Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Funktsioon Funktsiooniks nimetatakse vastavust, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgale X vastavusse sõltuva muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y (Funktsioon on seos kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale väärtusele vastab üks kindel teise muutuja väärtus). Võrdelise seose valemiks on y = ax ja tunnuseks a = y/x. Graafikuks on sirgjoon, mis läbib punkte (0;0) ning (1;a). Pöördvõrdelise seose valemiks on y = a/x, kus x 0 ja tunnuseks a = xy. Graafikuks on hüperbool. Lineaarfunktsiooni valemiks on y = ax + b ning graafikuks sirgjoon, mis läbib punkte (0;b) ning (1;a+b). Funktsiooni määramispiirkond (X) on sõltumatu muutuja e. argumendi x väärtuste e. funktsiooni väärtuste hulk. Funktsiooni muutumispiirkond (Y) on sõltuva muutuja y väärtuste hulk
DETERMINANDID Sellist lahendusviisi kutsutakse ka Crameri valemiks. Kui on antud võrrandsüsteem: Siis avaldame determinandid: Lahendi leiame: ___________________________________________________________________________ ,,NÄIDE:" Kui on antud : Seega:
E=2/3k*T Deformeeritud keha potensiaalne energia Ep=k(delta l)2(ruut)/2 Võimsus (tähis P või N, ühik W-vatt) Mehaaniline võimsus N=A/t või N=F*v Elektrivoolu võimsus N=A/t N=U*I N=U2(ruut)/R N=I2(ruut)*R ENERGIA – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia tähis on E ja ühik SI-süsteemis on 1 džaul. KINEETILINE ENERGIA – Energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Valemiks on Ek=mv2/2. Mõõtühikuks džaul. POTENSIAALNE ENERGIA – Energialiik, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes. Valemiks Ep=mgh. Ühikuks 1 džaul. SOOJUSENERGIA – Soojusenergia on soojusenergia, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. E=3/2kT SOOJUSHULK – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q=c*m*deltat
Lineaarfunktsioon Üldkuju y=ax+b Funktsiooniks nimetatakse kahe muutuja omavahelist seost, mis on kindlaks määratud mingi matemaatilise eeskirjaga mida nimetatakse funktsiooni valemiks või funktsiooni eeskirjaks. Tõusev Langev sirge axlineaarliige * Kui a on väiksem, kui 0 sirge bvabaliige/algkordinaad on tegu langeva sirgega
x1 + 1.5 x2 + 3 x3 + 2 x4 0 3.5 x1 + 0.5 x2 + 3 x4 850 3 x1 + 2.5 x2 + 4.5 x3 + 3 x4 1250 x1 + 3 x2 + 2.5 x3 670 2 x2 + x3 + 3 x4 900 x1, x2, x3, x4 0 Lahendamine: Selle probleemi lahendamist on mugav teostada Excel'is. Selleks on vaja kanda kõiki andmeid sisse. · Sihifunktsiooni valemiks on: , muutujate summa koos vastava kasumiga kui kordajad. · Kulud on arvutatud iga materjali kohta eraldi. Nende valemiks on muutujate summa koos vastavate kuluühikutega kui kordajad. Niiti kulud Puuvillariide kulud Täitematerjali kulud Karusnaha kulud Plüüsi kulud Max funktsiooni ja muutujate optimaalseid väärtusi arvutame välja Exceli Solveri abil. Selle
hulgateooria valemitena ning just sellest lähtuvalt tunnistada õigeks või valeks Hulgateooria atomaarsed valemid ja nende klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria atomaarne valem. Hulgateooria atomaarsed valemid esitavad väiteid ühe hulga olemise kohta teise hulga elemendiks. Märkus. Eelnevast tulenevalt on iga atomaarne valem ühtlasi valemiks. Samas pole mitte iga valem atomaarseks valemiks. • Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, on elemendiks hulgas, mille tähiseks on q, siis ütleme, et atomaarse valemi pÎq klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on sõna õige ehk arv 1 või näiteks tähemärk T vms • Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, pole Hulgateooria valemite eitustele klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui valemil, mille tähiseks on W, on klassikalisel viisil
ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini saleneda, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ? Tervisliku ja täisväärtusliku hommikusöögi üheks valemiks on kombinatsioon täisterasaadustest, puu- või juurviljast ja mingisugusest proteiiniallikast. Viimaseks vali toidus, mis on madala rasvasisaldusega (nt lahja jogurt) või sisaldab tervislikke rasvu, näiteks maapähklivõi. Proteiinirikaste toiduainete seedimiseks kulub kauem aega ning nad tekitavad pikemaajalise täiskõhutunde. Niisiis ei tasu arvata, et hommikul manitsetakse sööma kiusu pärast see lihtsalt
