kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero . Väliselt kõige tagasihoidlikum. Tema põhienergi kulus suure valgustusliku ,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama
suguluses rootsi kroonprintsiga ja isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks isa jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid ei saanud hästi akadeemilises keskkonnas hakkama. 1850. Aastal hakkas Manet kunsti õppima oma onu algatusel. Maneti võib lugeda osaliselt impressionismi esindajaks. Teda inspireerisid mitmed kunstnikud, kuid tema arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutuste järgi. Nii moodi eiras ta Didero teooriat, et kunst saab mõjutusi ainult minevikust. Maneti esimeseks suurteoseks oli Absindi joojad 1858. Aastal, pilt kujutas solidaarseid mehi Pariisis. Esimesed tööd kujutasid reaalseid Pariisi tänavate nurkasi tumedamates toonides. Maalimisstiil oli natuke lohakas, kuid väga hinnatud kõrgemate kunsti huviliste seas. Ta maalis veel palju intrigeerivaid pilte näiteks. Olympia ja Eine roheluses, kus kujutatu pani paljusi arvava, et kunstnik ei oska joonistada, kuid hiljem sai
See aitab luua inimese sees ja ümber tasakaalu. Neid ideid korjasid üles prantsuse valgustajad ja esteetika debati esindajaid. Üks neist Montesquieu. · Prantsusmaal (Montesquieu, Denis Diderot, Jean-Jacques Rosseau, Charles Batteux jt) termin ,,kaunid kunstid". · Montesquie on empiirilise sensualismi esindaja. Käib Shaftesbury jälgedes. · Saksamaal (Alexander Baumgarten, Immanuel Kant jt) · Didero oli ka kirjanik. Tema draama ja kujutava kunsti teooria räägib, et loodus on kunsti esimene eeskuju. Loodus on kunsti mõõdupuu ja olulisim eeskuju. Looduse all mõtles ka inimeste vahelisi suhteid. Nagu ka eelkäijad pidas ka tema meelelisi dimensioone väga oluliseks harmoonilise isiku vormimisel. Lisaks oma kirjandusalastele töödele on ka kujutava kunsti teoreetikuna silma paistnud. Pidas olulisemaks joont mitte värvi.
Tugev valitseja koos valgustus filosoofiga suudab ühiskonna ümber kujundada. Rousseau- peateos ,,ühiskondlik leping" andisülevaate inimeste elu kommetest, enne riikluse tekkimist. Tähtsaks pidas rahva võimu ja ideaalseks riigikorraks vabariiki. Entsüklopedistid- voltaire ideid hakkas levitama väljaanne entsüklopedia mida toimetas filosoof diderot. Infot levitades on võimalik muuta ühiskonda paremaks. Kirik ja riigi võim keelasid ühiselt ajalehe avaldamise. Kuid didero jätkas illegaalslt, ja saavutas suure populaarsuse. Valgustus ideed jõudsid ka lihtrahva hulka odavate valgustuste väljaannete kaudu. Valgustus mõjutas ka majandust. Arengu kiirendamiseks peeti vajalikuks vabakaubanduse tekkimist. 18sajandiks oli valgustusideed nii laialt levinud et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva korra suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks reformide läbi viimist. Kujundada religioosne sallivus. Võimaldada ribelaarset majandust. Ühtlustada seadused
· Edu · Denis Diderot (1713-1784) · Loodus, loomupärane · Voltaire (1694-1778) · Loodusteadused · Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) · NEGATIIVSED MÕISTED · De Montesquieu (1689-1755 · Ilmutus · ENTSÜKLOPEEDIA , Didero 17 köiteni · Dogma · Restauratsioon · Ühiskond, ajalugu KESKAJA FILOSOOFIA · Metafüüsika · Üldiseloomustus · Polariseeritud mõtteviis · Üldist · Vabadus · Keskaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma
annaabi.ee 
