Füüsika töö 1.Mis on ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt muutv sirgjooneline liikumine on liikumine, mille kiirus muutb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, näiteks: vabalt kukkuva kivi trajektoor on sirgjoon ja seega on sirgjooneline 2.Miks on ühtlaselt muutuv liikumine füüsikaline mudel? Looduses nii ideaalselt ühtlaselt muutuvat liikumist nii ei kohtagi. Sellist liikumist saab vaid ette kujtuada ja matemaatika meetoditega kirjeldada. Väljaselgitatud lihtsaid seaduspärasusi saab siiski suurepäraselt sarnaste reaalsete liikumiste uurimisel kasutada 3
Julius 2. kutsel. Ta sai temalt ja tema perekonnaliikmetelt palju tellimusi maali,skulptuuri ja arhitektuuri alal. 22. mis on michelangelo suurima fresko nimi, kus asub? sixtuse kabeli viimane kohtupäev, vatikanis 23. nimeta michelangelo 3 skulptuuri Taavet firenzez, medicite hauakabel, mooses. 24. kes on maalinud zixtuse kabeli fresko ,,viimane kohtupäev"? michelangelo 25. kes avas veneetsia maakooli Giorgione 26. milline oli tiziani maalide koloriit? hiljem muutb säravamaks ja küllastumaks. 27. mis on manerism? renessansi ja baroki vaheline suund kujutavas kunstis.
energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12.Mis on isoprotsess? Protsess, mille käigis üks olekuparameeter ei muutu. 13. Mida nim. isotermiliseks, isobaariliseks ja isohooriliseks protsessiks? Selgitus, valem, graafik. Isotermiline-süsteemi olek muutub jääval temperatuuril. p1V1=p2V2 Isobaariline-süsteemi olek muutb jääval rõhul. V1/T1=V2/T2 Isohooriline-gaasi oleku muutus jääval ruumalal. p1/T1=p2/T2 14. Ülesanded: MKT teooria põhivõrrand, olekuvõrrand, Clapeyroni võrrand, isoprotsessid. pV=mRT/M
näitu X. 2) Et päris kõik takistusi läbi proovima ei peaks siis. Veidi võib asjast aimu anda wattmeeter ja eelmises punktis leitud max võimsus.Kui eelmises punktis oli leitud max võimsus näiteks 40, siis 40st ruutjuur. Saad mingi vastuse, antud juhul 6,32, veidi ümardada allapoole ...6. 6/2 = 3. See vastus 3 on vool Amprites mis peaks läbima takistusi siis kui lüliti on kinni. Antud joonisel on need voolud 2,98 ja 2,85. Vahepeal lõksutad lülitiga ja kui näit muutb vähe siis võib proovida. Antud pildil olid varieeruvateks näitudeks 36,48 ja 36,42. Punkt 2 pole ainus lahendusviis! Selle lahendusviisi korral eeldatakse et U ja I on arvuliselt umbes võrdsed, nad ei pruugi seda olla. Punkt 1 on aga igal juhul õige Head proovimist Kui see eelnev kõik valmis saad oma nime sisestada ajalooürikutesse Edu.ee
3. Peamisteks probleemideks raamatus on sõda, inimeste vaheline usaldus, teistega arvestamine, ise samal ajal ellu jäädes. 4. Teose peategelaseks on Paul Bäumer. Ta on noor mees, kes on otse keskkoolist saadetud, koos oma sõpradega, sõjarindele. Ta suudab tihti leida väljapääsu mingist olukorrast. Paul on inimene, kelle jaoks on sõbrad elu. Seda näitab teoses, tema abivalmisus ja teistega arvestamine. 5. Teose käigus muutb peategelase iseloom. Algselt selline hella loomuga ja kõigile andestavast Paulist saab raamatu lõpuks karm rindevõitleja, kes püüab kõik tunded alla suruda, et käituda sõjarindel õieti. 6. Arvan, et teose sisuga soovib autor selgitada sõja tagajärgi ja võibolla ka sõja tekkimise põhjuseid. Kindlasti tahab autor ka kirjeldada noorte sõjameeste elu rindepäevil. 7. Seda sama raamatut ma enam lugeda ei sooviks, kuna see ei pakkunud nii
0 60 100 000 56 min 34s 200 000 44 min 43s 250 000 33min 7s 299 700 1min 28s Energia ja massi seos Einstein väitis, et energia ja mass on ekvivalentsed suurused ehk samaväärsed suurused. E = m * C2 === E = (mo * C2) : (1 – V2 / C2)0.5 m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 mo = seisumass Kui v = 0, siis Eo = mo * C2 Viimasest valemist on näha, et ka väga väikese seisumassiga keha omab väga suurt seisuenergiat. Kui muutb keha energia, muutub ka tema mass. ΔE = Δm * C2 Δm = ΔE / C2 Üldrelatiivsusteooria Einstein üldistas oma erirelatiivsusteooria ja avaldas 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta asendas ühtlase sirgjoonelise liikumise keha loomuliku liikumisega. Keha liigub loomulikult, kui ta oma liikumisega annulleerib teiste kehade gravitatsioonivälja. Loomulikult liiguvad ka taevakehad ja tehiskaaslased ümber Maa.
unustamatu leegina mu hinge. Ole ajaga kokkuhoidlikum, sest ajaga vöib teenida raha, aga rahaga ei saa osta aega. Eksimine on inimlik, andestamine jumalik. Haiget saab teha sönadega, andeks paluda tegudega. Haiget teha on palju kergem, kui andeks paluda. Kui hoolid endast, hoolivad sinust ka teised. Ilu on jöud, armastus tema möök. Iga inimese sees on salanärv, mis reageerib ilu vöngetele. Ilu on vaataja silmades. Iga inimene muutb ajapikku selliseks, millised on inimesed, kellega ta läbi käib. Usaldus on nagu süütus, kui korra kaotad, siis igaveseks. Kui ma valetasin, ei täheda see veel seda, et ma pole aus, aga vöibolla sa ei väärinudki töde ? Parimad aarded elus on head mälestused. When I was little, I had my favourite teddybear, who kept all my secrets, shared my adventures and wiped away all my tears. I used to think, that no one could take this place ... and then I found you.
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
Hõõguva gaasi tõusvad sambad,mida nimetatakse protuberantsideks, kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor. Siin surutakse vesinikku nii tugevasti ja nii kõrgel temperatuuril kokku, et osa sellest muutb heeliumiks. Protsessis kasutatakse sekumdis ära neli miljonit tonni ainet ja see muutub energiaks, mida me näeme valgusena ja tunneme soojusena. Vesinikku on nii palju,et Päike võib paista veel 5 miljardit aasta. Energia läbib kiirgus-ja konvektsioonialad, enne kui see pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks
Difusioon on osakeste liikumine sealt, kus neid liiga palju on, sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Brown'i liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. Liikumine toimub kuna kaootiliselt liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkuvad kokku tahkete osakestega ning muudavad selle kiirust ja suunda. Osake saab molekulidelt erinevas suunas erineva arvu lööke, seetõttu muutb temale üleanta vimpulss pidevalt. Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Nr. 21. Ideaalne gaas. Gaasi rõhk. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu seinu. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p=m0*n*v2/3. Nr 22. Temperatuur
Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes. - Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada - Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk: o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale) o Oksendamine (väljastab mürki vms maost) o Sünnitus Energiabilanss
Materjali füüsikalised omadused Vee läbilaskvus Vee läbilaskvus on materjali võime läbi lasta vett. Vee läbilaskvuse näitaja määratakse vee hulgaga, mis läbib materjali pindalaga rõhul 1 MPa 1 tunni jooksul. Suure tihedusega materjalid on sellistes tingimustes absoluutselt veetihedad (bitumen, plastmass, klaas, teras). Materjali füüsikalised omadused Sulamistemperatuur Temperatuur, mil materjal muutb vedelaks. Vastupidist temperatuuri tardumistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C, rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Materjali füüsikalised omadused Soojusjuhtivus
Sigimiselundkond Võimaldab saada järglasi Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas, tupp Küsimused lk 71 1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu,
Hakatakse rääkima sakslastest, kui saksa keele, kultuuri , ajaloo, vaimu kandijatest , kes on Kesk-Euroopa põlised asukad ja valitsejad , kes selgelt vastanduvad prantslastele. Saksa rahvusluse läbimurdeks saab 1848 revolutsioon. Rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. - Samal ajal 19.saj keskpaigas algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. 19.saj lõpus muutb rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks- natsionalismiks: - Ühiskonna ,,stabiliseerija" - Tihti antiliberaalne - Vasakpoolsise vastu - Kolonialismi toetaja - Autarkia nõudja. Arusaam sellest , et rahvus peab ise hakkama saama oma kõikide probleemidega ning ei tohi teistelt abi paluda ning sellest teistest sõltuvaks muutuda. Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine
Muutes need printsiibid eakohaseks, on nad õpetatavad igal arengutasemel olevale lapsele - iga õppeainet saab õpetada suvalisel arengutasemel olevale õpilasele, kui seda tehakse intellektuaalselt ausal ehk õpilasele jõukohasel viisil. Selleks, et edukalt õpetada, tuleks õppeaine põhimõisted selgitada sellisel viisil, kuidas õpilased maailma näevad. Siin võiks tuua välja selle, et Bruneri järgi algab väikelastel tunnetamine tegevusest, muutb seejärel kujutluslikuks või kujundlikuks ning keelelise mõtlemise täiustumise järel muutub tunnetamine lõpuks sümboolseks. (Krull, 2000) Bruneri järgi saab professionaalne õpetamine alguse seose loomisest nende eelteadmistega, mis õpilasel juba parajasti õpitava teema kohta olemas on. Et seoseid tugevdada, tuleks need olemasolevad teadmised esitada erinevatel viisidel ning laiendada neid edasi. Sellise protsessi käigus on osaliseks kõik tajuviisid. (Krull, 2000)
Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades · Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides · Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha võimet võtta vastu ja säilitada endas elektrilaengut
korral: Em=LI²/2. magnetvälja energia on võrdeline voolutugevuse I ruuduga. Vahelduvvoolu tekitamine-elektrivool,mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. 50 hz võnget sekundis ehk siis 0,02sekundit. Laengukandjate keskmine suunatud liikumine on võnkumine. Laiatarbelise vvkorral muutuvad voolutugevus ja pinge ajas harmooniliselt. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetväljas pöörlema nurkkiirusega . Raamis tekib emj, mis muutb ajas harmooniliselt, max emj on võrdeline magnetilise indukstiooni, raami pindala ja -ga., kui selline raam ühendada vooluringiga tekib vahelduvvool,mille tugevus on i=e/Rkogu. Vahelduvvool muutub harmooniliselt i=I0sint. Vahelduvvoolu tekitab genekas. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused- voolutugevuse efekt.väärtus on selline alalisvoolutugevus, mille korral eraldub juhis samasuur soojushulk,kui vahelduvvoolu korral. Kui vahelduvvoolu efekt.väärtus on 1A, siis tema max
paisumistööks. 34. Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. TV(kapa-1)=consT... valemid. Joonis. Adiabaat on järsem kui isoterm. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ ϰ =p2V2 (adiabaatiline võrrand) ϰ- kapa ϰ= ,Q=0 A=-i/2 m/μ RΔT TV ϰ-1=consT. pV ϰ=consT. Joonis. Adiabaatilisel protsessil muutb rõhk ruumala muutudes kiiremini kui isotermilisel protsessil. Isotermilisel jääb temp. Muutumatuks gaasi soojendamise-jahutamise ajal, adiabaatilisel aga mitte. Lisaks ruumala suurenemisele pisumisel langeb adiabaatisel ka tamp. On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p adiabaat isoterm 0 V
paisumistööks). Erisoojus jääval rõhul on suurem erisoojusest jääval ruumala universaalse gaasikonstandi võrra. Cp=Cv+R 33.Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2ϰ (adiabaatiline võrrand) ϰ- c p i+2 kapa ϰ= c v = i ,Q=0 A= Δu =-i/2 m/μ RΔT TV ϰ-1=consT. pV ϰ=consT. Joonis. Adiabaatilisel protsessil muutb rõhk ruumala muutudes kiiremini kui isotermilisel protsessil. Isotermilisel jääb temp. muutumatuks gaasi soojendamise-jahutamise ajal, adiabaatilisel aga mitte. Lisaks ruumala suurenemisele paisumisel langeb adiabaatisel ka temp. On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p adiabaat isoterm 0 V 34.Soojusmasinad
Kasutades Trumani uut kurssi demobiliseeritakse enamus. Sõjatööstus viidi üle rahuaegsele tootmisele. Truman nägi ohtu NSVLiidus. Pöördumatuks suunaks väispoliitikas on see et on loobutud isolatsionismist ja tehakse koostööd väisriikidega ja eriti euroopaga. 1949 teeb nato ja USA võtab endapeale vaba maailma ehk demokraatia kaitsmise. Kuigi on võetud suund kommunismi pidurdamisene, tuleb välöja et kommunistm eriti ei pidurdu (1949 muutb kommunistlikuks hiina, 1950 korea kriis, ) Seetõttu kuulutatkase Trumani Doktriin liiga passiivseks. Seetõttu kaotavad Demokraadid ja võimule saab Eisenhower (vabariiklane), ja tema kuulutab välja tagasitõrjumise doktriini ehk kommunismi vastu tuelb aktiivselt võiudelda. Eisenhoweri poliitika suurim saavutus on korea sõja lõpteamine. Tulemust siiski ei anna sest korea jääb muutumatuks. Eisenohweri asepresident on Nixon. McCarty e makartism võideldi
lampide puhul vaja pole. LED on ka vastupidavam füüsiliselt ning ei sisalda mürgiseid aineid (nt fluoressentslamp kasutab elavhõbedat valgusekiirgajana!) DEMO 4 Värvilist valgust tehakse tihti nii, et värvitakse ära klaas, läbi mille rändab valge valgus; sest see värvipind neelab endasse ja kiirgab välja kõikidest valgustest, millest valge koosneb, ainult punast! Ülejäänud muutb soojuseks või infravalguseks, mida me ei näe. LED lambid on aga suutelised ise kiirgama värvilist valgust, ise tekitama värvilist valgust, ilma igasuguse värvitud klaasita! Kusjuures puhast sagedust/lainepikkust või väga üksikutestlainepikkustest kokku tehtud toone. Mul on täiesti värvitu klaasidega LEDid, mis ometi kiirgavad värvilist valgust! DEMO5 PUNANE TUBA Ma saan tõestada, et objektid on just seda värvi, mida nad on, kuna nende elektronid neelavad endasse ja kiirgavad
Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades 5)Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides 7)Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha võimet võtta vastu ja säilitada endas elektrilaengut
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6
lampide puhul vaja pole. LED on ka vastupidavam füüsiliselt ning ei sisalda mürgiseid aineid (nt fluoressentslamp kasutab elavhõbedat valgusekiirgajana!) DEMO 4 Värvilist valgust tehakse tihti nii, et värvitakse ära klaas, läbi mille rändab valge valgus; sest see värvipind neelab endasse ja kiirgab välja kõikidest valgustest, millest valge koosneb, ainult punast! Ülejäänud muutb soojuseks või infravalguseks, mida me ei näe. LED lambid on aga suutelised ise kiirgama värvilist valgust, ise tekitama värvilist valgust, ilma igasuguse värvitud klaasita! Kusjuures puhast sagedust/lainepikkust või väga üksikutestlainepikkustest kokku tehtud toone. Mul on täiesti värvitu klaasidega LEDid, mis ometi kiirgavad värvilist valgust! DEMO5 PUNANE TUBA Ma saan tõestada, et objektid on just seda värvi, mida nad on, kuna nende elektronid neelavad endasse ja kiirgavad
uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub. Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga.'' Periood kestab: 1940-50 . Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos,
jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad kadakas, kask, türnpuu. Kukerpuu kõva ja kollane. Loeng 4 Puu koor
sisse tulla ja elli nähvab et sa seod neid aknaid eedi jaoks et ta sisse saaks we... Kuid tiina vastab et ei eedi saa siia kuna mulla on akna all valvamas tiinat. Mile peale elli vihaseks saab ja ütleb et tiina võiks ta hoompis kaissu võtta . Siis räägib tiina kuidas ta oli linnas väiksena külmal talvel koos koeraga maganud ja korraks soendab see elli südant kui ta kujutab ete kuidas tiina kaisus seal koera asemel ott on muutb ta süda kõvaks ja läheb ära magama. Ööesel näeb unes et ta magab koeraga ja tal on tohutult palav. Hommikul ärkates aga leiab ema ta alasti, mis ei ole kuigi sünnis nii vanale tüdrukule. Õtule läheb ott jälle oru aita, kus kothub tüdrukutega , kes nutavad ja aita tuleb ema ja otil ei õnnesti minema joosta räägivad seal pikalt, ott kelgib et ta saab elli nii kaugele et too tagakambi aknast tema pärast välja ronib
Probleemi täpsustamine - On vaja probleem endale defineerida - Mis tasemel oleks vaja käitumist muuta? Kategooriad - Kes on sihtmärk? Kelle käitumist oleks vaja muuta. Põhjused miks ei õnnestu käituda soovitavalt: 1. ei oma piisavalt tugevat käitumiskavatsust (ei taha) 2. kavatsus võib olla aga mingil põhjusel ei suuda seda täide viia Gollwitzer – meeleseisund kus otsitakse infot selle käitumise teostatavuse ja soovitavuse kohta. Kui kavatsus on juba tekkinud siis muutb ka meelelaad. Meelelaadist sõltub millist strateegiat hakatakse kasutama Sekkumise kujundamine. Esimene faas. Pole vahet kas tahame inimesi panna suurendama mingit käitumist või alandama negatiivset käitumist. Hinnata sekkumise kulukust. - Välja selgitada kõik mõjurid – käitumuslikud, normatiivsed, kontrollivad, uskumused mis sellega on või võiksid olla seotud. - Varasem käitumine – huvipakkuvate isikute käitumine huvipakkuvas valdkonnas, demograafiline info
summaarset reaktsiooni ei toimu. 14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui a) H > 0 ja S < 0 ei ole isevooluline b) H > 0 ja S > 0 isevooluline kui H suurem kui S, temperatuuri tõustes tõuseb ka S ja võib minna isevoolulisest mitteisevooluliseks c) H < 0 ja S < 0 ei ole isevooluline, temp. tõustes suureneb G d) H < 0 ja S >0 isevooluline, temp. tõustes muutb G väärtus väiksemaks Isevooluline kui G < 0 (G = H -TS) 15. Reaktsiooni Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus?: a) ei ole võimalik öelda b) aeglane c) kiire Vastus: Protsessi isevoolulisusel ei ole tema toimumise kiirusega mingit pistmist. Ükski tõeline termodünaamika võrrand ei sisalda aega. Isevoolulisus ütleb meile ainult seda, millises suunas protsessid toimuvad, kuid mitte seda, millise kiirusega nad toimuvad. 16
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid ...
Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks ei ole ühine keel, vaid ühine konfessioon. Riik kontrollis religiooni. Uusaegse riigi vastus võitles Karl V (1519 1556). Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus
(märg õhk) ja lainepikkusest. TV=(1 + 0.608q) T Virtuaalse temperatuuri valem jällegi , mida kasutatakse temperatuuri asemel kui tegu on märja õhuga ( q-eriniiskus e. veeauru suhtelin mass niiskes õhus). Alumise valemiga saab mingil teatud baasnivool ( kõrgusel ) leida refraktsiooniindeksi mingi l suvalisel temperatuuril ka kõrgusel. Tegijapoiss 2010 Refraktsiooni indeks kahaneb lainepikkuse kasvades väga kiirelt ja kuskil 2mikromeetri juures muutb väga aeglaselt. Valguskiire trajektoori võrrand atmosfääris (valguskiire mis tahes punktis peab kehtima võrdus) Kui valgusallikas asub väljaspool atmosfääri , siis nimetatakse kiire murdumist astronoomiliseks refraktsiooniks , teisel juhul on maapealne refraktsioon. Valgusallika tegeliku ja näiva suuna vahet nimetatakse astronoomilise refraktsiooni nurgaks. Mida madalamal asub astronoomiline valgusallikas seda pikem on valguskiirte
Püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal-süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. Võnkumist iseloomustavad-hälve(süs või keha kaugus tasakaaluasendist),amplituut(süs maksimaalne hälve),sagedus(ajaühikus sooritatud võngete arv),periood(ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg),ringsagedus(sagedus korda 2). Sumbuvvõnkumine-laine pikkus muutb järjest väiksemaks, ehk sumbub, ning seda mõjutab jõud. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - ß t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = ( 02 - ß 2) 1/2, kus suurust ß nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega ß = [ln (A0 /A)] / t . Sumbeteguri SI- ühikuks on pöördsekund ( 1 s-1).
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
joonis 7 W2 RL n= R' L = W1 n2 Selleks et saada maksimaalse võimsuse edastamiseks vajaliku reziimi kus väljadtakistus võrdub koormustakistusega, tuleb trafo ülekandetegurit, kui koormustakistus on väljuntakistusest väiksem, kasutame pinget vähendavat trafot, kui ruurem siis pinget tõstvat trafot. Joonis 8 Tingituna sellest et koormus takistus ei ole ühendatud vaheldult kolektor ahelasse, muutb transistori tööreziim. Tingituna voolu muutumisest indutseeritakse primaar mähise elektromontoorjõud, milline sõltuvalt voolu muutumise suunast on erineva polaarsusega. See elektromontoorjõud liitub toite pingega ning taolises võimendis ületab kolektori ja emitteri vaheline pinge toite pinget U CE ± E ± l1 vaadeldud on oluline puudus, mis avaldub selles et Pvälj =
modustame, mis vahet on rabakask, sookask jne. Toidutegemine: praadimine, keetmine, küpsetamine. Ehk üldise ja konkreetse vahekord. Eeldab rühmitamiseks vajalike tunnuste teadmist, nt kepp, et skui seee vees on siis see pole kala! Aegruumis orienteerumisest saab see alguse. Et laps hakkab märkama kus miski asub ja mis on see moment kus ta on, mis teeb, ja hljem tuleb, et hakkab mõtlema, ette, et mis siis juthub, kui ta seda haarab. Laps muutb tema kognitiivse arenguga sõltuvuses olles. ,tema teadmised, keeleüksuste tähendus, et mis tasemel ta on.,Kui me temaga tegeleme ja kui ta meile leivast räägib, siis mis ta sellest teab ja mis meie teame? ET meie teame, ka kuuidas leiba tehakse ja millest see koosneb. Tekstilingvistika, kirjeldab tekstide struktuuri, sidusust (see on sisuline ja formaalne sidusus, et eelmine lause mõjutab eelmise sõnajärge, ja sisuline, et ei hüppa ühest teemast teisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