6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv Fe2O3 raud(III)oksiid rooste TÄHTSAMAD OKSIIDID III CaO kustutamata lubi
Pendel, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Selle laboritöö käigus arvutatakse just matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on . Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). Joonis1. Matematelise pendli kinnitusviisi skeem 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Matemaatilise pendli võnkeperiood T saab arvutada järgmise avalduse abil:
Jutt justkui jookseb neil ise huultelt. Üks väga hea näide sellest, kuidas saavutada edu, on võimalik näha filmis nimega ,,Õnne otsingul". See räägib loo tänapäeva multimiljonärist Chris Gardnerist, kes oma elu alguspäevil pidi elama kaua aega kodutu imimese elu ja seejuures hoolitsema veel oma poja eest. Tänu oma suurepärasele ärivaistule sai ta aga tööle mainekasse maaklerifirmasse ja rajas veel hiljem ka oma firma. Üheks edu valemiks on hea haridus. Kui inimesel ei ole head ärivaistu või väga head äriideed äri alustamiseks, on üheks võimaluseks tegeleda koolis korralikult õppimisega. Hea haridus kindlustab ka hea töökoha, mis on sobiv nii töö enda kui ka palga poolest. Nagu on kunagi öelnud ka Lenin: ,,Õppida, õppida, õppida". Suur osa koolis õppivates õppurites arvab, et peale koolis saavad nad nii või naa endale sobiva töökoha. Kuidagi muudmoodi ei saagi olla
Paljud meist unistavad oma firmast, mis toodab hästi ja mille hea maine püsib kõrgel. Selleks, et see kõik toimiks, on vaja palju vaeva näha. Selleks peab olema haritud ja enesekindel ettevõtja, kes tuleb rajatud ettevõtlusega toime ja oskab selle tööd reguleerida. Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Eelkõige võib lugeda edu valemiks... Sihikindlus see, mis paneb ettevõtja tegutsema eesmärkide nimel ja eelkõige teadmine, et ta teeb õiget asja. Saavutusvajadus saavutanud ettevõtjatel on kõigil väga tugevad saavutusvajadused. Need ettevõtjad on käivitanud uusi ettevõtteid, sest millegi käimalükkamine või loomine pakub neile tugevat rahuldustunnet. Kõikidel inimestel on mingilgi määral saavutusvajadus, kuid ettevõtjatel on see tavaliselt eriti tugev. Enesekindlus ..
rõhutades, et iga ettevõte peab tegema mõõdikute osas valiku, lähtudes enese võimalustest ja vajadustest. Väljapakutud 10 mõõdikut on järgmised: · projekti maksumus mõõtmiseks näiteks "Cost Performance Index" = projekti tulu / projekti kulu · projekti tähtaegsus mõõtmiseks näiteks "Schedule Performance Index" = reaalne tulu projektist / planeeritud tulu projektist · investeeringute tulumäär - Return of Investment ehk ROI, valemiks sobib näiteks tulu protsent kuludest · töötajate rahuolu mõõtmiseks näiteks luua oma "Employee Satisfaction Index", mille hindamiseks tuleks arvesse võtta kaadrivoolavus, töötajate haiguspäevad jpm · töötajate efektiivsus numbriliste tulemuste saamiseks näiteks "Productivity Ratio" = töötaja toodetud tulu / töötaja palk · projektitsükli pikkus lühikesed projektid lõppevad reeglina edukamalt kui pikaajalised
ISESEISEV TÖÖ nr. 2 Rööpkülik · Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. · Joonis nr. 1. · Vastasküljed on võrdse pikkusega, 2 paari paralleelselt ja võrdse pikkusega külgi. · Vastasnurgad on võrdsed. A=C B=D Reeglina 1 paar teravnurgad ja 2 paar nürinurgad. Rööpküliku lähisnurkade summa on 180°. Lähisnurgad on 1 külje erinevaes otstes olevad nurgad. A+C=180° A+D=180° D+B=180° B+C=180° · Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. Joonis nr. 2. BE= DE AE=CE · Ristkülikut, mille üks nurk on 90°, nimetatakse ristkülikuks. · Joonis nr. 3. a) JAH, B+C=180° b) JAH, A+C=180° A= 90° B=90° C=90° D=90° · Rööpküliku ümbermõõtu arvutatakse valemiga P= 2(a+b). Rööpküliku pindala saab arvutada kahe valemiga. (Laius korrutada kõrgusega). 1) S=ah1 2) S= ah2 Joonis nr 4. · Vaatlen joonist nr. 4. Leian rööp...
Õnneretsept Lugupeetud kuulajad: direktor, õpetajad ja klassikaaslased. Ma usun, et iga inimene siin ilmas tahab, et tema elatud elu oleks õnnelik. Kuid mis on õnne valemiks ja mida teha, et saavutada heaolu? Fortuunat on raske defineerida. Me teame, mis tunne on olla õnnelik ning oskame nimetada mis või kes meid õnnelikuks teeb. (mõttepaus) Keeruline on seletada millega siiski täpselt tegu on. Kõik mõistavad õnne erinevalt- mis ühe jaoks tähtsusetu, see teise jaoks on õnne aluseks. On inimesed, kes väärtustavad kärjääri, head majanduslikku seisu ja positsiooni. Teised eelistavad sellele perekonda ja häid inimlikke suhteid.
võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ideaalse gaasi võrrandi nime all. Ideaalse gaasi valem võeti kasutusele seepärast et tavaline maailm on liiga keeruline, ideaalse gaasi omadused on: · Molekulid on punktmassid · Põrked seintega on elastsed · Molekulide vahel puudub vastastikmõju 3) Mida näitab rõhk? Kui palju on normaalne rõhk (paskalites)? Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Õhurõhu avastas 17. saj.
0,00419 Kristallvesi 0,1471 18 0,00817 0,00817 ≈2 0,00419 Saadud valem: CuCl2 ∙ 2H2O KOKKUVÕTE Vaskkloriidkristallhüdraadi keemiliseks valemiks sain peale arvutusi CuCl2 ∙ 2H2O. See on küll õige valem, kuid minu saadud moolide suhted polnud täpsed täisarvud nagu ideaalselt olema peaks. Väiksed ebatäpsused võisid tulla näiteks kaalumisest ja katsenõudele jäänud proovist, kuid kõige tõenäolisem on, et ma ei suutnud kogu alumiiniumi soolhappe lahusega lahustada. Seetõttu sisaldab vase mass mingil määral ka alumiiniumi massi. Sellega muutuks nii vase kui ka kloriidiooni mass. Katset korrates lisaksin proovile vähem
Kuivõrd harilik plaksutus on umbes 100 dB (SPL) ja sosin umbes 40dB, siis on lihtne hinnata kaja pikkust ruumis, kui plaksutada ning kuulata, kui kaua on kuulda veel plaksutuse kaja. See eeldab, et ruum oleks ebapraktiline oma mõõtmetelt ning see on suhteliselt vaikne. Väikses ruumis või saalis (mahuga <1000m3), kus heliväli on hajutatud, on keskmine neelduvus vähem kui 0.3. Kaja pikkuse kalkuleerimiseks saab kasutada empiirilist valemit, mida nimetatakse Sabine'i valemiks: RT = 0.16 x V / A T = kaja pikkus, s V = ruumi maht, m3 A = (Σ pindala (S) x α) = ruumi neelduvuse ala, m2. Ruumi neelduvuse ala A on iga pindala S'i ja selle neelduvuse koefitsiendi korrutis. Näiteks, kui soovitud kaja pikkus klassiruumis on 0.8 sekundit ja klassiruumi mõõtmed on 6 x 10 x 3 m ning kavas on kasutada 45 m 2 heli neelavat laematerjali, siis mis oleks vajaminev materjali neelduvustegur? Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8
1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on keemilised väheaktiivsed ning neile on iseloomulikud oksüdeerumis- (põlemine) ja asendusreaktsioonid, viimased toimuvad ahelreaktsioonina, kus saaduseks on halogeeniühend.
