rindkere-nimme õlavart rindkerele (koos suure rinnalihasega); SELG sidekirme, niudeluuhari, fikseeritud käe korral tõstab keret IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked
clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto- later.fleksioon spinaalne liiges
lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks Rinnak. Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele
major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis-
Kaelapikklihas - m. longus colli 3...7 kaelalüli ristijätked, 1...6 Atlase ventraalne köbruke, 6 ja 7 Kaela painutamine rinnalüli kehad kaelalüli ristijätke, kaelalülide ventraalne hari Dorsaalne (eq), keskne ja ventaalne Kaelalülide ristijätked 1...4 roie Esimene roiete tõstmine (car) astriklihas -m. scalenus: sissehingamisel, mõlemapoolselt dorsalis, medius et ventralis kaela langetamine ning ühepoolselt küljele painutamine
kaelalüli kuni 3. Kolju Ühepoolselt: pea rinnalüli ogajätk kallutus, kaela ja pea roteerimine Kahepoolselt: pea sirutus ja kuklasse viimine Ülemis-tagumine Kahe ülemise kaelalüli 2.-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine
ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset, latissimus dorsi nimmelülide köbrukese hari pöörab õlavart sissepoole, ogajätked, rist- ja lähendab keret kätele. niudeluuhari, 4 Alumine ja tagumine 2 alumist alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari
tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel; lõikumiskohtadel moodustuvaid liiteid nimetatakse servjoonteks. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. Teravkaar - kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid, piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Roie - raidkivist või tellistest laotud kitsas latitaoline kaar, mis võlvisiilude liitejoonel aitab võlvi kanda. Esineb peamiselt gooti võlvisüsteemis. Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. Piilar - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks. Tugipiilar - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks
ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates
Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest? Ei kinnitu otstega kuhugi külge 45. Millistest osadest koosneb rinnak? Ülemine osa rinnakupide, keskmine osa rinnakukeha ja alumine osa mõõkjätke 46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam?
· Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast
fastsetliigestele Nimme ruutlihas Rihmlihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. quadratus Niudeluuhari XII roie, Nimmepiirkon m. splenius Alumiste Kuklaluu Pöörab pead lumborum nimmelülide na sirutus, capitis et kaelalülide ja turjajoone enda poole, ristijätked ühepoolselt servicis ülemiste lateraalne sirutab kaela
Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga. Teadlased tegid suuri avastusi. Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk- punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks. Teadmiste saamiseks lahati laipu, mille kaudu saadi palju uut teada inimese kohta. Samuti kum- mutati Piibli väide, et meestel on üks roie vähem kui naistel. Varauusajal toimunud murrangu tõid ilmselt esile suurenenud teadmised maailma kohta. Inimesed muutusid targemaks ja ühiskond oli valmis vastu võtma uuendused. Hariduse tase paranes tänu tehtud avastustele looduse ja muude teaduste vallas.
(11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar, kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar, teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken, haritorn) Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi kasutama kokkuhoidlikult Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval Kirikutel olid suuremad aknad, kui varasematel, tänu uudsele ehitusstiilile Notre Dame (11451220) St. Etienne (1190....) Meelelahutus Kesksajal inimesed olid nõus igale poole liikuma,
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised.
ogajätked Seljalailihas (m. latissimus VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu Tõmbab ülestõstetud või ette-viidud dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele
7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9. 2 manbrium, , n. pide 0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0. 3 crista, ae, f
Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu, õndraluu,reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,pöialuud,varbal uud. Skeletilihaste talitlus allub tahtele.Toimivad vastupidi töötavate paaridena.Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem.Nad koosnevad kimpudeks koondunud vöödilistest lihaskiududest. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega
- kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne
- langetab roideid (hingab välja!). M. rhomboideus: o. - 6. - 7. kaelalüli (m. rhomboideus minor!) ja 1. - 4. rinnalüli (m. rhomboideus major!) processus spinosus`ed; i. - margo medialis scapulae; f. - tõstab õlavöödet. M. levator scapulae: o. - 1. - 4. kaelalüli processus transversus`ed; i. - angulus superior scapulae; f. - tõstab õlavöödet. M. latissimus dorsi: o.- 8. - 12. rinnalüli processus spinosus`ed, fascia thoracolumbalis, crista iliaca ja 10. - 12 roie; i. - crista tuberculi minoris; f. -a) õlaliigeses retroflektsioon-aduktsioon- pronatsioon (tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole!); b) langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. M . trapezius: o. - os occipitale, lig. nuchae, kõigi rinnalülide processus spinosus`ed; i. - clavicula lateraalne pool, acromion, spina scapulae; f. - a) tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa), taha-keskele (keskmine osa) või taha-alla (alumine osa); b) fikseerib õlavöötme
ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gooti arhitektuurile on iseloomulikuks suured aknad ning palju valgust. Samuti mõeldi välja tugikaarte süsteem ning seintel lasunud suurt kanderaskust vähendati. Kasutusele võeti teravkaared ning vitraažaknad. 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal
arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gootika põhitunnusteks ehituskunstis oli teravkaarmotiivid, kõrged tornikiivrid, roidvõlvid, raidkivikaunistused 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks. roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal.
o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis
Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2
vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga, I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga). - Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel. - Liigesed funktsioneerivad kombineeritult - Liikumine toimub ratasliigese telje ümber ! Roide ühendused rinnakuga - Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga. I roie (vahel ka VI ja VII) ühendub rinnakuga sünkondrootiliselt. II-V roie moodustavad rinnakuroide liigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris (sünoviaalkile puudub) - Roiete omavahelised ühendused: VIII, IX, X roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva VII roidega sündesmootiliselt. V, VI, VII, VIII roidekõhre nurkade vahel esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris. - Rindkere liikumine toimub
haigusi. Haigestumise pidid esile kutsuma kolme aine tasakaalutus, ehk tasakaalus pidid olema: väävli, elavhõbeda ja soola tase. Ta rõhutas ka looduse nähtamatutele vägedele, pidas vajalikuks astroloogia arvestamist. Keemia tähtsuse avamine oli arstiteaduse arengule väga oluline, see andis tõuke ravimite valmistamisele. Andreas Vesalius Andreas Vesalius oli teadusliku anatoomia rajajaks. Ka temal oli vastuolu kirikuga, ta välistas väite nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel (Aadama küljeluust pidi olema loodud Eeva). Ta demostreeris üliõpilastele inimkeha ehitust laipade abil. Sellega seoses tekkis ka probleeme: 1. Laipu oli väga raske saada, lubatud olid vaid timuka hukatud, kelle seas oli harva naisi. 2. Külmkambri puudumise tõttu pidi lahkamise kiiresti läbi viima. 3. Skeleti saamiseks pidi laipa põletama õletulel, vältides luude ärapõlemist. Vesalius koostas 1543.aastal kogemustele toetudes anatoomiaõpiku
3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum
3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum
Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu
Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub 1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused.
Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast. Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. Alhul on mõikakujuline, hiljem erisuguste kujundustega roided. kilpkaar--piki seina kulgev võlvkaar, mis piirab võlvikut selle lõikamisel müüriga ning koos diagonaalkaarte ja vööndkaartega moodustab ristvõlvi kandva struktuuri. lansettkaar--Inglise varagootikas esinev tavalisest tervakaarest kõrgem ja kitsam kaar.
ristikäik — võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab või kloostri-õue ümbritseb, esines ka kindluste, losside jne. siseõuedel. ristiusk — vt. kristlus. ristlillik — raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, f iaalide, ehisviilude jne. tipus; meenutab pealtvaates nelja kroonlehega õit. ristvõlv — neljaosaline võlv, mis tekib kähe silindervõlvi ristuval lõikumisel. roidvõlv — roietele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris. roie — raidkividest või tellistest laotud kitsas kaar, mis aitab võlvi kanda; esineb peamiselt gooti arhitektuuris. roomakatoliku usk — ristiusu põhiline eriharu, levinud peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Ladina- Ameerikas. roosaken — kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskaja, eriti gooti katedraalide fassaadil. rosett — ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus.
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud.
Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3
21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. 22. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmesse kuulub kaks
Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired - Vasak neer - neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub - Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal Neerukoor – cortex renalis - Sissehingamisel ja seismisel vajuvad neerud mitme cm võrra - moodustab parenhüümi väliskihi
6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella 16) Sääreluu – tibia 17) Pindluu – fibula 18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia
need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: · Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. · Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. · Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. Silma ehituse pilt lisalehel 10. RINDKERE VIGASTUSED Roiete murrud · Üks roie ühest kohast · Üks roie mitmest kohast · Mitu roiet ühel joonel · Segment murd · Rinnaku murd Roide murru tunnused · Valu rindkeres · Valu sõltub hingamisest · Õhupuudus, huuled, küüned sinised · Hingamishäired · Kaela veenid täituvad (kopsuvigastus) · Soki nähud Roide murru puhul esmaabi · Kui kannatanu teadvusel pool istuv asend · Kui kannatanu teadvuseta külili asend 18 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin
Miks rinnakorv, aga mitte näiteks rinnakott? Jne. H 6. Ainsuse nimetav Näidislause Mitmuse nimetav Näidislause luu Luu on katki. luud Luud on murdunud. keder Põlvekeder liigub kedrad Põlvekedrad liiguvad vasakule ja vasakule ja paremale. paremale. roie Roie kaitseb roided Roided kaitsevad siseorganeid. siseorganeid. lüli Mitu kaelalüli on lülid Lülid moodustavad kaelkirjakul? selgroo. kolju Kolju on kõva kui koljud Anatoomikumis on
õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd-- need ongi võlviroided. ristroidvõlv(Lisa7)--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. tugisüsteem--gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada suuri erakordselt kõrgeid ja samas õhulisi ehitisi. tugipiilar--piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu.
Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv, rasunääre, higinääre, närvid. 10 q Seedeelundkond. Kirjuta seedeelundkonna osadele nimetus juurde? q Luud. Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11 Ø Inimene kui tervikorganism v Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub põhiliselt vere süsihappegaasisisalduse aga ka pH alusel. Mida suurem on
sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2. vararenessanss(15
· Kärbes: kärbse: kärbest: kärbsesse: kärbsete: kärbseid: kärbestesse e kärbseisse · Kolmainsus: kolmainsa e kolmainu: kolmainsat e kolmainust: kolmainsasse e kolmainusse PÕHITÜÜP MÕTE · Mõtte, mõtet, mõttesse, mõtete, mõtteid, mõtetesse e mõtteisse · Ains nom e-ga lõppevad sõnad, millele gen ei lisanud silpi me (aade, ehe, hõige kate, komme, lähe, muie, nuukse, olme, paine, purre, pööre, riie, roie, saade, tõlge, uure, võie, õpe, üte) · Mõned nu-liitelised sõnad (ellujäänu, läinu, poonu, surmasaanu) · Sõna lõuna VORMISTIKUST · Ains part moodustatakse t-lõpu lisamisega nõrgaastmelisele tüvele (aabet, annet, ehet, luidet, kilget, loodet, murret, köidet, oodet, riket) · Ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (ikkesse, köitesse, lõkkesse, mõistesse, raidesse, süütesse, tekkesse)
2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13
2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13
poolitusjoonest 7 cm külje suunas - X2 selja pikisilma lihase (musculus longisimus dorsi) läbimõõt viimase roide kohalt, rümba poolitusjoonest 7 cm külje suuna. - X3 seljapeki paksus 10 cm esimesest mõõtekohast pea suunas (11/12 roie) seda keskjoonest 7 cm külje suunas. 11. Nuumsigade rümpade hindamisskaala. Nuumsigade rümpade hindamisskaala KLASS Lihaskoe sisaldus rümba massist % S > 60 E 55 60 U 50 55 R 45 50 O 40 45 P < 40 12. Sea keha keemiline ja morfoloogiline koostis. Sigade keha keemiline koostis %
Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind Pneumotooraks on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja mahtuvused. Loe raamatust!!
annaabi.ee 
