1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Eripedagoogika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on kõrge vererõhk halb?
Kuidas toimub gaaside transport veres?
Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist?

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #1

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #2

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #3

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #4

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #5

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #6

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #7

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #8

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #9

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #10

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #11

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #12

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #13

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #14

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #15

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #16

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #17

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #18

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #19

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #20

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #21

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #22

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #23

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #24

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #25

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #26

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #27

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #28

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #29

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #30

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #31

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #32

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #33

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #34

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #35

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #36

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #37

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #38

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #39

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #40

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #41

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #42

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #43

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #44

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ere Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo

Bioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. 2. Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) 3. Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad

Bioloogia

doc

Neuroloogia

Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul

Eripedagoogika

doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia

Rohkem sarnaseid