Kuid milline on üldse edu saavutamiseks vaja minev võti? Tänapäeval elab maailmas palju väga edukaid inimesi, kes ei pea enda tuleviku pärast muretsema, sest on enda tööga teeninud nii suure varanduse, et selleks pole lihtsalt põhjust. Suuremal osal neist inimestest ei ole rikkus tulnud lihtsalt. See ei kuku lihtsalt sülle, kui sa seda ootad. Paljude elu pole alguspäevil olnud lihtne ning nad on lihtsalt ennast üles töötanud, et jõuda sinna kuhu nad tahavad. Üheks heaks edu valemiks on kindlasti haridus. Kui inimesel ei ole head ärivaistu või omapärast ideed äri alustamiseks, on võimaluseks tegeleda korralikult õppimisega. Hea haridus kindlustab selle, et saad hea töökoha millega kaasneb hea palk ning positsioon. Ennast on alati võimalik üles töötada ning kui koolis õpitu on meelde jäänud, ja ise piisavalt pingutada ka vabast ajast, on kõik võimalik. Maailmas on väga raske edu saavutada. Tulevikus on suur osa tehnoloogial ning noortel tasub seda
Olgu y=Pn(x) n-järku vektorruum, kus baasiks on {1, x-a, (x-a)2,...,(x-a)n} . Leian kordajad Ck: Pn(a)=C0 . Diferentseerides mõlemaid pooli, saame, et . Analoogilist mõttekäiku jätkates jõuame tulemuseni: N. P2(x)=x2+x-7 [P2(x)=5+7/1!(x-3)+2/2!(x-3)2] 1.19. Taylori valem. Kui funktsioon f(x) on kohal a diferentseeruv n-korda, siis on võimalik funktsioonile seada vastavusse n-järku Taylori polünoom: Et üldjuhul need asjad ei ole võrdsed, siis kehtib seos: Kogu seda asja nim Taylori valemiks punktis a, ning seda esimest osa Taylori n-järku polünoomiks kohal a ( Tn(x) ) ja Rn-i nim Taylori valemi jääkliikmeks. Funktsiooni f(x) Taylori valemit a=0 korral nim f-ni f(x) n-järku Maclaurini valemiks: Ja seda sama asja ilma Rn(x)-ta nim Maclaurini polünoomiks Mn(x)=. Ning selljuhul oleks Rn(x) Maclaurini valemi jääkliige. N. F(x)=ex N.Leian y=cosx jaoks (2n+1)-järku Maclaurini valemi: [leian 3 tuletist kohal x ja 0] 1.20. Taylori valemi jääkliige Uurin abifunktsiooni:
Sageduse tähiseks on f (frequçns — lad k sagedane, korduv). Sageduse leidmiseks tuleb ringide arv N jagada ajaühikute arvuga ehk ajaga t: Võrreldes valemeid, näeme, et ringliikumise sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused Nii on ka sageduse mõõtühikuks sekundi pöördväärtus, mida nimetatakse hertsiks (Hz). 1Hz = 1/s. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Seda suurust tähistatakse kreeka tähega ω (omega) ja valemiks on: Kui pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aegasekundites, on nurkkiiruse mõõtühikuks radiaan sekundis (1 rad/s). Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. Paneme nurkkiiruse avaldisse (2.30 ) pöördenurga kohale selle väärtuse φ = l/r ning saame Et aga l/t kujutab endast joonkiirust v, saame See ongi seos nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel. Peale joonkiiruse on nurkkiirus seotud ka ringliikumise sageduse ja perioodiga
MUUTUJA VAHETUS MÄÄRAMATA INTEGRAALIS Meil on funktsioon y = f(t). See tähendab, et suurus t on suuruse igrek funktsioon, y sõltub suurusest t. ÄRME UNUSTA, ET FUNKTSIOON POLE MIDAGI MUUD KUI MUUTUV SUURUS, MIS SÕLTUB mingil viisil MINGITEST TEISTEST SUURUSTEST. Aga seisame vastu olukorrale, kus ka t sõltub omakorda teisest muutujast: t=( x), mis tähendab, et t on omakorda x funktsioon. Nii saame kokkuvõtlikult kirjutada, et y= f[(x)]. Sellist põhimõtet saab kasutada ka integreerimises, kui meil on funktsiooni f(x) integraal f(x) dx , aga me ei saa integraali otseselt leida, kuna meil on tegemist liitfunktsiooniga ja suurus x sõltub omakorda mingist teisest suurusest. Sel juhul teeme integraalis kõigepealt muutuja vahetuse ja lahendame integraali kõigepealt ,,uue" muutuja järgi. Asendame x-i avaldise x=(t) Võtame eelduseks, et x=(t) on pidev funktsioon, millel leidub ka pöördfunktsioon. Kuna integraalis on vaja aval...
