Facebook Like

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on kõrge vererõhk halb ?
  • Kuidas toimub gaaside transport veres ?
  • Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist ?
 
Säutsu twitteris
Vastutav õppejõud: Ivar - Olavi Vaasa
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
NORMAALNE JA PATOLOOGILINE
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
(ARFS. 01.078 )
I. Luud ja lihased
1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused.
Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus - ja suguelunditele ).
Oma kuju poolest eristatakse
  • Toruluud – jäesemete luud
  • Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
  • Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba - ja käelaba luud
  • Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu
    Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub
  • kõhrerakkude paljunemis teel ja
  • kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel.
    Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul.
    Toruluude areng ja kasv
    Toruluudel eristatakse
  • epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas
  • diafüüs – piklik osa epifüüside vahel
  • kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine
  • diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine
    Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde.
    Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus , siis kujuneb välja kretinism , mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus.
    Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid . Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud.
    Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon ( kaltsitriool ). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st.
    Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak.
    Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
  • eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone
  • kilmnäärme alatalitlusest
  • harknäärme alatalitlusest
  • sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda.
  • Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või kehvast toidust.
    Kasv kiireneb :
  • kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism
  • varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise
  • kilpnäärme ületalitlus
  • neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt)
    Kasvu võivad mõjutada ka:
  • Pärilikud faktorid – vanemate pikkus
  • Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine
    2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine.
  • Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates)
  • Kaal – vastsündinu keskmiselt
  • Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g
  • Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla
  • Pärast sündi füsioloogiline kaalu langus – 150-300g (5-8% kehakaalust). Kui kaalu langus ületab 10%, on see liiga suur.
  • Sünnikaal taastub 10.elupäevaks
  • Aastane laps kaalub umbes 10 kg
  • Kuni puberteedi alguseni on valem M=10kg+2n (kg) n on aastate arv
    3. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes.
    Lihas vajab töötegemiseks energiat. Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil:
    1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil . Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes.
    C6H12O6 + O2  6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli)
    2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama , tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine
    6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused.
    Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla:
    a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine.
    Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse
    1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud ) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist).
    2. Postabsorptiivne periood – organism kasutab seda glükoosi, mida ta saab maksast ja lihastes talletatud glükogeenist (varud on seal aga väikesed).
    3. Glükoosi saab ka veel glükoneogeneesi teel – glükoosi teke aminohapetest (mis tekivad valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt)
    b) püruvaadi ja laktaadi kuhjumine
    Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril.
    Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa.
    c) Monotoonne tegevus
    Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna)
    Lihaste väsimuse vastu ( hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org):
  • Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees ). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole)
  • Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid , sai, leib.
  • Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja.
  • Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö)
  • Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad , hapnikuvarustus paraneb, piimhape lagundatakse ja laguproduktid viiakse higistamise teel välja (sarnane toime massaažiga).
    Vereringe veenides
    Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites ). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi.
    • Veri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid , mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole)
    • lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres.
    • Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja
      • Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema.

    II. Närvisüsteem
    1.Närvisüsteemi üldine jaotus.
    Jagatakse kaheks suuremaks osaks:
  • Somaatiline NSkere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt
  • Tsentraalne NS
  • Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses)
  • Piklikaju
  • Tagaaju
  • Keskaju
  • Vaheaju
  • Otsaju
  • Seljaaju
  • Kaela osa
  • Rinna osa
  • Nimme osa
  • Ristluu osa
  • Perifeerne NS
  • Peaaju närvid
  • Seljaaju närvid
  • Autonoomne ehk vegetatiivne – Katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel)
  • Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS
    2. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid.
    Seljaaju paikneb lülisamba kanalis , segmente on 29 (30)
  • kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8
  • rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12
  • nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5
  • ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5)
    Seljaaju koosneb
    1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi.
    Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat .
    • Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused
    • Gamma -motoneuronid – lihaste toonus , otseselt tahtele ei allu
    Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad.
    2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel , taga- ja eespool . Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse
    - eesmisi
    - külgmisi
    - tagumisi sambaid
    Valgeolluse sees on omakorda kipudena väädid ( juhteteed ), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires.
    • Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes.
    • Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse

    Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud , millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks.
    Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb
    • siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt.
    • Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti.

    Funktsioonid:
  • Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju
  • Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju
  • Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus
  • Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel , hajutamisel.
    3. Piklikaju ja ajusild , ehitus ja funktsioonid.
    Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi).
    Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega:
    • 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine.
    • 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid
    • 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine )
    • 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine)
    Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid.
    Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused:

    Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad , järgmiste funktsioonidega:
    • 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3.
    • 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole.
    • 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid.
    • 8. e esikuteo närvkuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine
    Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju
    4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid.
    Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga.
    Tema osad on:
    • nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine ) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud .
    • nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus , mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on:
      • termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks.
      • toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus –ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit
        • seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest
        • rasvkoest – seal vabaneb söömise korral hormoon nimega leptiin, mis põhjustab küllastustunde teket
        • ka ajust endast. Näljatunnet esile kutsuvad signaalid tekivad tühja kõhu ja tühja seedetrakti korral ning informatsioon näljakeskusele edastatakse seedekulglast uitnärvi sensoorsete ehk tundlikkust juhtivate närvide kaudu.
        • Suur osa informatsiooni seedekulglast toitainete kohta ja täitumise kohta edastatakse hormonaalselt ehk veres ringlevate ainete kaudu. Need hormoonid sisenevad ajju ja stimuleerivad küllastuskeskuses küllastustunde teket, näljakeskuses aga tekib pidurdus.
      • organismi ja siseelundite talitlus. Hüpotaalamus saab omakorda mõjusid väliskeskkonnast ja peaaju koorest , eriti pingeolukorras ja need stiimulid /mõjud omakorda mõjutavad hüpotaalamust ja hüpotaalamus omakorda siseelundite ja veresoonte talitlust.
      • janukeskus. Osa närvirakkude kogumikke ja neurosekretoorseid (erutuse juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju.

    Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga.
    Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre , mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi.
    5. Peaaju närvid (12 paari) ja nende funktsioonid.
    Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi).
    Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega:
    • 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme talitluse juhtimine.
    • 10. e uitnärv – innerveerib rindkere ja kõhukoopa elundeid
    • 11. e lisanärv – innerveerib kaela vöötlihaseid, toimuvad pea tahtelised liigutused (pea pööramine)
    • 12. e keele alune närv – innerveerib keele vöötlihaseid (kõnelemine)
    Seda ajuosa läbivad kõik ülenevad ajju suunduvad ja ajust seljaajju suunduvad juhteteed, seega kahjustus võib tähendada mitmeid motoorikahäireid.
    Piklikusajus paiknevad veel mitmed elutähtsad keskused:
    • Hingamiskeskus – juhib hingamist. Kõige tähtsam piklikaju keskus. Diafragma ja roietevaheliste lihaste juhtimine (hingamislihased)
    • vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust

    Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega:
    • 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3.
    • 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole.
    • 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid.
    • 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine
    Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju
    Keskaju ehitus ja funktsioonid
    Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad.
    • Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole.
    • Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid:
      • a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas.
      • Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks . Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu.
      • Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi.
    • Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju.

    Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas . Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa!
    6. Suuraju koor ja selle keskused ( sensoorsed ja motoorsed ): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism .
    Otsaju koosneb
    1. peaaju koorest
    • koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm
    • Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked .
    • Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid . Vaod eristavad ajukäärde üksteisest

    Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on:
    1. otsmiku e.frontaalsagar
    2. kiiru e.parietaalsagar
    3. kukla e.oktipitaalsagar
    4. oimu e.temporaalsagar.
    Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast.
    Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon.
    2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel ..
    Peaaju koore keskused
    Peaaju koore keskustel kaks alarühma
    a)sensoorsed keskused
    • somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras
    • maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
    • haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades.
    • nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega
      • 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt
      • 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud
    Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired
      • 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone
      • Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära
    • kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42. Selle piirkonna närvirakkudel on eriline spetsiifika – ühed reageerivad ainult heliallika algusele, teised lõpule või teatud heli pikkusele. Osa reageerib ainult muutuva sagedusega või tugevusega helidele. Mõned neuronid reageerivad ainult müradele ehk sellistele, mille sagedusspekter on lai.

