Selle protsessi tulemusena langeb gaasi temperatuur allapoole toatemperatuuri. Seejärel hakkab temperatuur soojusvahetuse tõttu tõusma. Et kraan 6 suleti kohe, siis suureneb ka gaasi rõhk seni, kuni gaasi temperatuur on võrdsustunud toatemperatuuriga ning saavutab väärtuse p3 (manomeetri näit h2). Viimase protsessi tulemusena muutub ka gaasi ruumala vedeliku liikumise tõttu manomeetris. Selle võib jätta aga arvestamata, sest pudeli mõõtmed on palju suuremad manomeetri toru mõõtmetest. Algoleku ja uue lõppoleku parameetrid rahuldavad Boyle´i-Mariotte´i seadust, kuna nii alg- kui lõpptemperatuurid võrduvad toatemperatuuriga. Seega p1V1=p3V2. (2) Ruumala V2 võrdub anuma ja anumat manomeetriga ühendava toru koguruumalaga, kuid on tundmatu, sest osa gaasist voolas kraani avamisel pudelist välja. Need suurused on aga elimineeritavad järgmisel viisil. Tõstes avaldise (2)
Wv = (5524 4980) / 2556 * 100 = 21,28 [%] 3.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 77 F = 77 * 5000 / 300 = 1283 [kgf] Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm]
Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga.
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4
Katsekeha: 5,8 cm 2,6 cm 105,5 cm Tulemused: 1.Läbipainde sõltuvus koormusest Katseliselt saadud tulemused mõne ekstsentrilisuse zF puhul on esitatud alljärgnevates tabelites. zF = 0 mm Indikaatori Siire w Manomeetri Jõud F lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm 10 60 0,59 21,92 0 0 20 160 1,57 21,84 0,08 0,004989 30 250 2,45 21,80 0,12 ...
Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w Manomeetri lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm 10 60 0,59 22,10 0 0 20 160 1,57 22,16 0,06 0,05 30 250 2,45 22,21 0,11 0,09
tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga P2 ,siis saab arendada logartmid ritta väikeste parmaatrite järgi. Võttes ainult reaks arenduste kaks esimest liiget saadakse h1 = h1 - h 2 Töö käik. 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2. sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine
Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga.
Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langemisel mansetis muutuvad toonid teatud rõhu nivooni tugevamaks, seejärel hakkab toonide tugevus kiiremini langema kuni täieliku kadumiseni. Toonide kadumisel lugeda manomeetri näit, mis vastab diastoolsele vererõhu näidule arteris. Määramist korratakse 2-3 korda. Tulemused kantakse tabelisse. 2. Kummimansett asetatakse ümber parema käe õlavarre ja mõõtmist korratakse uuesti.
Eelrõhku ei tohi hüdrofoorist välja lasta. Vajadusel lisada. Automaatika Veeautomaadi auomaatikablokk asub niiskuskindlas karbis pumba korpuse küljes. Karbi kaane siseküljel on automaatika elektriühenduse skeem. Kui teid ei rahulda tootjatehase poolt seatud rõhud, võib automaatikat reguleerida ise: Selleks: pange pump tööle ja pumbake hüdrofoori vett seni, kuni on saavutatud soovitud rõhk (ülemine piir, näiteks 3,8 bar. manomeetri näidu järgi) . Keerates kruvi 1 (väljalülitus kruvi), leidke sobiv kruviasend, mille juures pump välja lülitub. Laske seejärel hüdrofoorist vett välja seni, kuni on saavutatud madalaim soovitud rõhk (alumine piir näiteks 1,8 bar. manomeetri näidu järgi). Pöörates kruvi 2 (rõhkude vahe reguleerimiskruvi) leidke selline kruviasend, mille juures pump sisse lülitub. Kontrollige, et nii pumba sisselülitus, kui ka väljalülitus toimuvad soovitud rõhu juures
Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit [-] Näide: H = 89 [-] F = 89 * 5000 / 300 = 1483,33 [kgf] Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [N/mm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20,0 [cm] b = 11,9 [cm] h = 8,833 [cm]
40-lt ubes 15-ni. Veenides langeb rõhk 15-lt kuni -5-ni õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm. 2) Kaudne vererõhku mõõdetakse kehapinnalt, õlavarrelt (võib mõõta ka sõrme ümber; rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit: · Riva-Rocci meetod -õlavarrele asetatakse manomeetri mansett, pumbatakse
Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4
viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha mõõtmed, cm Survepind, Manomeetri Purustav Survetugevus, keskmine Prk nr a b cm² näit jõud, N kgf/cm² N/mm² N/mm² 4 11,87 11 130,6 205,3 34217 262,06 25,71 5 11,93 10,7 127,7 211,8 35300 276,54 27,13 23,2 6 12,00 8,88 106,6 109,8 18300 171,73 16,85
Re kr 20,371874153 hõljuva poorsus 0,3780689277 ? Re kk 334,53729088 kui e = 1 kui e = 1,949 3,888 kk kiirus 3,8965667189 Mured: poorsus=keeva kihi maht-tahkete osakeste maht/keevakihi maht tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 R^2=0,9998, Resti takistus, x - mmH2O, Manomeetri delta P, y-õhukiirus, sagedus näit, mmH2O mmH2O Õhu kiirus m/s 0,0 0,0 1,2 0,0054 5,2 0,8 1,6 0,0671 10,0 3,6 2 0,2656 15,1 7,6 2,4 0,5068 19,9 13,2 2,8 0,7740 25,1 20,8 3,6 1,0394 30,0 29,6 4,4 1,2706 35,0 40,0 5,2 1,5454
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed:
6) Kontrollida süüteahela takistus, mis peab olema 0,9 kuni 1,1 oomi 7) Asetada kaas pommile ja keerata kaanele surverüngas. Kontrollida uuesti ahela takistust 8) Avada sisselaskeventiiil ,,1" ja väljalaskeventiil ,,2" poole pöörde võrra, eemaldada ventiilide kapslid. Sisselaskeventiil ühendada manomeetrist tuleva hapnikutoruga. 9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga. Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist
= p 8lV kus kõiki suurusi võrrandi paremal poolel saab mõõta eksperimentaalselt. Nende suuruste mõõtmiseks kasutatakse kapillaari 2, mille otsad on ühendatud vedelikmanomeetriga 1 rõhkude vahe mõõtmiseks. Rõhkude erinevuse p saab arvutada valemiga : p = gh kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari. Õhu voolamine kutsub esile ülerõhu, mis tekitatakse raskuse mõjul
Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5...10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Vedelikmanomeeter töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga)
3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5
kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku
võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2 Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: . 4 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust , kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: .
Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad heid e Korotkovi toonid. Manomeetri näit fikseerib toonide ilmumist. Selline näit vastab süstoolsel e arteriaalsele vererõhule. Rõhu edaspidisel langetamisel Korotkovi toonid tugevnevad, pärast kahanevad või hoopis kaovad. Sellel hetkel võib öelda, et vererõhk mansetis vastab diastoolsele arteriaalsele rõhule. (Kingisepp 2006: 68). 2.2. Riva-Rocci meetod Vererõhu mõõtmiseks võib kasutada Riva-Rocci meetodit. Rõhk tõstetakse nii kõrgeks kui on võimalik, et arter sulgub. Pärast alandatakse rõhku aeglaselt
aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud Kompressiooni mõõtmine Mõõtmiseks vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni
Gaasi temperatuur balloonis on T1 oC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T2 oC. Leida kulutatud gaasi mass kg, kui baloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk pbar=1bar. Antud: Gaas CO2 R= 189 J/kg deg V= 1,2 m3 p1= 69 bar =69*105Pa=69*105 N/m2 p2= 32 bar =32*105Pa=32*105 N/m2 T1=16 OC = 289OK T2=12OC=285 OK Leida: mk= ? kg Kuna manomeeter näitab ülerõhku, on vaja arvutada tegeliku gaasi rõhu: p1 algne manomeetri mõõdetud rõhk, bar; p1a absoluutne algne rõhk, bar; pbar õhurõhk, bar; p2 manomeetri mõõdetud lõpprõhk rõhk, bar; p2a absoluutne lõpprõhk, bar. Leian algse gaasi massi: p1a absoluutne algne gaasi rõhk, N/m2; V gaasi ruumala, m3; m1 algne gaaasi mass, kg; R gaasi konstant, J/kg deg; T1 gaasi algne temperatuur absoluutse skaala järgi, OK. Leian gaasi massi peale kasutamist ja arvutan kulutatud gaasi massi:
· Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada. Kasutatavatel värvidel peab olema taaral valmistajatehase märgistus ja kasutataval värvipartiil valmistajatehase poolt informatsioon värvmaterjali kahjulikkusest (ohukaart). · Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. · Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras. · Enne pihustiga värvimise alustamist tuleb kontrollida voolikute, värvipaagi, värvipihusti, manomeetri, kaitseklapi, üksikkaitse-vahendite ja ventilatsiooni korrasolekut. · Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist.Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu.
Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2). Materjali paksus 1mm. Õmbluse liik on põkkliide ning keevitusprotses, tootmisviis on MAG keevitus.
ja kiirgussoojusülekande tegurite summa. Radiaatori seina küllalt kõrge temperatuuri tõttu moodustab selle soojusülekandeprotsessi märgatava osa kiirgussoojusülekanne. Konvektiivne soojusülekanne toimub õhu vabal liikumisel mööda radiaatori pinda (vabakonvektsioon) 2 10 12 W/(m2K). Töö käik Radiaatori viidi tööolukorda anuma 6 asetamisega kondensaaditoru alla, kondensaadikraani 7 ja auruventiili 10 avamisega. Jälgiti pidevalt auru rõhku enne radiaatorit manomeetri järgi, reguleeriti ventiili 10 abil rõhku nii, et rõhk oleks kogu katse jooksul püsiv. Kui kondensaaditorust hakkas tulema auru, reguleerisiti kondensaadikraani nii, et kondensaadi nivoo väljavoolutoru klaasis oleks pidevalt nähtaval. Kui temperatuurid olid jäänud konstantseks, oli radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorra ja mõõtmisi võis alustada. Enne mõõtmiste alustamist kaaluti kondensaadianuma koos veega. Seejärel
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV=RT, kus p rõhk, V ruumala, R gaasikonstant T temperatuur P, V, T gaasi olekut iseloomustavad suurused - olekufunktsioonid Termodünaamiliste süsteemide oleku ja käitumise kirjeldamiseks kasutatakse, nagu me nägime gaasi puhul, olekuvõrrandit. Olekuvõrrand seob omavahel gaasi rõhku (p), ruumala (V) ja temperatuuri (T). Olekuvõrrand määrab, kuidas need suurused, mida osatakse ka mõõta, muutuvad erinevates tingimustes protsessides. Me saame rääkida isotermilistest, isobaarilistest, isokoorilistest ja adiabaatsetest protsessidest. Olekuvõrrand kirjeldab gaasi käitumist nendes protsessides. p, V ja T on gaasi olekut iseloomustavad füüsikalised suurused, p, V ja T on gaasi olekufunktsioonid. p, V ja T kui füüsikaliste suuruste mõistmiseks tuleb teada, kuidas neid mõõta - manomeetri, joonlaua ja termomeetriga. p, V ja T kui olekufunktsioonide mõistmiseks on hea teada, kuidas need suurused on määratu...
katteid, materjalijääke, ehitusprahti, tööriistu jm.; - välistellingute ette, millelt krohvitakse ja tehakse muid fassaaditöid, tuleb panna piire; - mördipumpasid, tsemendikahureid ja torustikke, mida mööda mörti transporditakse rõhu all, tuleb pärast montaazi ja paigaldamist ning kasutamise ajal teimida hüdraulilise rõhuga, mis ületab töörõhu 1,5-kordselt; seda tuleb teha mitte harvemini kui iga 3 kuu järel. Mördipumba manomeetri korrasolekut kontrollitakse iga päev. 4. TÖÖ AJAL (plaatija) 4.1. Vanu plaate eemaldades, raiudes, tükeldades ja aluspinda täksides peavad töölised kandma silma- ja näokaitsevahendeid. 4.2. Plaate võib raiuda ja eemaldada jne. vaid eritööriistu kasutades. Plaate krohvivasaraga raiuda on keelatud. 4.3. Plaatimistööde teostamine üle 1m kõrgusel halvasti valgustatud tingimustes on keelatud. 4.4
KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16 keevitusvoolu seadistuse nupp MIG/MAG keevitussuudme skeem Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3) Standardi EN10025-2 järgi terase keemiline koostis: C = 0,23 0,24% Si = 0,60% Mn = 1,70% P = 0,040% S = 0,040% Muud: Cu = 0,60% Ülejäänud Fe Terase mehhaanilised omadused (toatemperatuuril): Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20%
τ= 2 S H1 α S0 2 g . √ 5 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust p − pv H= m +h , ρg kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H),
3:00 40 7:10 30 9:49 3 3:20 40 7:20 35 9:57 1 3:40 40 7:30 35 10:06 1 4:00 40 7:35 24 10:25 0 Tabel 3. Survetugevuse määramine Survepinna suurus: 25 [cm2] Purustav Survetugevus Proovikeha Manomeetri jõud Üksik Keskmine nr. näit [kgf] kgf / cm 2 MPa MPa 135 2250 90,0 9,0 246 - 1 150 2500 100,0 10,0 138 2300 92,0 9,2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Rakendusenergeetika Kodutöö II Üliõpilane: Mihhail Knjazetski 111294 MATMM MATM10 Õppejõud: Allar Vrager Tallinn 2013 Valida kataloogist sobiv pump, mis rahuldaks järgmisi lähteandmeid: Matr. nr. Hi Hs p2 L Q 11129 4 m m bar m l/s 2 4,5 0,24 1000 24 Vee temperatuur - (25°C) hti=1,5mH2O - survelang imitorustikus v - 1-2,5 m/s vee kiiru...
III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?,...
3:00 40 7:10 30 9:49 3 3:20 40 7:20 35 9:57 1 3:40 40 7:30 35 10:06 1 4:00 40 7:35 24 10:25 0 Tabel 3. Survetugevuse määramine Survepinna suurus: 25 [cm2] Purustav Survetugevus Proovikeha Manomeetri jõud Üksik Keskmine nr. näit [kgf] kgf / cm 2 MPa MPa 135 2250 90,0 9,0 246 - 1 150 2500 100,0 10,0 138 2300 92,0 9,2
Laboratoorne töö VORMISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste praktiline määramine 1. Töö selgitav osa Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete valandite saamiseks esitatakse vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, s...
Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%- lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa]; F koormus 10 % -lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. 3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest
Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5 Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine Nr Diferentsiaal- Õhu Resti takistus Kihi Kihi Kihi manomeetri näit kiirus ∆prest mmH20 kõrgus poorsus, iseloomustus mmH20 ωõhk m/s h,m Ɛ näit Tulemus näit Tulemus (-0,5*0,4) (-0,8*0,4) 5 0,5 0 0,9 0,042 0,1422 seisab 0,0054 0,04 81 10 0,55 0,02 0,00696 1,4 0,045 0,1994 seisab
1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250±10 Pa; katsekeha eelkoormus 0,064±0,003 kgf. Katsekeha koormati ühtlase kiirusega kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi (4) järgi. 10=F/S (4) 10 katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [N] S katsekeha ristlõike pind [mm2] Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm2. Mõõtmistulemused kanti tabelisse 4.5. 3.5
Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku,mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgustnäitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajalikuvedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedus elelühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid on kuni 4...5 bar mõõtmiseks. Mehaanilised manomeetrid-Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhupoolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud
- pärast maksimaalse õhu kiiruse saavutamist vähendatakse õhu kiirust kuni minimaalseni ja korratakse mõõtmisi erinevatel õhu kiirustel. Pärast mõõtmiste lõpetamist puhastatakse kolonn teralisest materjalist, rakendades pneumotranspordi printsiipi (tolmuimejaga puhastamine). 4.3 Katseandmete registreerimine Tabel 1. Tühja resti takistuse määramine Nr Diferentsiaal Õhu kiirus, Resti takistus, prest, mmH2O manomeetri õhk, m/s näit, mmH2O 6 7 (6näit · 0,4) 11 12 0. 0 p/s 32 mm 0,0054 2 mm 1. 5,2 p/s 32 mm 0 mm 0,0054 2 mm 0 mm 2. 10 p/s 34 mm 0,8 mm 0,0671 3 mm 0,4 mm 3. 15,3 p/s 39 mm 2,8 mm 0,2115 4 mm 0,8 mm 4. 20,3 p/s 44,5 mm 5 mm 0,3554 5 mm 1,2 mm 5
Traadi(elektroodi) etteande mehhanism 3.gaasiseade Seadme sisselülitumise järjekord 1.gaas 2.vool 3.traat MIG/MAG keevitusseadme ehitus: 1.kaitsegaasi klapp 2.keevitus traadi pool 3.traadi etteande mehhanism 4.Lülitus ahel 5.keevitus traat 6.Kaitsegaasi kanal 7.Keevitus voolu juhe 8.keevitus püstol(põleti) 9.vooluallikas 10.maandus ehk tagasi voolu kaabel 11.massiklemm 12.detail 13.keevituskaar 14.voolukontakt 15.vooluvõrgu pistikupesa 16.kaitsegaasi balloon 17.kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga KAITSEGAASI ÜLESANNE: MIG/MAG keevitusel 2 ülesannet: 1)kaitsta keevisvanni õhuhapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest 2) jahutada voolukontakti Kaitsegaasikulu reguleeritakse vastavalt traadi diameetrile: de x 10 = l/min de=0,8mm kaitsegaasi kulu 8-10l/min de=1,0mm kaitsegaasi kulu 10-12l/min MIG/MAG keevitusseadme reguleerimine: 1.kaare pinge 2.traadi etteande kiirus 1+2. keevitusvool 3.keevituskiirus 4.kaitsegaasi kulu 5.traadi läbimõõt 6
asetada õigesti. Ka tuleks veenduda, et stetoskoop on terve (membraan, kõrvaotsikud, voolikud). Kahjustatud või valesti asetatud stetoskoobi korral, võivad helid moonduda või halvasti levida see aga võib põhjustada ebatäpsed mõõtmistulemused. Sulgege kummiballooni õhuventiil. Pumbake ballooni seejärel ühtlase sagedusega. Täitke mansett rõhuga ca 200 mm Hg. Süstoolse vererõhu näit: Avage õhuventiil aeglaselt (et manomeetri näit väheneks ligikaudu 2 ... 3 mm Hg iga sekundi jooksul) ja hoidke stetoskoobi otsikut õlavarrearteri kohal. Fikseerige mõõdikunäit kui kuulete nõrka rütmilist tooni. See ongi süstoolse vererõhu näit. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Diastoolse vererõhu näit: Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega
asetada õigesti. Ka tuleks veenduda, et stetoskoop on terve (membraan, kõrvaotsikud, voolikud). Kahjustatud või valesti asetatud stetoskoobi korral, võivad helid moonduda või halvasti levida see aga võib põhjustada ebatäpsed mõõtmistulemused. · Sulgege kummiballooni õhuventiil. Pumbake ballooni seejärel ühtlase sagedusega. Täitke mansett rõhuga ca 200 mm Hg. Süstoolse vererõhu näit: · Avage õhuventiil aeglaselt (et manomeetri näit väheneks ligikaudu 2 ... 3 mm Hg iga sekundi jooksul) ja hoidke stetoskoobi otsikut õlavarrearteri kohal. Fikseerige mõõdikunäit kui kuulete nõrka rütmilist tooni. See ongi süstoolse vererõhu näit. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Diastoolse vererõhu näit: · Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega
normkuupmeetrit (Nm3) ajaühiku kohta (ISO 358 vastav normrõhk ja normtemperatuur). Normruumala on õhu massiga proportsionaalne ja ei sõltu hetkerõhust. Praktikas on kasutusel suruõhu reaalne ruumala mingil rõhul. Suruõhuseadmed on konstrueeritud töötamiseks kindlal rõhul (tööriistadel tavaliselt 6,3...6,5 bar). NB! Tegemist on dünaamilise, mitte staatilise rõhuga. Seda saab kontrollida seadme ette ühendatud manomeetri abil. Järeldused: 1. suruõhusüsteem tuleb õigesti dimensioneerida 2. lekkeid ei tohi olla 3. komponendid peavad olema töökorras Suruõhu kulu Teoreetiline õhukulu normliitrites (Nl) rõhul 6 bar 10 mm töökäigu puhul Kolvi läbimõõt Pealevool[Nl] Tagasivool [Nl] [mm] 8 0,0035 0,0026 10 0,0055 0,0046
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudel määramisel arvutatakse valemi 5 järgi. EPS tiheduse ja survetugevuse sõltuvus on toodud graafikul 1. [2] Valem 5. =10,0* 0 81,0 [kPa] 0 proovikeha tihedus
mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2. Kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvututakse valemi [5] järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1 LISA 1
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergiku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