Kui gaasid liiguvad raketi düüsist rangelt tahapoole (joonis 1.17.3), siis võtab seos skalaarses vormis järgmise kuju: , kus u on suhtelise kiiruse arvväärtus. Integreerimise teel võib seosest tuletada valemi raketi lõppkiiruse V jaoks: , kus on raketi alg- ja lõppmassi suhe. Seda valemit nimetatakse Tsiolkovski valemiks. Sellest tuleneb, et raketi lõppkiirus võib ületada gaaside väljavoolu suhtelise kiiruse. Järelikult võib raketti kiirendada kosmiliste lendude jaoks vajalike suurte kiirusteni. Seda aga on võimalik saavutada üksnes märkimisväärse kütusemassi kulutamise teel, mis moodustab suurema osa raketi esialgsest massist. Näiteks peab esimese kosmilise kiiruse v = v1 = 7.9*10 3m/s, kui u=3*10 3
pikksilma kui ka palja silmaga,st. Ühe silmaga läbi pikksilma ja teisega pikksilmakõrvalt otse. Kui jaotise tegelik pikkus skaalal on l0 ja läbi pikksilma paistab temq suurendatud kujutis pikkusega L, on pikksilma suurendus võrdne L s= l0 Tegelikuses on seda lihtne teha nii, et leitakse, mitu otsenähtud skaalajaotist (n) mahub pikksilmas nähtud mõne (N) suurendatud jaotise kõrvale. Sellisel juhul saame suurenduse valemiks n s= N Töökäik 1.Pimetähni kindlaks tegemiseks joonistan paberile ringi ja risti, nii et nende vahe oleks 6 8 cm. Seejärel sulgen parema silma ja vaadates vasaku silmaga tähelepanelikult risti. Joonisest eemaodudes ja lähenedes leian sellise asendi, mille korral ristist vasakul asetsev ring ära kaob. Selles asendis langebki ringi kujutis vasaku silma pimetähnile
P6. LÕPUTÖÖ P6.1 Ülesanne Sain ülesandeks määrata tahkes soolas number 9 ühe või kahe katiooni ja ühe aniooni sisaldumine. Katioonide määramisel ei kasutata antud töös leekreaktsioone. P6.2 Töö sooritamine Katioonide määramine Valmistasin tahkest soolast vesilahuse. Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin uuritavat alglahust tsentrifuugiklaasi, lisasin 2 M HCl lahust. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin...
Ekvivalents p q pq t t t t v v v t v v v t Ekvivalents on tõene ainult siis, kui tema osalausete tõeväärtused on samad. Tautoloogia, kontradiktsioon ja kontingentne valem 1) Kui valem on tõene temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit tautoloogiaks ehk samaselt tõeseks valemiks. 2) Kui valem on väär temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit kontradiktsiooniks ehk samaselt vääraks valemiks. 3) ülejäänud valemeid nimetatakse kontingentseteks. Tõeväärtustabeli koostamise näide: Arvutada valemi A & ¬(B A C) tõeväärtus. 1) Esimene samm: kanda valem ja kõik tema muutujad tõeväärtustabelisse ning panna kirja muutujate kõik tõeväärtuskombinatsioonid:
...................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................12 3 Sissejuhatus Penteen kuulub alkeenide perekonda, valemiks on C5H12,Penteeni omadused on samad, mis tema perekonnal ehk alkeenidel. Alkeenideks küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel
Orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. 3. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi juba väikestes kontsentratsioonides. Nt on sellised ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 4. Mis on sahhariidid? Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust, ning vesiniku ja hapniku suhe on 2:1. Valemiks CnH2nOn. MONOSAHHARIIDID OLIGOSAHHARIIDID POLÜSAHHARIIDID ehk disahhariidid C 3-6 2-3 monosahhariidid liitumisel tekkiv ehituslikeks lülideks ühend (monomeerideks) on monosahhariidid (jäägid?)
vabadust. Maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt spetsialistiks olemine, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada. Olulised on mõtteviis, juba varases nooruses omandatud arusaam majanduse toimimise põhimehhanismidest, täiendada tuleb end terve elu, tähtis on omada head ideed, piisavalt julgust ning oskusi selle teokstegemiseks. Kokkuvõtteks edu valemiks on oskused, head ideed ja toetav keskkond. Ma olen täiesti nõus, et inimene, kes tahab olla ettevõtluses edukas peab end pidavelt täiendama ja oluline on ka oskused, silmapaistvad ideed ja toetav keskkond, kuid siiski on levinud ka arvamus, et ainult mehed võivad olla edukad tööl ning kui naine seda üritab toob see kaasa ainult probleeme. Seda teemat toob välja perekonnasotsioloog Stephanie Coontz: naiste massiline sisenemine tööturule toob endaga kaasa teatud uued sotsiaalsed
a 3n 2 y 0 2( y1 y 3 ... y 2 n 1 ) ( y 2 y 4 .... y 2 n 2 ) y 2 n 2 . Saadud ligikaudset valemit nimetatakse Simpsoni valemiks. Veahinnang Simpsoni valemi jääkliige: b ba 1 1 Rn f ( x)dx y 0 2( y1 y 3 ... y 2 n 1 ) ( y 2 y 4 ... y 2 n 2 ) y 2 n a 3n 2 2
Eelnevast teame, et kiirendus on pöördvõrdelises sõltuvuses keha massiga. See ilmnes katses kahe põrkuva vankrikesega. Ühendades need kaks viimast sõltuvust, saame, et kiirendus peab olema võrdelises sõltuvuses kiirendust tekitava põhjusega ja pöördvõrdelises sõltuvuses keha massiga. Kiirendust tekitavat põhjust hakkame tähistama tähega F ja nimetama jõuks. Et katse tulemusel saadud füüsikaliste suuruste omavaheline sõltuvus muutuks valemiks, peame võrdelisuse asemel saama võrde ning selleks tuleb kasutusele võtta mingi võrdetegur K. Kahest sõltumatust suurusest K ja F valime suuruse F nii, et K=1. Sellisel juhul saame avaldise a=F/m või siis F=am. Jõu ühikuks SIsüsteemis võtame jõu väärtusega 1 N (njuton). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1ms2. See ongi Newtoni teine seadus. Kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega
siis piirväärtust s nimetatakse funktsiooni f ( x ) määratud integraaliks lõigul [ a, b] ja b f ( x )dx tähistatakse sümboliga a . Kui F ( x ) on pideva funktsiooni f ( x ) mingi algfunktsioon, siis kehtib valem b f ( x ) dx = F ( b ) - F ( a ) a Seda valemit nimetatakse Newton-Leibnizi valemiks. Kõvertrapetsi pindala arvutamise valem koos joonisega x [ x] = f ( t ) dt a
Happelises mullas lakkab nende tegevus täielikult. • Neutraalse reaktsiooniga mullas on kasulike mikroorganisme rohkem kui happelises mullas. Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest,
Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab."
valimine toimub selliselt, et objektide valimise järjekord ON tähtis.) 9. Täistõenäosus. Olgu sündmused H1, H2, ..., Hk üksteist välistavad, nad omavad positiivset tõenäosust P(H1), P(H2), ..., P(Hk) ja need sündmused moodustavad täissüsteemi Oletame, et sündmus A võib toimuda koos ühega sündmustest H1, H2, ..., Hk, siis on meil teada ka sündmuse A tinglikud tõenäosused P(A|H1), P(A|H2), ..., P(A|Hk). Sündmuse A tõenäosus avaldub= Valemit nimetatakse täistõenäosuse valemiks. 10. Bayes'i valem. Küsime, millised on Hi (i = 1, 2, ..., n) tõenäosused sõltuvalt sellest, et toimus sündmus A, st meid huvitab tinglik tõenäosus P(Hk|A)? Vastuse sellele küsimusele annab Bayesi valem, mis annab võimaluse pärast sündmuse A toimumist hinnata ümber sündmuste Hi tõenäosusi. Kui tõenäosusi P(Hi) nimetatakse aprioorseteks tõenäosusteks, siis Bayesi valem annab võimaluse nende sündmuste tõenäosuste ümberarvutamiseks kasutades teadmist, et sündmus A toimus
limxa+ f (x) / g (x) ^ limxa+ f (x) / g (x) = limxa+ f' (x) / g' (x). 10. Taylori ja Maclaureni valemid. o Taylori valem kui funktsioon f (x) on kohal a diferentseeruv n korda, siis on võimalik funktsioonile f (x) seada vastavusse selle funktsiooni n järku Taylori polünoom punktis a : f (x) ~ o Maclaureni valem Funktsiooni f (x) Taylori valemit a = 0 korral nimetatakse f (x) n-järku Mauclaureni valemiks f (x) = 11. Tuletise geomeetriline interpretatsioon, tuletiste rakendamine ( kasvamine, kahanemine, lokaalsed ekstreemumid). o Funktsiooni y = f (x) nimetatakse rangelt kasvavaks punktis x, kui leidub selline positiivne arv , et suvalise x 1 (x , x) ja x2 (x, x + ) korral f (x1) < f (x) < f (x2). Kui funktsioon y = f (x) on rangelt kasvav punktis
Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'nda...
