Neeruhaigused Loeng Mart Roosimaa Füsioloogia • Neerude funktsioonid Neerudes toimub filtratsioon • Päevas tekib ~180 L esmasuriini • Neerutuubulite läbimisel suurem osa filtraadist resorbeerub • Esmasuriinist resorbeeritakse 99% • 1% ehk ~1,8 L väljub uriinina Peamine regulatsioon sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg...
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tule...
Kui ketokehade kontsentratsioon ületab organismi lagundamisvõime tekib pH langus ning seejärel metaboolne atsidoos Elektrolüüdid Hüperglükeemia ja hüperketoneemia reabsorptsiooni lävi neerutuubulites ületatakse → liig väljub uriiniga Need ketokehad(-) võtavad kaasa katioonid (K+, Na+) Koos oksendamisega, kõhulahtisusega, suurenenud urineerimisega (tavaline ketoatsidoosi puhul) tekib elektrolüütide puudus → rakufunktsioonid häiritud, + glomerulaarne filtratsioon aina väheneb → neerupuudulikkus Kasutatud kirjandus: http://www.vetfolio.com/internal-medicine/understanding-and- treating-diabetic-ketoacidosis https://www.slideshare.net/ivsdsm/diabetic-ketoacidosis-or-dka-in- cats
Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis neerupuudulikkus Filtratsiooni rõhu suureks on seega umbes 25mmHg, normaalne ongi 20-25. Juhul kui filtratsioonirõhk neerudes langeb alla 20, saab filtratsioon häiritud, kui alla 15, siis esmasuriini ei teki neerupuudulikkus. Madal vererõhk alla 70ne, nt siis. Sõltub üldisest rõhust ales siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80-70ne. Kui rõhk 100 süstoolne, siis neerud hoiavad enda rõhku ise stabiilsena suudavad seda kaua teha. Shokk ei ole ehmatus -.- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus. Shokk on eluohtlik seisund. + A- vererõhk B Vereplasma rõhk, onkootne rõhk? C- RÕHK KIHNUÕÕNES
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad. Tüübid: geotekstiilid, geovõrgud, drenaazivõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savimatid, geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud. 95% polümeeridest (HDPE, LLDPE, PP, PVC, PET, EPS, CSPE). Kasutusvaldkonnad: barjäär (ära hoida vedelike/gaaside liikumist), ojeldamine/eristamine (ennetada pinnase või sette kadu, eristades pinnased teatud geomet
ABIAINETE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 1. TOIDUSEADUS § 18. Abiaine (1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. (2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Üheks selliseks toidu käitlemiseks on ekstraheerimine ehk mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist (nt. Diklorometaani eraldamine kohvist või teest, seda on vaja, et eraldada kohvilt või teelt mõru või isegi ärritav maitse.) Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Toiduainetööstuses kasutatavad abiained eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võivad abiainete jäägid Abiaineid võivad toiduainete s...
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
sisaldab 1520 % kuiva ainet. Süsteemi tööshoidmise hind on 0,26 kg kohta, või 3 % müügi hinnast. · See ei ole piisav,kuid see süsteem on muutnud reovee peaaegu nagu uueks veeks ja kalafarm võiks suurendada oma tootlikkust. · Katsetused andsid paljulubavaid tulemusi, kuid ei ole veel jõudnud punkti, et oleks võimalik tasuta jäätmetest lahtisaamine. 2. Murgat`i farm Heitveesüsteem Mehaaniline filtratsioon · Kolm filtrit oli paigaldatud juba enne projekti algust. · Esimene töötleb vett eelkasvatus sektsioonist välja. Teine ja kolmas on paigutatud kasavatamis sektorist väljamineva vee töötlemiseks. · Vesi mis tuleb filtritest läheb läbi kitsenevatest koonustest. Sealt edasi pumbatakse kalajäätmed silosse,kus see settib edasi. Kalajäätmeid hoiustatakse 612 kuud ja kohalikud farmerid kasutavad seda väetisena ja analüüsid näitavad ,et
See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
vee eritamist. * koore kogumistoruke - reguleerib happe, HCO3-, ammoniaagi, Na+, K+ ja vee eritamist. (K+ tavatingimustes eritatakse uriini). * välimine säsi kogumistoruke - reguleerib happe, ammoniaagi, Na +, K+ ja vee eritamist * sisemine säsi kogumistoruke - reguleerib vee, uurea ja happe eritamist. - lisaks eraldi ka jukstaglomerulaar aparaat (distaalne vääntoruke läheb glomeeruli juurest aferentse ja eferentse arteriooli vahelt läbi – moodustab kompleksi, kus toimub filtratsioon ja reabsorptsiooni reguleerimine). Ehk glomerulaatse filtratsiooni määra regulatsioon ja süsteemse vererõhu regulatsioon. 3.2. Uriini moodustumise põhifaasid. Filtratsioonil juhitakse vedelik glomerulaarsetest kapillaaridest neerutorukeste algusesse. 25% vereplasmast siseneb glomeerulisse ja filtreeritakse. Glomerulaarne filter on proteiinidele läbimatu ja seega proteiinide kontsentratsioon filtraadis on väga madal. Filtraat on samasuguse kontsentratsiooniga nagu plasma. Imendumine
