. Fransesco Petrarca, olulisus, looming Uusaegse lüürika isa, elas 1304-1374, tähtis teos “Saladus”. 9. Michel de Montaigne, olulisus, looming Uusaaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, elas 1533-1592, tuntud teos “Eseedest”. 10. Giovanni Boccaccio, olulisus, looming Novelli algataja, elas 1313-1375, tuntud teos “Dekameron”. 11. Miguel de Cervantes, olulisus, looming Hispaania kirjandusgeenius, elas 1547-1616, tuntud teos “Tervameelne hidalgo don Quijote La Manchast”. 12. Martin Luther, olulisus, looming
Kuid siiski on vähe neid, kes meile räägivad, kuidas nad toda kuradit taltsutavad. Voltaire Kõik inimesed sünnivad õiglasena, kuid surevad petisena. L. de Vauvenargues Inimene võib toetuda vaid sellele, mis paneb vastu. B. Pascal Pole olemas nii head inimest, kes isegi siis, kui ta allutab kõik oma mõtted ja teod seadustele, ei vääriks elu jooksul kümme korda ülespoomist. M. de Montaigne Kõik inimlik mandub, kui ta ei arene edasi. E. Gibbon Meel, mis on üleni loogika, on nagu nuga, mis on üleni tera. R. Tagore Mittemidagitegemine on kõige raskem töö. O. Wilde Kui Jumal kaitseb mind sõprade eest, siis vaenlastega saan ise hakkama. Napoleon Bonaparte Kui tahad soetada endale vaenlasi, siis katsu midagi muuta. T. W. Wilson Põhimõteteta inimene on enamasti ka iseloomutu. Oleks ta sündinud iseloomuga, siis oleks ta tundnud vajadust luua enesele põhimõtted. S
ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning sellega Macfarlane ka nõustub. Usust rääkides mainib autor ära ka kaks tuntud filosoofi Michel de Montaigne ning Montesquieu. Raamatu üsna lõpus toob Macfarlane välja kirjaniku Douglas Adamsi ning sellega paneb ta ka suurepärase punkti oma teosele. Too välja ja esita teose peamised tulemused, järeldused, kokkuvõtted. Leian, et üks olulisemaid kokkuvõtteid, mis Macfarlane tegi oli see, et lääne mudeli puhul ei saa vanemad nõuda oma lastelt tingimusteta armastust ja kuulekust. Ning nende lapsed ei saa nõuda, et nende vanemad näitaksid üles lõpmatut armastust ja tuge
(H. de Balzac) Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski) Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. (Cicero) Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld) Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. (A. Makarenko) Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult. (Jean Paul) Sõprus on tugev nagu kepp, mis kõlbab rännakuks, armastus aga habras kepike jalutuskäiguks. (A. Chamisso) Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad. (T
linnaproosaga, süzeed laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema
See teeb edasise kirjutamise mõtetuks, kuna probleem on lahendatud. Pole ka enam dramaatilisust. Probleem lahendati kuskil võlusaarel. Tragöödias põrkab kokku isiksus oma individuaalsete püüdlustega kokku reaalsusega. Utoopia viib ideaali aga maailmapiiridest välja, kontakt isiksuse ja maailma vahel katkeb. Konflikt ei ole enam võimalik. Maailm millest ta end isoleeris, selle maailma jätab iseenese hooleks. 27. Shakespeare'i mõjutanud isikud ja ideed (Machiavelli, Montaigne, Bacon jt.) Machiavelli Renessansi eredamaks konstanteeringuks on Machiavelli ,,Valitseja" - käsitleb antiiki, siis kui renessanss on oma õitsengul. Ta kirjutas selle teose, kuna Itaalia oli tohutult killustatud ei suutnud kuidagi ühineda. Machiavelli kirjutas traktaadi selles, milline peaks olema see inimene/valitseja, kes suudaks ühendada Itaalia. Sellele ongi pühendatud ,,Valitseja" (sõjaline,
kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut
Luigi Pulci- luuletaja, ,,Suur Morgant" Thomas Wyatt- luuletaja, kes lõi inglise luules sonetvormi. Martin Luther- kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet-pühakiri. Thomas Moore- humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos ideaalset riigikorda kavandav romaan ,,Utoopia". Vittoria Colonna- poetess, kes on kirjutanud hulga usulise ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Filosoofid: De montaigne, P. Charron, T.Campanella- filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli- mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd" Raffael- kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna" Michelangelo- Sixtuse kabeli laemaalid, taaveti kuju. Leonard oda Vinci- tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa" 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..
humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates Petrarcast: inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise ees ning aktiivne vastuseis inimese sõltuvusele kirikust. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja ainsatele õpetlastele teoloogidele ja vaimulikele. Nt. Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. 3. Dante Alighieri 13. ja 14 sajand. Sündinud Firenzes. Sai tavalise hariduse, aga oli suur iseõppija: uuris ise antiikaja kirjandust. Tema eeskujuks oli Vergilius. Teda peeti oma aja kõige haritumaks Firenzelaseks. Teosed: 1) ,,Uus elu"- Autobiograafiline teos. Koondas nii proosat kui luulet. Muusa Beatrice. Selle teosega- uus filosoofiline suhtumine armastusse. 2) ,,Pidusöök" sisaldab filosoofilisi traktaate
tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme.
rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe
Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse
· Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride
Vittoria Colonna poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M
hoidma kõigi olemasolevate vahenditega: kus võimalik, inimlikega, kus ei, ka ebainimlike ja julmadega. Rõhutas inimese n.-ö. reaalseid omadusi, kirgi ja puudusi. Oma aja kohta olid tal progressiivsed ideaalid: taunis paavsti ülemäärast võimu, kritiseeris ajastu moraalset allakäiku. Inkvisitsioon määras tema teosed hävitamisele. makjavellism - salakaval poliitika, mis sihtide saavutamiseks vahendeid ei vali Michel de Montaigne - humanist, uusaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, kuulus oma esseeloominguga essee - (katse, üritus pr. keeles; see sõna võetigi laialt kasutusele Montaigne'i "Esseedest") vabas vormis arutlus kindlal teemal "Esseed" - kõikvõimalikud eluteemad (laste kasvatamine, sõprus, üksindus, raamatud jne); mõtiskles inimeste elumõtte ja õnne võimaluse üle. Elu õnneks pidas naudingut.
· Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2] Eesti autoritest on aforisme on tekstidesse poetanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Liiv (teoses "Ääremärkused: Kivide varjudest ei saa müüri, küll aga kividest enestest"), Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad
igatsetud ühinemine ühiskultuuri märgi all utoopiaks jäänud, meie tegelikkuses täideminemata ja vahest üldse täitumatu. Erasmuse teeneks jääb, et ta rajas maailmas kirjanduslikult teed humanismiideele, sellele kõige lihtsamale ja ühtaegu igavesele mõttele, et inimkonna ülim ülesanne on muutuda aina humaansemaks, aina vaimsemaks, aina mõistvamaks. Pärast Erasmust jätkab arukuse ja leebuse sõnumit ta õpilane Montaigne, kellele ,,ebainimlikkus on kõigist pahedest halvim". 6
· Paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. · Kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. Paternalism · Monarhia eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad vabaduse vabatahtlikult. · Absoluutne monarhia Piibli toel: 1. Jumal andis maailma Aadamale valitsed 2. Esimese isa järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus (pärimisprintsiip) Renessanss (15.-16. saj) Montaigne Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. Sõprus on müsteerium seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris Enamik inimühendusi põhineb naudingul/kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, sest seal muu sihtmärk kui lihtsalt sõprus. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus.
kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele
annaabi.ee 