Need on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. [1] Ühendid Kui asendada etanooli iga süsiniku juures üks vesiniku aatom hüdroksiid rühmaga, saame etaanglükooli, ehk etaandiooli, mille valemiks on HOCH2CH2OH. Etanooli oksüdeerumise korral muutub see etanaaliks. 1) METANOOL ehk puupiiritus (CH3OH) Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3)
Juhid on ained, mille vabade laengukandjate arv on väga suur. Nt metallid Dielektrikud sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid on saanud nime oma vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel. 7. Mida näitab voolutugevus? Valem, ühik. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevuse ühikuks on üks amper ja voolutugevuse valemiks on juhi ristlõiget läbiva aja jagatis selleks kuluva ajaga. 8. Kuloni seadus ja valem. Kuloni seadus ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. k= Fr(ruudus) / q1q2 9. Mis on punktlaeng? Punktlaenguteks nim laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. 10. Mida näitab dielektriline läbitavus?
......................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Antud eelprojekti koostamise eesmärgiks on projekteerida torukimp-tüüpi soojusvaheti. Soojusvahetiga peab olema võimalik jahutada oktaan keemistemperatuurilt 126 lõpptemperatuurini 30. [1] Sealjuures, soojusagensiseks on vesi algtemperatuuriga 10. Oktaan - keemiliseks valemiks C8H18 ehk CH3(CH2)6CH3 - on alkaan, mille sulamistemperaruur -57,1...-56,6 ja keemistemperatuur 125,1... 126,1. Oktaanil on palju struktuurseid isomeere, mille karbonüül rühmad paiknevad eri kohtades. Näiteks 2,2,4- trimetüülpentaani (isooktaan) kasutatakse kui ühte standard väärtusena oktaaniarvuna. [2] Oktaan on üheks komponendiks bensiinis ja nagu ka kõik teised madalmolekulaarsed (molaarmass 114,23 g/mol) süsivesikud, on ka oktaan lenduv ja kergesti süttiv. [2]
19. Muutujate vahetuse meetod (muutujate vahetuse selgitus). Oletame, et on vaja leida integraal , kusjuures f(x) algfunktsiooni ei ole lihtne vahetult leida. Sellisel juhul püütakse teha integraalialuses avaldises muutuja vahetust. Oletame, et x = (t) on diferentseeruv funktsioon, millel leidub pöördfunktsioon, siis: dx = '(t)dt ning kehtib võrdus . Valemit nimetatakse määramata integraali muutujate vahetuse valemiks. Muutujat t nimetatakse uueks integreerimismuutujaks. 20. Ositi integreerimine (ositi integreerimise valemi selgitus). Teoreem. Olgu u = u(x) ja v = v(x) kaks diferentseeruvat funktsiooni ning eksisteerigu määramata integraal , siis kehtib võrdus: = uv - Selgitus. Viimast valemit nimetatakse määramata integraali ositi integreerimise valemiks ja seda kasutatakse niisuguste avaldiste integreerimisel, mida saab esitada kahe teguri u ja dv korrutisena
Brutosummalt tuleb kinni pidada 1) pensionikindlustusmakse 2% brutosummast 1000*0,02= 20 eurot See maks võib olla olemata, kui Kati on sündinud hiljem kui 1983.a. ja ei ole pensionikindlustussüsteemiga ühinenud, noortele on see kohustuslik. Ühinemist saab kontrollida inimese isikukoodi alusel aadressilt: http://www.pensionikeskus.ee/ 2) töötaja töötuskindlustusmakse 2% brutosummast 1 000*0,02= 20 eurot 3) tulumaks 21% (peale lubatud mahaarvamisi) Tulumaksu arvestamise valemiks on: (brutosumma – pensionikindlustusmakse – töötaja töötuskindlustusmakse – tulumaksuvaba miinimum) * 21% Tulumaksuvabaks miinimumiks on praegu 144 eurot kuus, seega antud juhul saame tulumaksu summaks (1000 – 20 – 20 -144 )*21% = 171,36 eurot Netosumma, ehk see mille võib töötajale välja maksta on seega 1000-20-20-171,36=788,64 eurot. Riigile tuleb väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks maksta : – sotsiaalmaks 330 eurot – töötuskindlustusmakse 10+20=30 eurot
Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva. Punaliblede suur üldpindala (kuni 3000 ruutmeetrit ) loob soodsad tingimused gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka
5. Tuletage Carnot' tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon. Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga Et adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, saame ning . Kasuteguri valemiks saame seega Asendades siia ning taandades , jääb valem Seose ja vahel saame adiabaadi võrrandist const: Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad...........