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
Toime- ja abiainete proportsioon vabanemise ja reguleerimiseks eelistatakse kasutada nn. biopolümeere, näiteks sukralfaadid, Carbopol (teatud vaik), alginaadid (pruunvetikatest). Polümeeridest (mittelooduslikud) kasutatakse veel tselluloosiprodukte jne Füsioloogilised tegurid toimeainete liikumise jälgimiseks organismis (põhiliselt koeral) kasutatakse isotoope. 7. Raviaine organismis (toimeaine kontsentratsiooni määramise kohad, filtratsioon, difusioon, elektrolüütide jaotus vesilahustes käitumise alusel, pH muutumise mõju nõrkade aluste ja nõrkade hapete dissotsiatsioonile). -Toimeaine liigub toimepaika vereringe abil, seetõttu on ka toimeaine või tema metaboliitide kontsentratsiooni määramisel parimaks kohaks vereplasma. Kehtib eelkõige tervel, aga ka haigel inimesel.Kui raviaine jõuab imendumiskohta, ta imendub ja igal juhul jõuab vereplasmasse.
fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse ülesvooluga-, langeva vooluga kolonne, liikuvas (hõljuvas) kihis. Neutraliseerimine- vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, j...
· hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma
lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu
(ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline seaduspärasus, mille kohaselt paljude aastate jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga. · Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt,
tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik). KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB
– tuulejõud – lume koormus • erijõud – territooriumi seismilised jõud – Katastroofilised Ilmastikutingimustest tingitud jää tuule ja veejõudude lisakoormised. • Kui vesiehitised töötavad norm tingimustest projekt need põhijõudude kaudu. Paisule mõjuvad hüdrostaatilised rõhujõud • Baseerub rõhuepüüride joonistamisele, mis joonistatakse vee mahukaalule 1 N/m3. Sel tingimusel on rõhuepüürid võrdkülgsed kolmnurgad. Joonis 2.2 3. Filtratsioon hüdrosõlmes • Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste (näit. pinnaspaisu) ning nende alt ja ümber nimetatakse filtratsiooniks. • Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmetest ja paiknemisest. • Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi.
osa sellest ( 0,3 - 0,4 m3 1 t kohta e. 5% üldkogusest ) paikneb rakuseina kapillaarides. 1 - 1,5 m3 1 t kohta e. 15 20% paikneb rakuõõntes. Ülejäänud 75 - 80% on vaba leelis, mis ümbritseb kiude ja kiukimpe. Pesu ülesandeks on eraldada leelis võimalikult täielikult ja võimalikult kontsentreeritult. Teisest küljest - pestud mass peab olema võimalikult puhas, et garanteerida kvaliteetne toodang. Pesemisel toimuvad suurelt osalt mehaanilised protsessid: väljasurumine, pressimine, filtratsioon . Leelist püütakse tavaliselt võimalikult palju massist ilma lahjendamata välja tõrjuda. Paratamatult toimub aga ka veega lahjenemine. Teoreetilises plaanis eristatakse pesumeetodeid, mis põhinevad väljatõrjumisel ja meetodeid, mis põhinevad segunemisel veega koos järgneva väljapressimisega või filtratsiooniga. Esimesse gruppi kuuluvad pesu sõelpõhjaga basseinides, keedukateldes ja difusöörides
· Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud- albumiinid ja globuliinid. · Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid. · Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid, ka glükoos, aminohapped, uurea. · Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda. · Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega. Filtratsiooni rõhk F: F = A (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg) See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast
2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel. · Kapillaride kahjustusel suureneb filtratsioon ja kudedesse läheb rohkelt vedelikku, soolasid, albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon. Globuliinid adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale, vähendavad nende pinnalaengut ja soodustavad agregatsiooni teket · Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist
eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans. Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides
sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40
