Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 4
Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn
Kahjulik on organismi jaoks kõhukinnisus, tekib kiudainete vaese toidu korral, bakterite ensüümide mõjul tekivad jämesooles valkude lõhustamisel mürgised ained. Kiudained seovad endaga kaltsiumi ja rauda, võivad tekkida nende saamishäired. Kiudainete puudusel lisaks kõhukinnisusele võib tekkida suhteliselt kergemini pärasoolevähk. Defekatsioon: reflektoorne protsess, mis käivitub siis, kui jämesoole lõpposa sigmasool venib, päeva jooksul umbes 3-4 korda, see ei tähenda, et alati peaks defekatsioon tekkima. Tahteline kontroll selle üle kaob seljaajuvigastusel, kui väline sulgurlihas on vigastatud või kui närvid on viga saanud. Defekatsioonist võtavad osa ka hingamislihased.
Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja vasakuks ühiseks niudearteriks. 2) Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. (maks, magu, põrn, pankreas, peensool, ülenev käärsool, sigmasool, pärasool). 16. Niudearter (sisemine ja väline): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Sisemine niudearter (a. iliaca interna) kulgeb väikevaagnas umbes 4 cm tüvena. Tüvi hargneb kaheks ja jaguneb harudeks, mis varustavad verega vaagnaõõne organeid. 2) Välimine niudearter (a. iliaca externa) on ühisniudearteri haru, mis ulatub kubemesidemeni. Arter varustab verega kõhuseina ja osaliselt välissuguelundeid.
Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis). Kujult on ussripik sageli spiraalne või kokkurullunud. Harva täheldatakse ka ussripiku puudumist või esinemist mõne mm
ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab .... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus.
Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja 7 tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada).
Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud
- sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest - ülenev ja alanev käärsool on kaetud ainult eest ja külgedelt, tagant katab adventiitsia e õhuke sidekoekiht. Jämesoole funktsioonid: 1. imendumine - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel - vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks ● jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid
Vastupidine peristaltika soodustab vee ja soolade tagasiimendumist, sest peensoolest tuleb üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde. Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile
30. Strangulatsiooniileus. Diagnostika. Ravi. Strangulatsiooniileus on mehaanilise soolesulguse alavorm. Sel juhul iileuse primaarseks põhjuseks on kahjustatud sooleosa veresoonte ja närvide pitsumine. Selle tulemusena areneb soole isheemia, turse ja hüpoperistaltika, mis omakorda väljendub soolesulgusena. Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos.
Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid. Refleks käivitub siis kui sigmasool (jämesoole lõppu jääv kõver osa) täitub ja tekib venitus (sigmasoole venitus). See põhjustab edasi pärasoole täitumise ja venituse. Inimene tunnetab seda venitust. Sisemine sulgurlihas lõtvub, aga see ei tähenda veel, et väline lõtvuks. Väline tõmbub hoopis kokku. Defekatsioon toimub siis kui peaaju koore poolt antakse korraldus välisele sulgurlihasele (ehk siis kui inimene ise tahab pärasoolt tühjendada). VIII AINE JA ENERGIAVAHETUS
Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast), keel ja süljenäärmed – kõrvasüljenääre (glandula parotis), alalõuasüljenääre (glandula
annaabi.ee 