n . Kui valemis (1) võtta r = 1 , siis saame: ( cos + i sin ) n = cos n + i sin n . Seda valemit nimetatakse Moivre´i valemiks. 2. Juurimine. + 2k + 2k n r ( cos + i sin ) = n r cos + i sin . n n kompleksarvu n-ndal juurel on n erinevat väärtust. 3. Geomeetriline vektor. Lineaarsed tehted geomeetriliste vektoritega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Lineaarsete tehete 8 omadust. Def. 1. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud lõiku.
.............................12-14 Kokkuvõte....................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus......................................................................................................16 2 Sissejuhatus Pentadieen on aine, mis kuulub alkadieenid rühma. Pendadieeni valemiks on C5H8 Alkadieenid (dieenid, diolefiinid) on küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Alkadieenide nimetus tuletatakse niisama palju süsiniku aatomeid sisaldava alkaani nimetust, asendades lõpu aan lõpuga een. Üldvalemiks on CnH2n-2. Referaat käsitleb alkadieenide saamist, kuidas seda tehislikult saada ja kus ning millisel kujul leidub seda looduses. Samas annab antud töö ülevaate ka alkadieenide molekuli ehitusest
..+n ................... ............ Asendades valemisse (1) saame otsitava polünoomi: Jääkliige: Rn(x)=f(x)-Pn(x) Taylori valem : Taylori valemi erijuhtu a=0 nimetatakse Maclaurini valemiks f(x) = 13. Taylori valemi jääkliikme Lagrange kuju tuletamine(n=2 või üldjuhul) Lause: Kui funktsioon f(x) on n+1 korda diferentseeruv punkti a -ümbruses (a-,a+), siis iga korral on see funktsioon esitatav n-järku Taylori valemi abil, kusjuures jääkliige on esitatav Lagrange kujul. Üldjuhul: Oleme saanud n-järku Taylori valemi: n f ( k ) (a) f ( x) = ( x - a) k + (Rn f )( x).
b f x dx F b F a a F x f x Need valemid arvutavad sama pindala, seega , kus . Valemit nimetatakse Newton-Leibniz’i valemiks. Määratud integraali arvutamiseks on vaja leida integreeritavale funktsioonile üks algfunktsioon. Leida selle algfunktsiooni väärtuste vahe ülemisel ja alumisel rajal. F x a b või F x ba
optilise teljega paralleelne;
läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda.
Läätse valem
Leiame kumerläätse jaoks avaldise, mis seob omavahel eseme ja läätse
keskpunkti vahelise kauguse ehk esemekauguse a, tekkiva kujutise ja läätse
keskpunkti vahelise kauguse ehk kujutisekauguse k ja läätse fookuskauguse f.
1a+1k=1f Saadud valemit nimetataksegi läätse valemiks. Sellisel kujul on
valem õige tõelise kujutise korral. 1a-1k=-1f1a-1k=-1f Selline on valemi kuju
nõgusläätse jaoks. Läätse valem lubab teha järeldusi kujutise asukoha
kohta olenevalt eseme asukohast.
Kuna nii a kui f on positiivsed ja a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
