Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (1)

Tartu Ülikool - Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on kihid?
Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on?
Kuidas veregruppe määrata?
Miks on see rõhu langus nii suur?
Mida pulsi abil hinnatakse?
Kuidas toimub termoregulatsioon püsiva temperatuuri hoidmine?
Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral?
KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ?
Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus täiskasvanutel?

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #8

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #9

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #10

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #11

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #12

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #13

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #14

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #15

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #16

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #17

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #18

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #19

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #20

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #21

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #22

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #23

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #24

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #25

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #26

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #27

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #28

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #29

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #30

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #31

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #32

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #33

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

280 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lalaaaa Õppematerjali autor

Märksõnad

anatoomia , füsioloogia, vaasa

Sarnased õppematerjalid

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused:

Inimese anatoomia ja...

odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõi

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Anatoomia ja füsioloogia

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika

doc

Füsioloogia

*võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika. F uurimismeetodid on valdavalt *keemilised või *füüsikalised. *Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a

Anatoomia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

hingamisfaasidest sõltuvalt. Nimelt sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise NS-i toonus, väljahingamise ajal aga parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel. 2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele. 3)bradükardia-rütmi aeglustumine alla 60-e löögi minutis. Füsioloogiline bradükardia esineb vastupidavusalade sportlastel. Parasümpaatiline NS saavutab suure ülekaalu, sellest tulenevalt uitnärvi erutus on tavalisest suurem. Patoloogiline bradükardia võib olla põhjustatud erutuse juhtivuse häiretes erutuse tekke ja juhtesüsteemides.

Anatoomia ja füsioloogia

odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhte

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid