1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Eripedagoogika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on kõrge vererõhk halb?
Kuidas toimub gaaside transport veres?
Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist?

Lõik failist

Vastutav õppejõud: Ivar - Olavi Vaasa
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
NORMAALNE JA PATOLOOGILINE
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
(ARFS. 01.078 )
I. Luud ja lihased
1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused.
Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus - ja suguelunditele ).
Oma kuju poolest eristatakse

Toruluud – jäesemete luud

Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud

Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba - ja käelaba luud

Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu
Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub

kõhrerakkude paljunemis teel ja

kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel.
Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul.
Toruluude areng ja kasv
Toruluudel eristatakse

epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas

diafüüs – piklik osa epifüüside vahel

kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine

diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine
Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde.
Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus , siis kujuneb välja kretinism , mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus.
Veel

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #1

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #2

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #3

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #4

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #5

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #6

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #7

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #8

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #9

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #10

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #11

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #12

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #13

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #14

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #15

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #16

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #17

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #18

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #19

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #20

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #21

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #22

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #23

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #24

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #25

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #26

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #27

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #28

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #29

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #30

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #31

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #32

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #33

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #34

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #35

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #36

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #37

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #38

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #39

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #40

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #41

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #42

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #43

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #44

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

145 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ere Õppematerjali autor

eripedagoogika bakaeksami kordamisküsimused, -vastused.

vatsake veresoon veri arter peaaju luud vereringe seljaaju rütm patoloogiline anatoomia

Sarnased õppematerjalid

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma

Eripedagoogika

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. 2. Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) 3. Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia

docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Bioloogia

docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Bilanss võib olla: · tasakaalus- org kaotab lämmasiku sama palju kui omastab · negatiivne- lämmastikku eritatakse rohkem kui omastatakse (haiguste ja nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest

Füsioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk. Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku. Sõltub: - Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR - Vanusest: Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk ringluses) – ülemine 9-aastastel kuskil 80 mm Hg.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid