Taavi Rokka EGR MIS on Egr(Exhaust Gas Recirculation)? Heitgaaside tagastussüsteem Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni vähendamiseks väljalaskegaasides. *(NO ja NO2; MITTE: N2O) Lämmastikoksiide tekkimine sõltub põlemistemperatuurist. Kõrge põlemistemperatuur tuleneb lahjade küttesegude põletamisest. Heitgaaside tagasijuhtimine põlemiskambrisse vähendab põlemistemperatuuri ja rõhku. http://video.about.com/autorepair/What-Is-an-EGR-Car-Valve-.htm Aja lugu jms 1970ndad (1973) Sisemine- klapiajastus Välimine- klapiga 2000K Miks? Lämmastikoksiidide vähenemine: 1. Põlemisprotsessi jahutatakse, sest tagasijuhitud heitgaas neelab soojust. 2. Hapnikukoguse vähendamine põlemiskambrisse tagasijuhitud heitgaaside tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õh...
Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1 8 Tihend kumm 1 9 Tihend kumm 1 Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70 11 Seib Ø 8 113171- 68 1
reguleerseibid. Regul kruvikuga, 8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)? Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile. 9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad! spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud.
Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas. 38. Pneumaatilised loogika elemendid NING, VÕI, EI. Oleku tabelid Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine 39. NING ja VÕI elementide kasutamine silindrite juhtimiseks, näited Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine 40. Kiirväljalaske klapp, otstarve, tööpõhimõte Kiirväljalaskeklappi kasutatakse juhul, kui on vaja suurendada pneumo-silindri kolvi liikumiskiirust. Antud klappide kasutamine kiirendab kolvi liikumiskiirust sellel teel, et pneumosilindrist väljajuhitav õhk juhitakse takistavatest elementidest ( lõdvik, pneumojaoti ) mööda. Kiirväljalaskeklapp ühendatakse võimalikult lähedale pneumosilindrile (vahetult pneumosilindri korpusele), nii et klapi ava 2(A) ühendatakse
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD...........................
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu
ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. . Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn
kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn
2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2.3 DOHV (Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all 2.4 DOHC (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid
............................................................................................13 Neljakontuuriline kaitseklapp........................................................................................14 Kaitseklapp.....................................................................................................................15 Ülevooluklapp.................................................................................................................16 Sõidupiduri klapp...........................................................................................................17 Pidurdusjõuregulaator Tüüp I.......................................................................................18 Pidurdusjõuregulaator Tüüp II......................................................................................19 Kaitseklapp.....................................................................................................................20
Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus RT-030 on tööstuses laialtlevinud rõhu reguleerimise süsteemi standardne mudel. Selles süsteemis on toimivaks sõlmeks silindriline metallist surveanum. Väliselt käivitataval,
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab
Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt,
Pihusti töö kontrollimiseks eemaldakse karteri õlivann, selleks peab oskama avada poldid.Kui õlivann ei tule lahti siis võib kasutada kiilu ja haamrit.Pärast eemaldamist puhastatakse puutepinnad ja kui on ettenähtud tihend siis pannakse uus, välja veninud poldid, augud pinnitakse, seejärel eemaldakse pihustid.Pihustite kontrollimiseks eemaldakse need ja lastakse need suruõhuga läbi(vastassuunas), tagasivoolu klapi torgitakse teravikuga, et kontrollida kas klapp liigub.Kui kasutada hermeetikut ja tihendit siis panna hermeetik ploki poole külge ja seda pannakse ühtlaselt nii, et ei satuks poldi aukudele, et sealt hiljem karterisse ei satuks.Kui õlirõhu olemasolul tekib kahtlus siis kasutakse mehhaanilst manomeetrit ning see keeratakse õlirõhu kontrolltule anduri asemele.Sooja mootori korral peab manomeeter näitama ca 1 bar(mitte vähem kui 0,8), diiselmootoril on rohkem.
Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist pöörame väntvõlli 180 kraadi ja reguleerime 4 ja 7 klapp veel 180 siis 1 ja 3 klapp veel 180 siis 5 ja 2 klapp Kui klapid ilusti reguleeritud paneme klapikamrikaas tagasi (soovitan vahetada ka tihend) ühendame kõik hoovad ja trossid, võtame kaltsud karburaatorist välja, paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis:
1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt
a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse
http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html 1. Takt. Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks
Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus. 3. Kangtüüpi regulaatori Woodward UG-40 TL koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest. Ülelaadimisõhu rõhk Pk suunatakse sülfooni 13, mille külge on jäigalt kinnitatud klapp 16. Klapp 16 tüürib õli väljavoolu diferentsiaalkolviga 18 servomootori parempoolsest õõnsusest. Klapi 16 ja kolvi 18 vahele on paigaldatud jäiga tagasiside rolli täitev vedru 17. Servomootori kolvi 18 liikumine
Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp
g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi? Südamel on vasak vatsake ja klapp, ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad. 5. Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta. Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid Kannavad verd südamest eemle arter Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6
Kui klapisäär on kõver siis enne sooveldamis, tuleks see õdvendada(joonis 52) Hüdrotõukurid kontrollitakse kas mootori töötamisel tühikäigul või seistes. Klapi paisumis pilu kontroll ja reguleerimine. Vanematel mootoritel , millel ei ole hüdrotõukureid, tuleb seda perioodiliselt teha.Selleks on kaks erinevat reguleerimis võimalust: 1) polt ja mutter 2)Erineva paksusega reguleer seibid. Kuna tööajal klapp kuumenedes pikeneb, siis peab tal olema ruumi (paisumispilu).Vastasel korral klapp ei saa tihedalt sulgeda pesa ,,Põleb ära". Õige paisumis pilu määrab remondijuhend.See või olla kas külma või kuuma mootorig korral: S:0,35-0,40 V:0,45-0,50 Klapi paisumis pilu saab kontrolida silindris survrtakti lõpul ja töötakti alguses, selleks on rihma seibil (hoorattal) märgistus
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku
võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Rõhk- rõhu reguleerimine Selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks on nii sisselaske kui väljalaske peale eraldi klapid, mis hoiavad ära ülesurvestumise. Ülejäägiklapp (Wastegate) - Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna. Klapp vajab avanemiseks rõhku. Klapi rõhuga varustamiseks peab olema kusagil lisarõhu laialivalgumine,mis muudab võimalikuks lisarõhu kontrollimise. Seda kõike vähendades või tõstes klapile avaldatavat rõhku. Lisarõhu kontrollimine toimub N75 regulaator klapiga, mille üks osa on ühendatud wastegate´i külge ja teine poole kompressori koja külge. Kui tekib ülerõhk tõmmakatkse wastegate vaakumisse ja
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke? Liugelaagrite vahelt voolab õli tõukureid ümbritsevasse süvendisse. Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7.7 Mis juhtub, kui käitusrihma paigaldamisel eksitakse kõrgsurvepumal 1 hambaga? Kui kõrgsuvepumbal eksitakse ühe hamba võrra, siis antakse kütust liiga vara peale või liiga hilja peale. See nurk, mis ühe hamba eksimisega saadakse on suurem kui maksimaalne kõikumisnurk
8kW 1425...1440 p/min 1720...1740 p/min L=1,75m Pump koos käivitus mootoriga Paak Filter Paindus toru Rõhu klapp Silinder
Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad ( Labapumbad (Efektiivne • Ühtlane vool • Suhteliselt odav • Tundlik saastele • Labade kiilumine) Kolbpumbad (Fikseeritud kaldenurgaga • Reguleeritava kaldenurgaga) 4. Vastuklapid – tüübid, omadused Jagunemine: • Tavalised vastuklapid(Möödavoolu klapp drosseldamisel • Voolusuuna sulgemine • Filtri möödavool • Rõhuklapp) • Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks • Koormuse hoidmiseks• Lekkevaba täituri hoidmine fikseeritud asendis) • Alarõhuventiilid (Silindrite eeltäitmine • Süsteemiosade eraldamine) 5. Vooluhulga ventiilid – tüübid, omadused Drosselid: • Sõltuvad rõhust » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest
Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse? Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega. 9 Klapi eskiis ja klapi osad Joonis 1. Klapi osad Joonis 2. Klapp 1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik. Joonis 3. Klapi tööpind Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist. 10 VÄNTMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega,
o Kui lennukis tulekahju siis tuleb koheselt sulgeda kütuse kraan o Kahe paagilistel on o Kui on pöörangud siis kulub ühes paagis rohkem kütust kui teisel o Suurtel lennukitel vesi nii suureks probleemiks pole, o Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga o Pumbad: Enamasti kasutatakse turbiintüüpi pumpa, kasutatakse ka tsentrifugaaltüüpi pumpa o Crossfeed system risttoite klapp o Jettison süsteem võimaldab kütust välja lasta lennukist o Lämmastik ei lase süttida o Osa kütust juhitakse lennuki tagaossa, lennuki trimmimiseks o Boeing 787 stabilisaatorisse on võimalik kütust pumbata o Kütusetorustik, mis läbib survestatud kereosa peab olema kahekordne. o Ujukiga kütusenäidik o Mahtuvuspõhiline mõõdik: vastavalt kütusetaseme muutmisele
ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp Esisilla juhtklapp Esisilla juhtklapp sõiduasend Esisilla juhtklapp pidurdamine Esisilla juhtklapp rõhu hoidmine ABS juhtklapp Haagise juhtklapp
kummitihenditega, mis tagab ühenduse õhutiheduse. Mürasummutid Mürasummuteid kasutatakse ventilatsioonitorustikus ventilatsiooniseadmete müra summutamiseks ja takistamaks müra edasikandumist pikki torustikku ühest ruumist teise. Painduvad ventilatsioonikanalid · Painduvaid ventilatsioonikanaleid kasutatakse väikeelamutes, kus ei nõuta tulekindlust. Tuleklapid · Tuleklapid on ventilatsioonitorustikk u paigaldatav tuldtõkestav klapp mis takistab tuleleviku erinevate ruumide või hooneosade vahel. Sisse-ja väljapuhkeventiilid · Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral. Materjalideks on kas Värvitud teras või plast. Õhuvahetusseade · Juhib sisse tulevat ja välja minevat õhku. · Osad seadmed sisaldavad jahutus ja soojendus süsteeme ning filtreid. Õhukuivati · Õhukuivati on seade, mille abil
Süntesaator versus klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks
liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist elementi mittetagasivooluklapp. See klapp on ühendatud paralleelselt drosseliga, mis annab võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal. Selle tulemusena väljundis on signaal ainult siis Pneumaatilise
ka südameklapid. Sisekesta põletik ehk endokardiit võib tekitada klappirikkeid. Südamepärgarterid ja veenid Pärg-ehk koronaararterid parem ja vasak, varustavad südamelihast verega. Vasak pärgarter varustab südame eesmist ja vasakut osa. Paremast pärgarterist lähtuvad enim harusid paremale ja tagaosale. Südameklapid Klapid tagavad vere liikumise suuna: kodadest vatskestesse ja vatsakestest veresoontesse. Südames on kokku neli klappi: 1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam · rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja sulgemisel pöörata klappi ümber oma telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande
Sõltuva vedrustuse ehitus: 1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib
arvesta rõhu määramisel tühja sõiduki massi). Multifunktsionaalses suruõhuseadmes Air Processing Unit (APU) on ühendatud järgmised komponendid: · õhukuivati; · rõhuregulaator; · nelikklapp; · kaitseklapp; · rehvide pumpamise klapp (kontrollklapp); · 2 tagasilöögiklappi. Sele 6. Suruõhuseade APU (allikas: WABCO) Seadmega koos võivad olla ka rõhuandurid, mis mõõdavad suruõhu rõhku piduriharudes. Võrreldes eraldi paiknevate osadega on niisugune seade kompaktsem, odavam ja töötab kiiremini. Analoogsed teiste tootjate seadmed kannavad nimesid EAC, ECAM jms.. FuelGuardTM on uuema põlvkonna suruõhuseade. Temas on samuti ühitatud õhukuivati, nelikklapi ja
2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6
· koormuse suurenemisel kasvab tema ületamiseks vajalik rõhk; · süsteemi rikete (ummistuste jne) korral. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Klapi sisendava P ühendatakse süsteemiga ja kasutades manomeetrit häälestatakse klapi avanemisrõhk. Selleks tuleb käivitada pump, viia silinder lõppasendisse või sulgeda jaoti ja muutes klappi sulgeva vedru pinget, jälgida manomeetri näitu. Kui manomeeter näitab soovitud rõhu suurust, on klapp reguleeritud. Rõhu kasvades üle lubatud piiri, klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust läbi tagasivoolu ava tagasi paaki, mille tulemusel rõhk süsteemis väheneb ja klapp sulgub kuni uue rõhutõusuni ning sellest tingitud avanemiseni. Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid: Otsejuhtimisega klapp - mõjub süsteemis mõjuv rõhk vahetult klappi sulgevale elemendile. Eelhäälestusega ehk pilootjuhtimisega klapp - toimub klapi avanemine ja sulgumine klapi
Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva
töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23. Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele. 24. Aurusti asub külmutusaine ringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit, aurusti on soojusvaheti nagu tema naaber kütteradiaatorgi. 25. Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse. 26.
vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta Sergo Vares "Kuidas seletada pilte surnud jänesele?" Teater NO99 ETV-salvestus. http://www.youtube.com/watch?v=w1XqQST
Kütusepihustid Kütusepihusti ehitus Pihustite ülesanne Ühe- ja kahepunktpritsed Sissepritse süsteemide eelised Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna.
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti
Bioloogia kordamisküsimused 1. Näita joonisel hingamiselundkonna osad ja selgita nende ülesanded! Neel Ninaõõs õhu puhastamine ja soojendamine Ninaõõs Neel klapp, mis suunab õhu hingetorru Kõri Nina Kõri hääle tekitamine Suu Hingetoru õhu puhastamine, soojendamine Kopsud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
