2 Sissejuhatus 1. Kala tarbimine toiduks Kala on tähtis toiduaine, sisaldades inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala tarbitakse 3,7 korda vähem kui lihatooteid. Kala tarbimine on täna teisejärguline, eelmevalt tarbitakse looma- ja linnuliha. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid ja palju toitaineid. Kalas on 13- 23% täisväärtuslikke valke, paljudes kalades on antud valke isegi 25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini
või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; Konserveerimine protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks; Külmutatud kala ja kalatoode kala ja kalatooted, mis on läbinud külmutusprotsessi, et saavutada pärast temperatuuri stabiliseerumist kalas või kalatootes sisetemperatuur miinus 18 °C või madalam; Pakendamine kala või kalatoote katmine ümbrisega (sh konteinerid) selle säilitamiseks, mahutamiseks, kaitsmiseks ümbritseva keskkonna eest; Partii praktiliselt ühesugustes tingimustes teatud ajavahemiku jooksul saadud kala või kalatoodete kogus; Transpordivahend autode, raudteevagunite ja lennukite kaubaruum, laevatrümm ning maa, mere või õhuvedudeks kasutatav konteiner;1.7.11
B- vitamiin: · Lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks · Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood:
Kõnealust ühendit tuntakse kirjanduses ka lüsosüümi ja muramidaasi nimetusega. Just see ensüüm tagabki väärtusliku toiduallika säilimise, hävitades munavalgesse sattunud mikroobe. 2 KALA Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu. Kalas sisalduvad vitamiinid ja mineraalained mõjutavad tervist ja treeningtulemusi. Näiteks magneesium, mida kalas leidub ohtrasti, on asendamatu mineraalaine, sest kõik lihas- ja närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine.
ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Kala söömine
ILEANY ON VALTER EI KÜSI ROHKEM KALAD: VAJA ON RÄÄKIDA TÄHTSUSEST (valter), OHUSTATUSEST (johann) JA MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB (johanna) Tähtsus: toiduallikas ning saab kalarasva, mida kasutatakse ravimitööstuses. Kalatööstuse jäänustest valmistatakse ka liimi, väetist ja loomasööta. Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on ...
toitainete (tärklis, suhkur, valgud, rasvad) sisaldaks ka elutähtsaid lisaaineid - vitamiine. Vitamiinipuudust ei saa tekkida, kui sööme värsket puu- ja köögivilja, joome iga päev piima, sööme rohkem kohupiima, mune ja kala ning saia asemel - täisteraleiba. 4 1. Vitamiinid vitamiin kus seda leidub vaeguse tagajärjed piimas, munakollases kalas, puu- ja nahahaigused, nägemishäired, vastuvõtlikkus A köögiviljas nakkushaigustele teraviljas (täisteratoodetes, kuid mitte närvi- ja lihasekahjustused (B1), B saiajahus), piimas, munakollases, nahahaigused (B2) maksas verehaigused (B12) kevadväsimus, vastuvõtlikkus
) Valgud Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud reguleerivad ka vitamiinide ja mineraalainete ainevahetust. Nad kannavad kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning transpordivad nt. hemoglobiini ja hapnikku. Väga tähtis osa on nii taimsetel kui ka loomsetel valkudel. Valke leidub sojas, kaunviljades, spinatis, lihas, kalas, munas jne. Mineraalained Kujundavad valkude Element Allikad struktuuri ja on oluliseks Süsinik C Orgaaniliste Osaks organismis. ühendite sh. Nt. hapniku toimel kulgevad rasvade, hingamine, süsivesikute ja süsivesikute, valkude oksüdatsioon. valkude Fosfor on oluline luudele ja koostiselement hammastele ning
Kristiina Ots TL 3 1. Toidumürgistust kalakonservis võib põhjustada a. Keratiin b. Histamiin c. Alaniin 2. Kala rikneb kiiresti, sest a. Kalas on palju rasva b. Kala sisaldab glutamiinhapet c. Ensüümid kalas on väga aktiivsed 3. Trimetüüamiini mõõdetakse a. Kala värskuse hindamiseks b. Kala värvuse määramiseks c. Kala liigi tuvastamiseks 4. Surmakangestuse tähtsus a. Ei oma mingit rolli b. On liha kvaliteedi seisukohast ebasoovitav c. On oluline, kuna sellises seisukorras on liha kvaliteetne 5. Imikalajuhe on a. Abivahend kala ja vee segu suunamiseks kalapumba keresse b. Jõesilmu rahvapärane nimetus suud asendava imilehtri tõttu c
VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
....8 2 Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke
Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv. · Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism
10 lisapunkti võrreldes varasemaga. palju toidurasva ema sööb. Kasulikke rasvhappeid leidub pähklites, õlides ja seemnetes. Kalas sisalduvad Mitmekesine toit oomega-3 rasvhapped on eriti head laste silmade ja aju Energiatarve arenguks, seega võiks ema menüü sisaldada vähemalt mõne kalaportsjoni nädalas
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Fore...
VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja? Pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära või lahustab veretrombe, vähendab vere kolesterooli sisaldust, soodustab toitainete transporti rakkudeni. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline).
rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli.
hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Leidub piimas, juustus, munas ja mereandides Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, osades vitamiinides - moodustab valke stabiliseerivaid sidemeid (S-S tüüpi) - - aitab kahjutuks muuta organismis mürgiseid sidemeid leidumine toidus munas, kalas, juustus Mesoelemendid loomades palju kaltsiumi, taimedes jälle väga vähe Naatrium Leidub eriti loomorganismides. Na on rakuväline element(!) st teda on rohkem rakkude vahel kui rakkude sees (nt vereplasma) - reguleerib organismi veereziimi( seob vett) - osaleb rakusisestes transpordiprotsessides, läbi rakumembraani Leidumine toidus: sool, juust, vorst, maitsetaimed Puudujääk: higistamine, taimetoiduga Kaalium leidub eriti taimeorganismides, asub põhiliselt rakkude sees
Minu sõber oli enne ülekaaluline, ta hakkaski rõhku panema hommikusele pudrule. Nüüdseks on ta 2 aastat teinud igal hommikul putru ning on lisanud õigele toitumisele ka füüsilise tegevuse ning ülekaalust pole enam jälgegi. Inimesed on üha enam teadlikud tervislikust toitumisest, mille tulemusena on saanud kalast üks populaarsemaid toite. Kala on tervislikus toidusedelis asendamatu. See peaks olema toit, mis on vähemalt korra nädalas toidulaual. Kalas sisalduv omega 3 rasvhapped on asendamatud inimese kehale. On ju välja mõeldud ka kalaõli, mis minu teada on tehtud ikka kalas sisalduvatest omega3 rasvhapetest. Mulle isiklikult väga maitseb kas grillil või ahjus valmistatud lõhe. See on üks minu lemmiktoitudest kuhu kõrvale sobivad väga hästi riis või juurviljad. Usun, et kala ja riis on väga tervislikud toidud, mis on ka väikese kalorisisaldusega.
(näiteks a linoleenhape). Kalarasv sisaldab A, D ja E vitamiini ja erinevaid B rühma vitamiine. Milleks neid toitaineid vaja on ? Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad. Kala rasvasisaldus sõltub oluliselt liigist ja aastaajast. Sõltuvalt liigist, on kalas 1422% valke. Sarnaselt lihale, on ka kalavalgud inimorganismi jaoks täisväärtuslikud. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku
1. Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad
4. neutraalne kui üks happe ja üks aluseline rühm. Kui muutuv osa sisaldab cooh, siis happeline, kui NH2, siis aluseline 5. Valgu 3 tähtsust organismis: valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises, aitavad keha juhtida ja reguleerida. 6. valgud võiks moodustada 1015% päevasest toiduenergiast. Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. 8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas, piimas, kalas ja lihas 9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10
Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida
kolibakteri loomalihast, piimast või teiselt inimeselt. Sümptomiteks on verine väljaheide. Kampylo bakteerit- Inimene võib saada kampylobakteri siis kui toit on halvasti kuumutatud või toores. Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi. Kui inimene saab toidumürgituse kampylo-bakterist, siis tal on kõhulahtisus, palavik ja kõhuvalud. Listeria- Listeria elab maas, vees ja taimedes. See on tavaline bakter. See võib olla piimas, piimatoodetes, toores lihas, kalas, toorjuustus, külmutatud köögiviljades ja looduslikkudes veekogudes. Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki-
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiud...
· rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi Vitamiine:
selleris, porgandis) ning tsingirikkad toidud (näiteks loomaliha, maks, piimatooted). · Avitamiin leidub tursamaksaõlis, maksas, porgandites, munas, piimas, sibulapealsetes. · B grupi vitamiinid seemnetes, pähklites, teraviljas, erinevates köögiviljades. · Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates.
· Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis. · SV soodustavad üldises ainevajetuses valikude (V) ja rasvade (R) ökonoomset ärakasutamist organismis. Süsivesikud liigitatakse 1. Lihtsüsivesikuteks (imenduvad kiiresti vette) 2. Liitsüsivesikuteks
õuntest saadud õunhape (E296) jne. Click to edit Master text styles Second level Lisaaineid ei lubata Third level kasutada: Fourth level Fifth level · Maitsestamata hapupiimatoodetes · Laabipiimatoodete s · Makaronitoodetes · Töötlemata lihas · Töötlemata kalas · Imiku ja väikelapsetoitudes. Kokkuvõte: Inimeste eesmärgiks on reguleerida lisaainete kasutamist ja lubatud koguseid toidus ning lisaainete pakendite märgistamist. Toiduvärvid kahjustavad laste tervist!
Geenide avaldumine ja vähk. Geeni avaldumine ,,Geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna." Geeni avaldumise olulised etapid: Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon. mRNAst mittevajalike osade intronite ( geenis olev nukleotiidne järjestus) väljalõikamine ehk splaising. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes 13) rak...
B1 vitamiin reguleerib närvide ja lihaste talitust ja energitootlust. B2 vitamiini on vaja rasvhapete, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks. B5 vitamiini leidub maksas, pärmis, kaunviljades, seentes ja pähklites. Seda on vaja naha ja soolestiku arenguks. B12 vitamiini tarbimine on eriti oluline naistel, sest selle puudusel tekivad menstruaaltsükli häired. B12 vitamiini on vaja punaliblede moodustumiseks ja valkude ainevahetuseks ja seda leidub maksas, munas, kalas. Iga inimene peaks oma toidu üle vaatama ja seda mitmekesistama. Tuleb meeles pidada, et ka vitamiinide ületarbimine on kahjulik. Kui teatud vitamiini ei ole toidus piisavalt, saab tarvitada ka vitamiinitablette. Soovitan lihtsalt inimesel pöörata suuremat tähelepanu oma toitumisele ja tarbitavat toitu mitmekesistada.
C vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C vitamiini on palju värsketes köögi ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C ja B vitamiini vaegust.
südame tööd jne. Vajadus sõltub east. Omastamist mõjutavad mitmed tegurid, seda soodustavad: vitamiinid A,C,D; küllastumata rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides rohelistes taimedes, rohkem täisteraviljatoodetes jne; loomsetes enim juustus, kalas jne. Naatrium leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane vajadus 35 mg 1 kg kehamasse kohta ( ehk 2,5 g keedusoolale). Enamasti tarbitakse seda aga tunduvalt rohkem 15-25 g ööpäevas. Soola tarbimist tuleks piirata. Kaalium rakusisene keskne ioon; täiskavanu vajadus 1900...3500 mg päevas; seotud lihaste tööga, hapnikuvahetusega
Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Sink E-aine nr: E330 Nimetus: Sidrunhape Kasutusvaldkond:Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E-aine nr:E316 Nimetus: Naatriumisoaskorbaat Kasutusvaldkond: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Mõju inimesele: Pole teada. E-aine nr:E250 Nimetus: Naatriumnitrit Kasutusvaldkond:Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Mõju inimesele: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. 3 Kanalihamaitselised kiirnuudlid E-aine nr: E621 Nimetus: Naatriumvesinikglutamaat
· Lõhna ja maitseained · Stabilisaator ( di ja trifosfaat) Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. · Maitsetugevdajad ( Na glutamaat) · Antioksüdant( Na isoskarbaat) Kasutusala: Mitmetes maades võib kasutada õlides, lihatoodetes ja külmutatud kalas. Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada · Säilitusaine (Na nitrit) Kasutusala: Vorsti-, liha valmistoidud, lihakonservid, ilma selleta oleks küpse liha värvus hallikas. Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Mõru sokolaad piparmünditäidisega Weinrich peppermint · Emulgaator(E400 kuni E499)algiinhape Kasutusala:
Soovitav päevane toidukordadest saadava toiduenergia jaotus oleks, et 20-25% moodustaks hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% õhtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Väga olulise tähtsusega on tarvitatava toidu kvaliteet ning selle vastavus meie organismi igapäevasele vajadusele. Asjata ei öelda, et inimene on see, mida ta sööb. Häid süsivesikuid saab näiteks aed- ja puuviljadest, marjandest ning täistera toodetest. Valgusisaldus on kõrge piima- ja lihatoodetes, kalas, munades ja kaunviljades. Ainult taimseid tooteid süües ei ole võimalik neid kõiki omandada. Rasva sisaldavad erinevad õlid, pähklid ning seemed ja kalad. Kui me sööme liiga palju, salvestab meie keha üleliigse, muudab selle rasvaks ning jaotab keha erinevatesse piirkondadesse. Kui me sööme aga liiga vähe, on meie organismil liiga vähe kütust. Ülekaalulisus võib viia mitme tõsiste haiguseni, näiteks vähi, diabeedi ja kõrge vererõhuni.
Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Vitamiinid ja vesi Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude haiguste taandamine, kuid neid vajame üsna väikestes kogustes. Vitamiine peame pidevalt toiduga juurde saama, kuna need ei säili organismis kuigi kaua. Kui inimene saab mõnda vitamiini liiga vähe, võib ta haigestuda. Vitamiinidega ei tohi liialdada, kuna ka see võib põhjustada tervisehäireid.Vett vajame me samuti
puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90 %. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60 %. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15 %. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke
Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes on kõrgemas eas või naised, kes on lapseootel, peaksid vältima tooreid piimatooteid, eriti toorjuustu ja toorest liha. Bakteri põhjustatud infektsiooni vältimiseks ei ole soovitav juua ka pastöriseerimata piima
magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis. *Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel) 1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal Lipiididest-koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid (östrogeen/testosteroon-suguvõime, D-vitamiin) Kahjulik-on kolestorool, mis koguneb veresoonte seintele ja takistab vereringet(munakollane) Kolestorooli suudab siduda letsitiin, mis on kaunviljade valk. VALGUD EHK PROTEIINID Valgud-orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest.
· Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine.
Ülempiir on 700mg. Organismis on magneesium luudes, lihastes. Magneesium on rakusisene aine. Ta osaleb ensüümides, nukleiinhapete ja valkude sünteesis. On vajalik rakuenergeetikas. Teda vajavad lihased lõõgastumiseks. Ta stabiliseerib membraane (ka Ca ja K taset rakus) jne. Magneesium on alumiiniumi antitood. Magneesiumi allikad: värsketes aedviljades (rohelistes osades), õuntes, idandites, kalas, lihas, piimas, teravilja saadustes, õlirikases seemnetes,pähklites, sibulas, peedis. Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C. Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel). Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol.
salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas Magneesium Mg- luudes, rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool · Mikroelemendid- ained mida vajame väikestes kogustes: Raud Fe- verele punane värv, seob hapnikut hemoglobiini koostises. Leidub: kala, vein, maasikad Iood I- türoksiini tootmiseks, puudumisel struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine
iiveldus, juuste välja langemine jm. Fosfor Talletub luukoes vees mittelahustuvate sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas.
liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne. Vaeguse tunnused: Isutus, unetus Lihaste valulikkus Kuiv nahk Seborröaline nahk e tugevalt rasune nahk Langenud hemoglobiini tase Vitamiin H ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg. Vitamiin H-d leidub maksas, veiselihas, täisteraleivas, pärmis, munas, keedetud sojaubades, läätsedes, kalas keefiris ja pähklites. Vitamiin K K-vitamiini mõiste hõlmab rasvlahustuvaid naftokinoone. K1-vitamiini (füllokinoon) leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides. K2-vitamiini (menakinoonid) sünteesivad peensoole bakterid. K3- vitamiin on tehislik vesilahustuv menadioon, mis alküülub inimkehas K2-ks. K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1
lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes. Kaalium on koostöös naatriumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab kaaliumit 3,000 6,000 mg päevas.
balscand.ee/htdocs/? urlid=nahk) 1.3. Mineraalid Mineraalide mõju nahale on väga väike. Suuremat rolli mängivad nad luude ja lihaste normaal talitlusel. Näiteks kaltsiumi läheb vaja luukoe ja hammaste moodustumiseks, D-vitamiini ainevahetuseks, lihaste normaalseks talitluseks. Mangeesiumi on aga vaja närvie ja lihaste koostöö tagamiseks ja vere hüübimiseks. Tsink aga reguleerib rasu tootmist nahas ning parandab immuunsüsteemi. Tsinki leidub rohkem teraviljades, kaunviljades, piimas, kalas, lihas. Seleen on oluline naha tervena püsimisel, samuti aitab pidurdada ka vananemisprotsessi. Seleeni looduslikeks allikateks on pähklid, teraviljad, munad, küüslauk. 2. NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID 2.1. Alkohol Alkohol soodustab naha vananemist, laiendades nahas olevaid väikesi veresooni ning suurendades vereringlust naha pindmistes kihtides. Aja jooksul kahjustuvad veresooned 8 jäädavalt, nahk hakkab punetama ning purunenud veresooned muutuvad nahapinnal nähtavaks
kuhu vaja. Raud kuulub juuksevärvi määravate pigmentide koostisesse, kõige rauarikkamad on punakad juuksed. Organism täiendab oma rauavarusid peamiselt lihatoidust- loomsetest valkudest, rauarikkad on ka oad, kruubid, rosinad, õunad, spinat jne, kuid nendes olev raud pole nii hästi omastatav kui loomsetest valkudest. Näiteks nisus ja juurviljades sisalduvast rauast omastab inimorganism vaid 2-8%, aga lihas ja kalas olevast rauast aga 15-20%.Päevane rauavajadus sõltub east ja soost. Naiste rauakadu on suurem kui meestel, seega vajavad naised päevas 1,3-2,5mg rauda, mehed aga 0,9-1,2mg. Kui me vajalikku rauakogust ei saa, siis kasutatakse hemoglobiini moodustamiseks esmalt ära maksas sisalduv raud. Keskkonnamõjud · Magnetvesi - sisaldab rauda ja tänu sellele on võimalik desinfitseerida vett, nt jõevee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