liiga kitsas – erütro-, leuko- ega trombotsüüt sealt läbi ei pääse). Filtreeruda saavad vesi, mineraalainete osakesed (Ca, K), glükoos ja aminohapped. Esmasuriin erineb vere koostises selle poolest, ei ei sisalda vormelemente ega sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C) A – vererõhk päsmakeste vereoontes mmHg B – vereplasma valkude rõhk ehk onkootne rõhk = 30 mmHg C – vedeliku rõhk kihnuõõnes = 20 mmHg F - Filtratsioonirõhk peaks olema 20 mmHg (võib ka olla pisut väiksem või suurem, aga mitte oluliselt) Kui filtratsioonirõhk langeb madalale, siis kui A muutub võiksemaks ja B ning/või C suuremaks
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
4. Radiatsioon – ioniseeriv tungib sügavale, ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Hävitab bakterirakud ja endospoorid, kuid mõned viirused võivad ellu jääda. UV kiirgus steriliseerib pindmiselt, tungimata läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne. Kasutatakse tavaliselt õhu steriliseerimiseks laboris, operatsioonitubades jne. UV valgus tekitab tümiini dimeere, mis takistavad replikatsiooni. 5. Filtratsioon – mikroobide eemaldamine, kui need läbivad läbi filtri gaasi või vedeliku. Kasutatakse kuumatundlike vedelike steriliseerimisel ja ruumide õhupuhastussüsteemides. Kemikaalide toime: 1. Tugevad bakteriotsiidid – hävitavad endospoorid, võivad olla sterilandid. 2. Mõõdukad bakteriotsiidid – hävitavad seenespoorid (mitte endospoore), tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid,
Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim on vihmaveest põhjustatud veetaseme tõus ja äravoolu suurenemine sajuse sügise korral. Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise 23-päevase intensiivse vihmaga kaasnevad aga lühiajalised tulvad. Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune piirkond on esmajoones Lääne-Eesti madalik, kus Kasari jõgikonnas on põhjavette jõudev veehulk viirsavide tõttu Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste,Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksu järsem lang põhjustab niisugustes kohtades vihmavee kiirema
Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l
A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes. Tänu neerusisestele regulatsioonimehhanismidele säilitatakse nefronis vajalik filtratsioonirõhk (20 mm Hg) ja filtratsiooni suurus konstantsena ka siis, kui arteriaalne vererõhk väljaspool neere (süsteemne vererõhk) muutub vahemikus 80-200 mm Hg. Filtratsioon toimub nefronis ööpäev läbi ja on 125 ml minutis ehk 160 180 l õöpäevas. Kuna täiskasvanud inimesel on veres ligikaudu 3 liitrit vereplasmat, siis järelikult filtreerub inimese vereplasma ööpäevas umbes 60 korda. Niisiis tekib inimese neerudes ööpäevas 160 180 liitrit esmasuriini. Põide aga koguneb ja eritatakse sealt keskmiselt ainult 1,5 liitrit lõplikku uriini. Kuhu jääb ülejäänud osa?
pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse. Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti eiraldi ei moodustu. Lessiveerumine- eluvioakumulatiivne protsess, kus ibe, peen tolm ja savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim,
kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust. Miinusteks on umbrohud, haigused, sest neid ei hävitata. Selleks peab kasutama rohkem pestitsiide, mis toovad kaasa selle akumuleerumise mulda. 117. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused (tööaeg, kulutused, saak, umbrohtumus,vihmaussid, taimehaigused ja kahjurid, N-majandus, huumusseisund, sordi ja kultuuri valik, mulla tihenemine jastruktuur, mulla filtratsioon, toitainete diferentseerumine künnikihis, toitainete juurdeviimine, toitainete leostumine,pestitsiidide koormus). Eelised Puudused Lahtised küs? Aja kokkuhoid Rohkem herbitsiide peab Kahjurid, haigused kasutama Kütusekulude kokkuhoid Umbrohtude oht Huumuseseisund Vihmausse rohkem Väiksem saak Toitainete juurdeviimine
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
mulla sõmerjaks) Struktuuri hoidmiseks tuleb: · harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele
laialijaotamine (joonis 4). Lisaks on aga jätkusuutlikku süsteemi rakendatud tarbimist vähendavad meetmeid, nagu näiteks madal-loputusega tualettpottide kasutamine, erinevate veetariifide kehtestamine, veekampaaniad tarbimisharjumuste muutmiseks, veeauditite rakendamine ning vihmavee kogumisel või heitvee taaskasutusel põhinevad süsteemid. Täiendavateks veetekkeallikateks on jõekallaste filtratsioon (river banks filtration), mille tulemusena osa veekogu veest imbub tagasi põhjavette või vee maapinnalt põhjaveekihti immutamise süsteem (soil aquifer tratement) (SWITCH, 2011). Samuti rakendatakse vee väljavõtu puhul täiendavat saastekontrolli ja kaitse ületarbimise eest, mis võib endaga kaasa tulla ressursi täieliku ammendumise tulevikus. Ühtlasi on säästva veesüsteemi puhul oluliseks toiminguks veelekete avastamine ja parandamine (SWITCH, 2011).
Laboritevahelised võrdlusmõõtmised erinevad laborid analüüsivad sama proove ja siis võrreldakse tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb teiste omadest, on ilmselt saanud vale tulemuse. 98. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Sest enamikanalüüsiaparaate töötavad lahustega, mitte reaalsete objektidega. Proov tuleb teha aparaadile sobivaks. Proovi ettevalmistuseks kas eemaldatakse segavad ained või eraldatakse huvipakkuv komponent. Selle viisid on: filtratsioon, destillatsioon ja ekstraktsioon. 99. Gravimeetria ja titrimeetria erinevust. Gravimeetria on absoluutne meetod, aparatuur on lihtne ja odav, see on väga täpne meetod, kalibreerimine puudub Titrimeetria reaktsioonid peavad vastama võrranditele, see on aeganõudev ja reaktiive kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid.
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
võrreldakse tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb teiste omadest, on ilmselt saanud vale tulemuse. 98. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Sest enamikanalüüsiaparaate töötavad lahustega, mitte reaalsete objektidega. Proov tuleb teha aparaadile sobivaks. Proovi ettevalmistuseks kas eemaldatakse segavad ained või eraldatakse huvipakkuv komponent. Selle viisid on: filtratsioon, destillatsioon ja ekstraktsioon. 99. Gravimeetria ja titrimeetria erinevust. Gravimeetria on absoluutne meetod, aparatuur on lihtne ja odav, see on väga täpne meetod, kalibreerimine puudub Titrimeetria reaktsioonid peavad vastama võrranditele, see on aeganõudev ja reaktiive kulub palju, aga samas ei vaja spetsiaalset väljaõpet ning on suhteliselt suure täpsusega. 100. Metoodika avastamis- ja määramispiirid.
Maastike talitus ainete ja energia ümberpaiknemine, vahetus ja muundumine Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. nt rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm. Olulisemad maastike talitust käivitavad jõud: 1. Päikesenergia 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees huumuse teke, turba teke lagunemine) Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket
mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega. Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele.Nt: rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm. Maastike talitust käivitavad jõud: 1. Päikeseerergia transformatsioon 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete (materjali) settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees; huumuse teke, turba teke ja lagunemine). ELEMENTAARMAASTIKUD: Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu) 4) tooraine allikas (liiv, savi, kruus) 5) kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna alus (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 6) geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline
Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri on keerukas paljudest komponentidest koosnev vedelik: ~55% mahust vereplasma ja ~45% vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht. Plasma komponentidel ja vererakkudel on erinevad verre jõudmise ja lahkumise teed ja mehhanismid. Samas on vere koostis suhteliselt stabiilne. Vere koostis:
kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans.
staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon. Halvad antikehad võetakse välja (vähi puhul antikehad rakkudes ja neid ei saa välja võtta). Kokkuvõtteks: erinevad neuroloogilised haigused põhjustavad psühhiaatrilisi sündroome ,,funktsionaalsed" häired (migreen, epilepsia), autonoomse närvisüsteemihäired (POTS), algavad dementsused (ravitavad, mitte-ravitavad), autoimmuunsed haigused. Kuidas ära tunda? Lisaks neuroloogilised ning provotseerivad sümptomid. Miski pole päris nii nagu näib
Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedosfäär tekib ja areneb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. 1. Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) 2. Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) 3. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (elupaigad, liigi- ja geenivaramu) 4. Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) 5. Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 6. Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolme viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks
suurenemine Peab olema savi, mida ümber paigutada (samad eeldused kui savistumiseks) Peab olema laskuv vee liikumine Tekib saviakumulatiivne profiil: A Bm C Lähtekivimis või mullamassis peab olema võimalik filtratsioon Eestis keskmise sügavusega rähkmuldadel (K´´´) ja leostunud muldadel (K0) Leiab aset: Endla Reintam, 2009 7 · Kui muld toimib nagu sõel, et mingist kihist ühtlaselt vaesub ja teine kiht ühtlaselt Põhjavees olevate elektrolüütide mõjul sadenevad kelaadid tõusva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
