kogu eraldunud soojushulgast juhitakse väike osa ära, suurem osa kulub aparaadi soojendamiseks. Sellest järeldub, et aparaadi soojenemine on kiire. Mida suuremaks muutub aparaadi temperatuur, seda intensiivsemaks muutub soojusülekanne. Kui aparaat on saavutanud sellise temperatuuri, mille juures on soojusülekanne kõige suurem, kandub kogu eraldanud soojus ümbritsevasse keskkonda. Järelikult on aparaadi kuumenemine lõppenud ning seda nimetatakse väljakujunenud soojuslikuks talitluseks. Sellele vastavat ületemperatuuri nimetatakse väljakujunenud ületemperatuuriks. Selle väärtus oleneb aparaadi kaovõimsusest ja soojustehnilistest omadustest. Erinevates talitlustes on elektriaparaatide soojenemine erinev. Kestevtalitlustes aparaat lülitatakse tööle ning ta soojeneb väljakujunenud ületemperatuurini. See ei tohi ületada lubatud ületemperatuuri. Lühiajalises talitluses lülitatakse aparaat tööle, kuid lülitatakse välja enne, kui ta on saavutanud ületemperatuuri
Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude arenguks. D-vitamiin peamiselt vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks. E-vitamiin on vajalik organismi antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis. K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, luukoe normaalse tiheduse ja tugevuse tagamiseks, neerude ja platsenta arenguks- talitluseks. Q10-vitamiin vähendab kortsude teket ja silendab nahka. Vesilahustuvad vitamiinid B1-vitamiin on vajalik seedimiseks vajaliku mao soolhappe sünteesiks, rasvhapete, süsivesikute ja aminohapete lõhustamiseks, ajutegevuse ja mälu talitluseks. B2-vitamiin on vajalik normaalseks nägemiseks ja silma sarvkest kahjustustest hoidumiseks, vigastustest paranemiseks ja organismi kaitsesüsteemide korrashoiuks ja toimimiseks, naha, limaskestade, juuste ja küünte normaalseks arenguks.
kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased) SEEDEELUNDKOND-(maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärak)
Ainult seotud vormis Vaba raud on inimorganismile ohtlik Vask Vajadus seostub raua metabolismiga Paljude ensüümide kofaktor Omab antioksüdantsetrolli Tsink Paljude ensüümide kofaktor Häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine Antioksüdantneroll Soodustab B-rühma vitamiinide imendumist/omastamist Mangaan Mitmete ensüümide kofaktor toidu töötlemine ja terade jahvatamine eemaldab olulise koguse mangaani Koobalt Vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Kuulub ta ka B12 koostisesse ja On mitmete ensüümide kofaktor Jood Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja Ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks Molübdeen Soodustab maksas leiduvate rauavarude kasutamist Nikkel Vajalik vereloomeks On ka mitmete ensüümide kofaktor Fluor Vajalik hammaste arenguks suurendab kaltsiumi deponeerumisthambakudedes suurendab ka organismi kiiritustaluvust
C(ASKORBIINHAPE) *Askorbiinhape on vajalik ● Kahvatud igemed naha, igemete, kapillaaride, ● Valusad liigesed hammaste, sidemete ja ● Haavade j a näiteks luude normaalseks luumurdude aeglane talitluseks paranemine *haavade paranemine, ● Sinised laigud kehal immuunsüsteem, raua ● Tõsise defitsiidi imendumine puhul skorbuut, tursed, katkised
Rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Inimorganism saab neid hästi kätte. Vitamiini puudujääk Puudujääk võib tekkida kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul Miks on vaja C-vitamiini? Naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks. Haavade kiireks paranemiseks Immuunsüsteemi tugevdamiseks Mitmesugusteks paranemisprotsessideks C-vitamiini normid Naised: 55 75 mg päevas Mehed: 60 100 mg päevas Ohutu C-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule kuni 1000 mg Tänan kuulamast!
koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist. Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes.
aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud · Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on erinevate kiirgusliikide puhul erinevad · need omadused määravad, kuidas erinevad kiirgused neeldudes energiat loovutavad · mõistmaks kuidas ja mil määral erinevad kiirgused kahjustavad bioloogilist kudet, tuleb arvestada kolme aspekti Kiirguse otsene ja kaudne toime: · DNA muutused on bioloogilise toime aluseks · Otsene toime - märklauaks on DNA
terve elu käigus. See tuleb tunnistada kohustuslikuks ning lahutamatuks päeva toitumise osaks. Milleks joodi vaja on energia tootmise reguleerimiseks organismis ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks hammastele Jood on kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega on seda vaja kilpnäärme normaalseks talitluseks Hüpotüreoos ja hüpertüreoos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on haiguslik seisund, kus kilpnääre toodab normist vähem hormoone. (joodi on vähe) Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus on haiguslik seisund, mis on tingitud veres ringlevate kilpnäärmehormoonide sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest toimest organismis. (joodi on liiga palju) Struuma Struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab:
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Ainevahetus on organismis toimivad keemilised protsessid, kus saadakse kudede ja rakkude talitluseks vajalikku energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine
mõistaksime neid ning meie koostöö sujuks aga kui meil ei ole ametialaseid oskuseid, ei ole meil kollege, ega töökohta. Seetõttu järeldan, et teadmised on meie suurim väärtus ja väärtused määravadki meie elu edu. Ühes lauses väitis Hanson et õnnelik inimene on terve. Kuidas me saaksime olla terved, kui meil puuduvad vastavad teadmised, mida meie keha vajab? Pelgalt reklaame vaadates, mida süüa-juua, ei saa me olla terved. Me õpime bioloogiat, et teada saada, mida me vajame talitluseks, kasvamiseks, arenemiseks ning mis aineid me vajame, et olla terve. Koolis puutume kokku kehalise kasvatuse tunniga, kus õpime kehalist tegevust harrastama, et lihased, süda ja vereringe oleksid terved. Hanson propageerib, et lastele õpetatakse koolis sotsiaalseid väärtusi nagu ausust, hoolivust, lojaalsust, sallivust, vastutustunnet, kodanikumeelsust, viisakust ja norme. Kui jätta see tegevus kooli õlgadele, siis oleme me juba
Mootor valitakse sellise tingimuse järgi, et nimikaod oleksid arvutuslikest keskmistest kadudest suuremad või nendega võrdsed. Või ekvivalentse voolu meetodiga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mootor valitakse ekvivalentse voolu, mitte keskmise voolu järgi kuna muutliku graafiku ekvivalentväärtus on alati suurem kui keskväärtus. 3. variant Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafikvõib olla antud võimsuse sõltuvusena ajast Mootori valimine lühiajaliseks talitluseks Lühiajalises talitluses on otstarbekas kasutada erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid. Mootori valimine vaheajaliseks talitluseks Mootori valiku metoodika vaheajaliseks talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluseks mootori valikuga.
Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises TSINK Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink on väga paljude biomolekulide ja süsteemide kaudu vajalik rakutasandil rakkude jagunemiseks, üldistatult kasvuks, arenguks ja haavade kiireks paranemiseks; maitsmisretseptorite normaalseks arenguks ja talitluseks; tõhusa immuunsuse tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed)
eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks
Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Milleks on vaja magneesiumit? -Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal.
Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg. Luu ja kõhrkoe koostises,vere hüübimine,lihastes(krampide vältimiseks),regul. Vee hulka organismis. (piim,kapsas) Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli,luude,rakukesta koostises,närvisüsteemi talitluseks. (kana,forell,piim) Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95g. Närviimpulsside teke ja levik,mao soolhapppe sünteesiks. Mikroelemendid Raud Fe Seob Okahe hemoglobiini koostises,rauaühen heem annab verele punase värvuse. (punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis :
Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Allergiahaiguste tagajärjel võivad kahjustuda hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Allergeenideks ehk allergia tekitajateks on mitmesugused ained, ravimid, kemikaalid ning
närvirakkude organismi süsivesikute tagamiseks, paljude ainevahetuseks, kaitsesüsteemide ainevahetuseks ning bioaktiivsete ajutegevuse ja mälu toimimiseks, valkude sünteesiks, ühendite tekkeks häireteta B3-vitamiini vajame närvisüsteemi ja organismis, toimimiseks, rasvade ja lihaste talitluseks erütrotsüütide B2-vitamiini vajame süsivesikute naha, keele ning almimise protsessiks toitainete ainevahetuseks ning seedeelundkonna tsentraalse lagundamiseks, valkude sünteesiks, kudede õigeks närvisüsteemi rakuhingamisel närvisüsteemi ja moodustumiseks ja normaalseks energia saamiseks, lihaste talitluseks säilimiseks ning naha funktsioneerimiseks,
Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitluseks on minimaalselt hädavajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. Makroelemendid 1. Hapnik lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises. Saadakse toiduga. 3. Vesinik biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes
Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihaste...
Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrium Na Peamiselt rakuväline element. Kaalium K Osalevad närviimpulsi moodustamisel (Naatrium ja Kaalium). Kaalium on peamiselt rakusisene. Kaltsium Ca Luu-ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, banaan, tsitrulised (mandariinid, apelsinid). Magneesium Mg Klorofüll, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kloor Cl Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Leidub soolas. Mikroelemendid Raud Fe Seob 02 Hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. Türoksiini sünteesiks, Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Vee tähtsus organismis · Hoiab organismi sisest püsivat temperatuuri · Hoiab ära ülekuumenemise
maguskartul ehk bataat või kõrvits, keedetud munad, keedetud Olulisus Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise Vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks, ovogeneesiks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks Kaitse liigse päikese eest, hea mõju juustele ja nahale Kaitse maohaavandite eest Vajalik Kilpnäärme normaalseks talitluseks Proteiinide valgusünteesiks Kolesterooli ainevahetuseks Olulisus(II) Antioksüdant Kasvajate vastane Käesoleva hetkeni tõendid A-vitamiini vähivastase toime kohta puuduvad Ühe uuringu andmetel võib A-vitamiin ägeda leukeemia korral paranda keskmist elutulemust Kasutamine PMS, menstruatsioonivalude, vaginaalsete haiguste vastu Meeste viljakuse tõstmine HIV eest loote kaitsmine
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
Luukude o Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega o See ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks Veri o Rakuvaheaineks vedel vereplasma o Ülesanded: hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine Lihaskude · Talitluseks on kokkutõmbumine (toimub tänu müofibrillidele) · Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele Silelihaskude o Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille konstraktsioon toimub aeglaselt o Konstraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid
.. ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Väikestes hulkades on meis moodustunud oksüdatiivsed stressorid hädavajalikud meie keha normaalseks talitluseks. Oksüdatiivsed stressorid o Superoksiidi radikaal o Vesinikperoksiidi radikaal o Hüdroksüülradikaal o Lämmastikoksiidi radikaal o Osoon o Ergastatud hapnik Superoksiidi radikaal (SOR) O2- Plussid Miinused Võimas bioloogiline relv (viirused, bakterid) Erütrotsüütide lammutamine Ensüümide inaktiveerimine
Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit Kui loomadel on vasevaegus, võib see põhjustada mitmesuguseid häireid. Näiteks söömuse vähenemine, isuväärastus, kõhulahtisus, kõhnumine, närvisüsteemi talitluse häired, luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks. Vasepuudusel tekivad lehmadel probleemid ka sigivusega.
katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, · närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, · soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, · lastel kasvamiseks, · lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks,
Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused ● Sünkroonne kiirus ● Kallis Samm-mootor ● Vahelduvvoolu sünkroonmootor ● Rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud juhistele Omadused Eelised ● Täpne positsioneerimine ● Tugev hoidmisjõud Puudused ● Väike võimsus ● Võivad olla kallid ● Vajavad kontrollerit Harjadeta alalisvoolumootor ● Ette nähtud talitluseks koos pooljuhtkommutaatoriga ● Sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega. Omadused Eelised ● Pikk eluiga, vähe hooldust ● Suur efektiivsus Puudused ● Kõrge alghind ● Vajavad kontrollerit Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Eelised Puudused Universaalmootor Suur väändemoment käivituse Lühike eluiga hetkel Tavaliselt lärmakas
23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt
C-vitamiin Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kust saame ? 3. Miks tarbida ? 4. C-vitamiini puudus 5. Sisaldus 100 grammis 6. Artikkel 7. Kasutaud kirjandus Sissejuhatus C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Juba 18. sajandi keskel ilmus töö pealkirjaga "Traktaat skorbuudist". Selles tõdeti, et tolleaegseid meremehi teise ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt ...
Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid inimese bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises, omada teatud prestiizi, staatust
Kaalium - K 2) osaleb närviülekannetes 3) osaleb rakkude pinnalaengu tekkes. 4) Kaaliumi ioonid mängivat tähtsat rolli väetistes Maakoores leidub: 2,3% Tähtsus: 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. Magneesium - 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Mg 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. Maakoores leidub: 4,1% Tähtsus: 1) osaleb luu ja kõhrkoe moodustamisel. 2) osaleb vere hüübimisel. 3) loomadel osaleb bioloogiliste signaalide edastamisel. Vahendab Kaltsium - Ca hormoonide toimet
paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. · Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine.
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup I (Jood) Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub: - väikelaste kasv ja vaimne areng, - organismi metabolismi kiirus, - juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi
Kohupiimakreemid Pudingid Kodujuust Ehk teraline kohupiim Valmistatakse lõssist ja lisatakse juuretist Kohupiima kasulikud omadused ja vähem kaloreid kui juustul Tüüpiline rasvasisaldus 0-0,9% Valgurikas-oluline dieedis, sportlaste ja kulturistide toitumises Sisaldab palju kaseiini piimavalgu tähtsaim osa Pett Ehk võipiim- või valmistamise kõrvalsaadus Sisaldab vett, kui ka piimasuhkrut, valke, mineraalained, B-rühma vitamiine Letsiinisisaldus-vajalik aju talitluseks Seedimisprobleemid ja dieedipidajatele Ca-ja P-ühendeid on sama palju kui piimas Või Valmistatud lehmapiima koorest Rasvasisaldus 62-82,5% Sisaldab A-, D-, E- ja vähesel määral B- ja C- grupi vitamiine Sinna alla kuuluvad ka maitsevõid Sisaldab vähe valke Võie Võija taimse rasva segu Mugavam määrida( pole nii kõva kui või ) Madal rasvasisaldus, kuid palju trans-rasvu Kuivatatud piimatooted Piimapulber saadakse toorainest vee eraldamisel
teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Erutusi juhitakse närviimpulssidena elektriliste signaalidena. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v
Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid (vitamiin PP, B3) Vitamiini PP sisaldab enamik köögi- ja puuvilju vähe. Seevastu kala, eeskätt merekala, on küllalt PP-vitamiinirikas. PP-vitamiin on vajalik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Pikaajaline PP-vitamiini puudus organismis viib pellagra tekkele. Pellagra puhul esinevad tüüpilised muutused mao-sooletraktis, nahal ja kesknärvisüsteemis. Vitamiin PP reguleerib veres kolesteroolisisaldust, samuti vee ja soolade ainevahetust. Vitamiinid Vajadus Toiduaine Sisaldus mg% mg/ööpäevas (mg 100g toiduaines) PP-vitamiin 14-28 Leib 0,45 Jahu, tangud, makaronid 1,0-4,2 Liha j...
skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. Varusid pole. C-vitamiini allikad: Mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, tsitrused. B1 veeslahustuv, Vajalik: süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, · närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, · soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, · lastel kasvamiseks, · lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks,
Milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga. Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus( või sünteesitakse inimese poolt) Suur arv, ehituselt keerulised omadustelt erinevad. Kõik orgaanilised ühendid koosnevad, põhinevad süsiniku karkassil. Süsiniku aatom on võimeline endaga siduma nelja liiget. See on ka põhjus miks elus loodus on mitmekesisem kui eluta. Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi. Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nim bioelementideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise. Üks kõige olulisem 27 elemendiks on näiteks hapnik. Kui mõni neist elementidest puudub siis inmene jääb haigeks või koguni sureb. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid. Põhibioelemendid on näiteks H,C,O,P,S. Makroboielemendid esinevad organismis ioonidena, vajatakse üle 100 mg päevas.
Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Meditsiinis: Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Pildid: Kasutatud kirjandus: 1
kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
pindu ning piiritleb organeid. • Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. • Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist. Lihaskude Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel
kujunemises. (sisaldab infot ühe kindla valgu molekuli sünteesimiseks) Kõik organismi rakud sisaldavad samu geene ja seega infot kogu organismi kohta Tunnuse kujunemine Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud Valgud pole mitte ainult raku koostisosad vaid ka ensüümid ja katalüsaatorid, samuti teiste molekulide transportijad ja säilitajad. Kindlas rakus on aktiivsed ainult need geenid, mis on vajalikud selle raku arenguks ja talitluseks. Miks ei avaldu keharakkudes kõik geenid ühe ajal, kuigi nad on seal olemas? Enne jagunemist DNA kahekordistub - Replikatsioon - DNA polümeraas - ensüüm - H sidemed http://bio.edu.ee/models/models/theory/et/replik_theory.htm Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome Kromosoomipaarid (üks kromosoom isalt ja teine emalt) Sugurakkudes on igat kromosoomi üks. Inimese keharakkudes 23 paari Üks neist sugurakkude paar Äädikakärbsel 8, lambal 54
toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook ja riisijook) võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ning olla seetõttu veganite menüüs olulisteks B12- vitamiini allikateks. B12-vitamiini puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku toitumuslikku tarbimist või vähenenud imendumist. B12-vitamiini piisav saamine on äärmiselt oluline normaalseks vereloomeks ja neuroloogiliseks talitluseks. Vitamiini puudus toob seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu kaasa makrotsüütilise, megaloblastilise aneemia ja/või neuroloogilised sümptomid. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B 12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, selle omastumine organismis on küsitav
5) Peale toidu saab fotosünteesivatek organismidelt paljusid muid materjale (puit, puuvill), mida inimesed eluks vajavad 6) FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset 16.Vabad radikaalid: olemus, teke, tähtsus organismidele. Keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mis kahjustavad organismis biomolekule ja rakustruktuure. Tekivad rakuhingamisel e organismi oksüdatsiooniprotsessides. Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine.
muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Meetodiliselt on õige mootori valikut lühiajaliseks Siis vähenevad voolu tõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Vaheldi võib töötada talitluseks põhjendada kestval ja lühiajalisel talitlusel toimuvate protsesside võrdlemise teel. Selline ka laiusimpulssmodulatsiooni põhimõttel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