    Suurem osa neuroneid reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritustele, teised sama poole kõrva ja kolmas rühm üheaegsele mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Osa neuroneid ei reageeri üldse.
    Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega.
    b)motoorsed keskused
    • somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi.

    Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi
    • kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos.
      • Kõnekeskuse kolm osa:
        • a) motoorne kõnekeskus e. broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas
        • b) sensoorne kõnekeskus e. Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat
        • c)teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia .
      • Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele .

    8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus.
    Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse
    1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes.
    2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks:
    • epilepsia
    • läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus)
    • Ajukasvajad
    • Une seisundi hindamisel ( magamise ajal)
    Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8.
    Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta.
    Biovoolud antakse elektroodidelt edasi aparaadile ehk elektroentsefalograafile ja seal need peavoolud võimendatakse aparaadi poolt ning kirjutatakse üles liikuvale paberile või tundlikule filmilindile, aga võib ka vaadelda ainult ekraanil. Üleskirjutis e elektroentsefalogramm.
    Üleskirjutisel on paralleelselt korraga näha erinev arv kanalite üleskirjutisi. Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid .
    Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid. Need sarnased lained esinevad rühmiti ja rühma nimetatakse rütmiks. Eristatakse 5 rütmi, millest 2 on nn põhirütmid:
    • alfa rütm – koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest sagedusega 8-13 Hz. See rütm domineerib ajus kuklapiirkondades ja ta iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ärkevoleval inimesel esineb see kinniste silmadega .
    • beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit . Alfa rütm asendub beetaga inimesel üle kogu ajukoore silmade avanemisel. Sellist asendumist nimetatakse alfa rütmi depressiooniks (allasurumiseks).
      Beeta rütm on ka orientatsioonirefleksi näitajaks ajukoores.

    Lisarütmid:
    • teeta rütm – lained on suure amplituudiga, ebakorrapärased, sagedusega 4-7 Hz (alfast aeglasemad). Iseloomustavad ajukoore puhkeseisundit, isegi pidurdusseisundit. Esinevad täiskasvanud sügava une ajal, lastel une ajal (mida väiksem laps, seda aeglasemad rütmid une ajal esinevad).
    • delta rütm – lained on suure amplituudiga (suuremad kui teeta) ebakorrapärase kujuga, sagedusega 0.5-3.5 Hz. Väikelastel võivad esineda une ajal, täiskasvanud iseloomustavad sügavat ajukoore pidurduse seisundit (narkoos, joobeseisund , teadvusetus).
    • gamma rütm

    Ükski rütm ei ole püsiv, rütmid vahetuvad pidevalt
    9. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid: sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi aktiveerivad tegurid; sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi poolt vahendatavad toimed elunditele.
    Innerveerib siseelundeid ja veresooni ning ühtlasi reguleerib mõlema talitlust
    Koosneb 3 osast:
    • Sümpaatiline NS
    • Parasümpaatiline NS
    • Metasümpaatiline e enteraalne (soole)

    Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist:
    1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus.
    2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon ).
    Sümpaatiline NS
    Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st.
    Kiud on üsna lühikesed
    Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas:
    • Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses.
    • Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus).
      • Päikesepõimik – nendest lähtuvad kiud lähevad nt maksa, sooltesse (vaata joonist)
      • Ülemine kinnistipõimik
      • Alumine kinnistipõimik

    Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin .
    Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #1 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #2 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #3 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #4 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #5 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #6 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #7 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #8 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #9 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #10 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #11 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #12 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #13 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #14 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #15 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #16 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #17 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #18 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #19 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #20 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #21 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #22 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #23 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #24 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #25 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #26 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #27 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #28 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #29 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #30 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #31 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #32 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #33 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #34 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #35 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #36 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #37 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #38 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #39 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #40 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #41 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #42 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #43 1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ere Õppematerjali autor

    Lisainfo

    eripedagoogika bakaeksami kordamisküsimused, -vastused.
    vatsake , veresoon , veri , arter , peaaju , luud , vereringe , seljaaju , rütm , patoloogiline anatoomia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam
    33
    docx
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    30
    docx
    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
    22
    docx
    Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused
    22
    doc
    Neuroloogia
    33
    doc
    Füsioloogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun